KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18 L 10-14

Marja-Leena Tiainen. Gängsteri poeg

Kasie West. Laena mu süda

Wren on harjunud sellega, et teda haiglaseks kontrollijaks nimetatakse. Ta ei hooli sellest; enda loodud reeglitest kinnipidamine aitab tal elus hakkama saada. Kuid kui üks nunnu Asheri-nimeline kutt kohaliku kohviku uksest sisse jalutab, lendab reeglitekogu aknast välja.

Asher on armas ja hurmav. Ja parajasti oma veebitüdrukult korvi saamas. Nii et Wren võtab vastu harjumatult impulsiivse otsuse: ta teeskleb poisi maine päästmiseks, et on tüdruk, kellega too kokku pidi saama. Niisama lihtsalt satubki Wren suhtesse poisiga, kellest ta midagi ei tea. Ja see on… imeline!

Ei lähe kaua, kui Asher sunnibki Wreni veel endale seatud reegleid murdma. Kuid kas Asher andestab talle, kui teesklusest teada saab? Wren ei saa selles kindel olla. On ju reeglid põhjusega välja mõeldud.

Anne Muhonen. Ära unusta mind

Anne Muhoneni graafiline romaan „Ära unusta mind“ on südamlik ja liigutav lugu, mis puudutab südant. Peategelane on Hilja, kolmekümnendates naine, kes töötab lillepoes. Tema argipäev võtab ootamatu pöörde, kui endine peigmees helistab ja palub Hillal pakkuda praktikakohta noorele poisile, Eerole.

Kui Eero lillepoes tööle asub, on tema elus vähe tuge täiskasvanutelt, millele toetuda. Hilja tunneb Eero üksinduse ja valu ära, sest need peegeldavad tema enda minevikku. Nende kahe vahel hakkab kasvama soe ja sügav sõprus, mis muudab mõlema elu.

Raamat tuletab meelde, kui oluline on olla olemas – nii noorte kui ka täiskasvanute jaoks. Muhoneni tundlik ja kaunis joonistusstiil toob esile loo emotsionaalse sügavuse. Raamat sobib suurepäraselt nii noortele kui ka täiskasvanutele, olles lisaks sissejuhatuseks noorteromaanile „Greibikollane tulevik“.

Meelis Kraft. Tiuhkamäe II raamat

Paranormaalse noortepõneviku „Tiuhkamäe“ teine osa. Pärast eelmisel suvel toimunud sündmusi ei taha Sara Tiuhkamäest midagi kuulda. Siiski kasvab tema sisimas tunne, et Tiuhkamäe ei lase teda enam kunagi päriselt vabaks. Kui Sara, Alar ja Indrek avastavad, et keegi neid varjatult jälgib, peavad nad igal juhul Tiuhkamäe saladusi edasi uurima.

Paolo Bacigalupi. Sõjarelv

„Sõjarelv“ on ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku noorteromaanide sarja kolmas raamat, mille eelmised raamatud olid „Laevalammutaja“ ja „Uppunud Linnad“. Sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud rannikupiirkonnad on üle ujutatud ning neil randadel elanud inimesed on pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Eelmisest kahest osast tuntud geneetiliselt muundatud inimkoletis Relv on tõusnud lapssõdurite armee etteotsa, kuid tema peamiseks vastaseks kujuneb rivaalitsevate sõjapealike asemel hoopis ta loonud suurkorporatsioon. Kohtume ka „Laevalammutajast“ tuttavate Naileri ja Nita ja „Uppunud Linnadest“ pärit Mahliaga, kelle teed uuesti Relva omadega ristuvad.

Mari Kujunpää. Koleda tüdruku päevaraamat

Ilustamata, kuid suure soojusega kirjutatud lugu sellest, kuidas omaenda peegelpilti vihkav tüdruk hakkab tasapisi oma välimusega seotud negatiivsetest tunnetest üle saama. Malva kogemustega on lihtne samastuda kõigil, kes on olnud oma välimuse suhtes ebakindlad.

Jakob Hero. Vaata, kuidas vili kasvab

Pärast lapsepõlvelinnas Tartus toimunud õnnetust kolib 17-aastane Iiris koos perega Eesti teise otsa. Kõik see, mis on olnud tuttav ja tähtis, jääb selja taha, ning kohanemine uue olukorraga on keeruline. Üksildusega võitlev Iiris leiab ootamatu pelgupaiga linnalähedastes metsades. Tema ümber ja temaga toimuva tõttu hakkab Iirises aga järjest enam pead tõstma segadus: mis on päris ja mis mitte? Pealegi süveneb temas aegamisi tunne, et ta on midagi olulist unustanud.

Noorteromaani läbivateks teemadeks on sõprus, üksildus ja kaotusvalu, aga ka lootus, kohanemine ja iseenese leidmine.

Sarah Crossan. Kus süda peaks olema

On aasta 1846 Iirimaal. Nell on saanud köögitüdruku töökoha mõisa, mida nimetatakse Suureks Majaks. Peagi on ta oma pere ainus toitja, sest kogu Iirimaa kartulisaak läheb hukka. Rikkaid see ei puuduta, kuid vaestel on valida näljasurma ja maalt lahkumise vahel.
Nellil on vedanud, ta töötab mõisa köögis. Saab mõnele mündile lisaks paar kartulit või kõrbenud singikamara, samal ajal kui nälgijad söövad hädaga toorest adru, mõisa koeri aga söödetakse lihaga.
Nell jääb silma mõisa noorhärrale. Kas see aitab ta perel näljahädas ellu jääda?