|
Evelin Alliksaar. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld17-aastane Birgit tunneb, et ta pole enam seesama inimene, kes varem. Püüdes toetada oma vähki põdevat ema ja hoolitseda väikese õe eest, on neiu liitunud väga vale seltskonnaga, mis teda järjest tugevamalt oma võrku mässib. Iga järgneva hetkega näib väljapääs järjest võimatum. Pärast traagilist sündmust ühel üsna tavalisel „koolipeol“ tuleb Birgitil teha keeruline valik: kas rääkida ja seada ohtu veel kellegi – võib-olla iseenda – elu või vaikida kogu ülejäänud elu. |
|
|
Janne Teller. Mitte midagiMitte midagi olulist pole olemas. Milleks üldse midagi teha, kui ühelgi asjal pole mõtet, tähtsust ega tähendust? Klassikaaslased ei suuda kuidagi nõustuda poisiga, kes just nõnda väites keeldub tegemast seda, mida pere, kool ja kogukond temalt ootavad. Nad võtavad eesmärgiks Pierre Anthonile tõestada, et elus on palju olulisi asju. Täiskasvanute eest varjatud omamoodi põneva mänguna alanud ühine tähenduseotsimine viib nad üha suuremate ja julmemate panusteni. Raamatu ilmumise järel kaaluti autori Janne Telleri kodumaal Taanis lausa selle keelamist, sedavõrd šokeeris ühiskonda inimloomuse halastamatu lahkamine. Kakskümmend aastat hiljem kuulub „Mitte midagi“ Taani koolides kohustusliku kirjanduse hulka. |
|
|
Lucy Strange. Ööbikumetsa saladusEma on haige. Isa on läinud tööle välismaale. Lapsehoidja Jane on liiga hõivatud, et Henriettale tähelepanu pöörata ja näha asju, mida tüdruk näeb või arvab nägevat nende uue kodu Lootuse Maja sügavustes. Jäädes täiesti üksi, seltsiks ainult lood, avastab Henrietta, et Lootuse Maja on täis kummalisi saladusi: unustatud pööning, kummituslikud kujud, müstiline valgushelk, mis võbeleb aia taga puudel. Ühel ööl söandab ta üksi minna Ööbikumetsa pimedusse. |
|
|
Ane Barmen. Unenäod ei tähenda midagi17-aastane Louise on kolinud oma kodukülast Ålesundi ning käib seal gümnaasiumis. Ärasõit oli omamoodi põgenemine – aasta tagasi hukkus tema poiss-sõber Tormod. Unenäod ja mõtted Tormodist on aga visad kaduma. On suvi. Louise tuleb koju vaheajale, mis kahjuks algab vanaema matustega. Taaskohtumisel ema, vanema õe ja sõbrannaga näib Louise vaoshoitud ja eemalolev. Valu vaigistamiseks on lihtsam juua õlut, kui paljastada oma haavatavust. Suvine tööots hooldekodus ja kohtumine dementsete vanainimestega paneb teda eluväärtusi ümber hindama ja mõistma, mis elus tegelikult tähtis on. Louise suudab minevikuvarjudest vabaneda ja koguda jõudu, et pilk tulevikku pöörata. |
|
|
Kai Rausepp. Kui ainult ...Kaia Raudsepa noorteromaani „Kui ainult” peategelane on kaheksateistkümneaastane Helena, kes satub ränka autoõnnetusse. Helena ise pääseb küll kergete vigastustega, kuid õnnetuses hukkub tema parim sõbranna Marian. Raamat näitabki ilmekalt, millisesse masendusse võib vajuda noor inimene, kes esimest korda elus puutub kokku surmaga. Helenal on sellest sügavikust väga raske taas pinnale tõusta. Oma meeleheidet püüab ta leevendada rohkete pidude ja alkoholiga, kuid paraku pole neist kasu. Mõningat kergendust toob talle armumine inimesesse, kellest seda kõige vähem oodata oleks osanud. Noorte tunded on vastastikused ja rasketel hetkedel püüavad nad teineteisele toeks olla. Kuid nende armulugugi ei kulge viperusteta – ette tuleb ootamatuid käänakuid, mis nende tunded tõsiselt proovile panevad. |
|
|
Sara Pennypacker. Pax. Teekond koju„Pax. Teekond koju“ on auhindadega pärjatud menukirjaniku Sara Pennypackeri kauaoodatud järg romaanile „Pax”. |
|
|
Koidu V. G. Ferreira. Kui armastus külmutab südameÜkski normaalne inimene ei kuule ju lumesajus helisevaid hääli ega taju lumetuisu kutset – kahtlesin, et äkki ma ei olegi tavaline inimene. Ühel päeval, kui ma ärkasin metsas lume sees, ja veel alasti, sain kinnitust, et kindlasti ei saa ma olla nagu kõik teised. Oligi viimane aeg välja uurida, kes ma siis täpselt olen. Ootamatult hakkas juhtuma väga veidraid asju, nagu näiteks see, et ühele lõpuklassi poisile teraselt silma vaadates tundsin elus esimest korda külma. See tunne oli hirmus, ent samas ka meeldiv ja ma sattusin sõltuvusse jääkirmetiste paitustest oma kehal – mis siis, et see veider külmumine ohustas mu elu. Järsult leitud õnnetunne pidi ju olema lõputu, kuid ühel päeval astus klassi välimuselt minu sarnane noormees, kellelt sain teada, kes olen ja millised on minu kohustused. Võimatu oli täita käsku ja loobuda armastuse vallandatud külmatundest, ilma milleta ei osanud ma enam elada. Mina ei tahtnud olla see teismeline, kelle õlgadele jääb maailma päästmine. Mina tahtsin oma loole õnnelikku lõppu ja ma hakkasin neile vastu. |
|
|
Elin Nilsson. Kutsung sisekosmosest„Kutsung sisekosmosest“ on kogumik lugusid lapsepõlve ja noorukiea piirimailt. Need lood räägivad armastusest, sõprusest, rõõmust ja kurbusest, tülidest ja truudusest. Sõpradest, kes pole enam sõbrad. Endistest sõpradest, kes saavad uuesti sõpradeks. Armumisest ilma midagi tagasi saamata. Esimesest suudlusest. Õest, kes vajab rohkem, kui sa pakkuda suudad. Õnnest lasta taeva poole maailma kõige ägedam ilutulestik. Elust, mis on ühekorraga nii hirmus keeruline kui ka hirmus lihtne. |
|
|
Marissa Meyer. Winter I ja II osa„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest. Kas Cinder, Scarlet, Cress ja Winter suudavad alistada Levana ja leida oma lugudele õnnelikud lõpud? Kuu elanikud imetlevad printsess Winteri viisakust ja lahkust ning hoolimata neiu nägu rikkuvatest armidest peetakse ta ilu veelgi hingematvamaks kui ta kasuema, kuninganna Levana oma.Winter põlgab oma kasuema ja teab, et Levana ei kiida heaks ta tundeid oma lapsepõlvesõbra, nägusa paleevalvuri Jacini vastu. Kuid Winter ei ole nii nõrk, kui Levana arvab, ning on aastaid salamisi kasuema soovidele vastu seisnud. Koos küborgist mehaaniku Cinderi ja ta liitlastega võib Winteril olla isegi jõudu sütitada revolutsioon ja võita sõda, mis on juba liiga kaua möllanud. |