Avalehe pildiloend
laenupilet facebooki kaanepilt 1.png
https://raamatukogu.hiiumaa.ee/2-artiklid/541-laenupilet-eesti-tervisemuuseumisse
avatud_raamatukogu.jpg
https://raamatukogu.hiiumaa.ee/2-artiklid/406-avatud-raamatukogu-teenus-kaerdla-raamatukogus
Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida esimest korda tähistati 2022. aasta 17. novembril.
Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama.
Siit näed klippi, millega Vabariigi President 2022. aastal selle päeva välja kuulutas.
Algatuses on kaasa lööma oodatud igaüks. Iga inimene saab sel päeval pöörata erilist tähelepanu oma teadmiste ja oskuste täiendamisele, õppida midagi täiesti uut või tavapärasest teistsugust.
Maniwaldil on au pakkuda presidendi algatatud uudishimu päeval, avalikke lühiloenguid, mis jäävad kõigile huvilistele järelvaadatavaks. Loengute korraldamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendatud Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toel.
Maniwaldi kutsus ellu Tartu Rahvaülikool, et rõõmustada videoõppe huvilisi.
Uudishimu päeva lühiloengud on nähtaval siin: https://maniwald.rahvaylikool.ee/uudishimupaev-2023/
Urmas Liit alustas pastapliiatsite kogumist 1990-ndate aastate alguses. Tema pastapliiatsite kollektsioonis on kokku üle 4000 erineva kirjapulga ning kogumisel on rõhk sõnumil või logol selle peal. Muidugi mõista on näitusele välja pandud vaid väike osa kogu kollektsioonist, kuid seegi osa annab ainulaadse võimaluse näha pastapliiatsite mitmekesisust ja loomingulist ajalugu.
25 kaunima Eesti raamatu konkursi eesmärgiks on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine.
1956. aastal alguse saanud ja vahepeal vaibunud konkursi traditsiooni elustasid 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.
Võitnud trükised osalevad maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis, samuti eksponeeritakse valikut Frankfurdi raamatumessil. Eesti Rahvusraamatukogu koostab aasta kauneimatest raamatutest näituse, mis kuni 6. novembrini asub Kärdla raamatukogus.
Konkurssi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.
Kataloogiga on võimalik tutvuda siin: https://bit.ly/randnaitus
Raamatukogupäevad 20. - 30. oktoobril!
SÜNDMUSED
18.10 kell 19.00 Raamatuklubi -
Kohtumispaik inimestele, kellele meeldib lugeda. Käsitlusele tuleb Valdur Mikita "Kukeseene kuulamise kunst."
Tule veeda hubane õhtupoolik raamatusõprade seltsis!
20.10 kell 18.00 Ööraamatukogu - raamatukohvik
Sellel maagilisel õhtul muutub lugemissaal kohvikuks, kus maitseme raamatute näol eelrooga, pearooga ja magustoitu.
Tule ja naudi meie maitsvat raamatumenüüd!
Lugejatele (alates 18.a.) sisenemine raamatukokku ööläbi ID-kaardiga!
20.10 kell 11.00 Rahvusvaheline ettelugemise päev -
Seda päeva tähistatakse Eestis lastekirjanduse keskuse algatusel alates 1994. aastast. Muinasjututunnis koolieelikutele loome oma muinasjutu "Elas kord..."
24.10 kell 14.00 Paberikunsti töötuba lastele -
Sügisesel koolivaheajal tuleb meisterdamisele parkimiskell. Kõik vahendid kohapeal olemas. Juhendab Kerli.
25.10 kell 15.45 Infokirjaoskuse päev -
Infokirjaoskus on võime leida, hinnata ja kasutada informatsiooni mitmesugustest allikatest. Toimub viimane kogukonna aruteluring.
30.10 kell 11.00 “Minu esimene raamatukogu seiklus” -
Programmis väikelastele saame tuttavaks raamatukoguga ning loome oma muinasjutu "Elas kord..."
NÄITUSED
Tunnustatud Eesti autorite raamatud -
Näitusega tähistame 23. oktoobril toimuvat üle-eestilist Eesti raamatu päeva
25 kauneimat Eesti raamatut 2022. aastal -
Näitusel on 25 kauneimat Eesti raamatut ja viis kauneimat Eesti lasteraamatut. Rändnäitus jääb avatuks 6. novembrini.
Suur pastapliiatsite näitus Urmas Liit´i erakogust -
U. Liit alustas pastapliiatsite kogumist 1990-ndate aastate alguses. Tema pastapliiatsite kollektsioonis on kokku üle 4000 erineva kirjapulga.
Kõik sündmused toimuvad Kärdla raamatukogus ja vajavad etteregistreerimist: 463 2142 või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suve lõpus (22.-24.aug) võõrustas Kärdla raamatukogu rahvusvahelise projekti Forward Together partnereid Taanist, Soomest ja Lätist. Projekt toimub Ikast-Brande, Turku, Valmiera ja Kärdla raamatukogude vahel. Kohtumise teemaks oli „Väikeettevõtluse võimalused residentidele ja e-residentidele Ukraina sõjapõgenike kontekstis“, mille käigus toimusid mitmed huvitavad seminarid ja kohtumised.
Esimene seminar toimus Kärdla politseijaoskonnas kriiside juhtimise teemal. Vahur Pihlamägi rääkis COVID-kriisist, politseinike ettevalmistusest kriisis toimetulekuks, meetmetest kriisi haldamiseks ja terve püsimisest. Helle-Triin Nisumaa ja Heleri Aasma rääkisid Ukraina sõjapõgenike kriisist, ukrainlaste saabumisest Hiiumaale ja Eestisse (Hiiumaa politseinikud käisid abiks Ikla piiripunktis), ukrainlaste registreerimisest ja mitmetest emotsionaalsetest hetkedest. Janek Pinta ja Veniamin Luht jagasid kogemusi EL välispiiride kaitsmisest ja võitlusest piiriülese kuritegevusega. Eesti politseinikud teevad tööd ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuuri Frontex heaks ja osalevad erinevatel missioonidel. Pärast seminari näitas Moonika Raudsepp politseijaoskonda ja Kärdla sadamas piirivalve kaatreid. Ühega neist viidi meid merele.
Teine seminar toimus Kärdla raamatukogus. Sotsiaalpedagoog Annely Adamson rääkis Ukraina laste kooliskäimisest Palade koolis, eesti ja ukraina laste erinevatest temperamentidest ning väljakutsest leida ühist keelt, mis oleks arusaadav mõlemale poolele. Mari-Liis Hirv Hiiumaa arenduskeskusest rääkis loo, kuidas temast sai väikeettevõtja, kui lihtne on oma ettevõtet luua ja mis võimalused on e-residentidel. Kerli Varrik Kärdla raamatukogust jagas oma kogemust ettevõtluskontoga, mida tema kasutab hobiga tegelemisel. Nele Eller osales video vahendusel, kus ta rääkis elu võimalikkusest saarel. Selleks et toime tulla, peab tihti tegelema mitme asjaga.
Kolmas seminar toimus Käina raamatukogu ruumides. Eesmärgiks oli kohtuda kohalike ukrainlastega, et kuulda, mis on nende ootused raamatukogudele: kas ja millist koostööd nad näevad. Vestluse käigus selgus, et neil pole raamatukogude suhtes üldse mingeid ootusi, sest neil on mitmeid probleeme, mida oleks vaja esmajärjekorras lahendada. Kultuur on nende nimekirjas praegu teisejärguline. Põhiprobleemiks oli see, et ei ole seda ühte konkreetset inimest, kelle poole nad saaksid pöörduda, kes neid aitaks ja nende eest seisaks. Nad tõid välja mitmeid küsimusi ja sotsiaaltöötaja jättis need meelde.
Ettevõtluse poole pealt tutvusime Triinu Schneideri ettevõtmistega, vaatasime hobuseid, maitsesime õunamahla, rääkisime paar sõna juttu Mishaga.
Näitasime välispartneritele täiesti tavalisi Hiiumaa kohti. Tavalisi selles mõttes, et paljud leiavad, mida siin ikka näidata on. Aga viisime nad metsa. Viisime merele. Viisime vanadesse sõjaväerajatistesse. Viisime Kõppu. Kalestesse. Kärdlasse. Kassarisse. Aino Kalda majamuuseumisse. Kuna Aino Kallas oli Soome kirjanik, siis Soome partneri kiitmise peale ostis Taani partner paar päeva hiljem Kallase taani keelde tõlgitud raamatu „Hundimõrsja“. Nii me üksteist igapäevaselt mõjutamegi – üks sõna siit ja teine sealt viivad meie mõtted mujale ja varsti tegutsed hoopis teisti kui alguses mõtlesid.
Hiiumaa projektikohtumine läks hästi korda. Üks Taani naine polnud elus sellist loodust näinud (mets), mitte kunagi merel käinud ja lubas järgmisel aastal tulla tagasi puhkusele. Taanlased olid vaimustatud ka suitsusaunast, mida neile ühel õhtul pakkusime. Seevastu ise saime teada, et lätlased võivad meid saunatamises ja kala söömises üle lüüa. Aga kõige eelneva taustal olid nad vaimustatud kohalikust giidist, kes rääkis neile kõiki fakte, näitas uusi ehitisi, rääkis elust eelnevatel suletud aegadel, rääkis punkritest, tuletornidest ja kõigest muust, mida külalised aga teada tahtsid. Ja mitte ainult. Vaid tõlkis jutte ühest keelest teise ja siis kolmandast keelest järgmisse. Meeleoluka punkti pani külaskäigule see, kui lennuväljale jõudis äike just sel hetkel, kui külalistel oli aeg astuda lennukisse. Lend lükkus edasi ja külalised pidid kogema pea kohal kõuemürinat ja äikest. Nii said nad teada ka seda, et saarel on oma iseloom ja sa ei saa alati minna, kui tahad.
Annely Veevo
Kärdla linnaraamatukogu direktor
Projekt on saanud rahastuse Erasmus+ programmist, projekti kaasarahastab Euroopa Liit.
Väljapanekud
Laenutusosakonnas
Väliskirjandustoas
Lastekirjandustoas
Näitused