KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14

Põhjamaade kirjanduse nädal 14. - 20.11.2022

Põhjamaade kirjanduse nädala hommikuhämaruse programmist said osa Kärdla lasteaia Kiisude ja Mõmmide rühm.

Üheskoos selgitasime välja milliseid riike peetakse Põhjamaadeks ning kus need gloobusel asuvad.
Suurelt ekraanilt vaatasime pildiraamatut "Kui sa kohtad karu." See raamat on ehe näide Põhjala koostööst pildiraamatute tegemisel. Soome-rootsi autor Malin Kivelä ja taanlane Martin Glaz Serupi koostasid teksti ja soome-rootslane Linda Bondestam tegi illustratsioonid. Suure hulga sooja huumoriga vürtsitatud pildiraamat arutleb küsimuse üle, et mis siis ikkagi saab kui sa kohtad karu. Lugu räägib inimesest, kes läheb metsa matkama. Aga tegelikuks peategelaseks on siiski karu. Inimese ja karu kohtumine on kujutatud mängulise tõsidusega ja lugu balansseerib pidevalt faktide ja meelelahutuse vahel. Loo vaatamise käigus said lapsed kaasa rääkida karudest, teistest loomadest ja üldse - mida siis teha kui sa päriselt kohtad karu?  Kas näiteks mängida surnut, anda talle oma korv marjadega või kasvõi tahvelarvuti?!? Arutasime, kumb on siis parem nätsu närija, Mindcrafti spetsialist või jooksja - laps või karu?
Raamatukogus kestev kaisukarude näitus sai ka üle vaadatud! 

Põhjala kirjanduse nädal on ettelugemise üritus. Loetakse ette lõike aasta raamatuteks valitud teostest, ja seda samal ajal kõikides Põhja- ja Baltimaades ning ka Põhjala asutustes kõikjal maailmas.

Hiiumaal sündinud lapsed saavad kingituseks Ave Alavainu värske raamatu

PRESSITEADE
4. OKTOOBER 2022

Täna, 4. oktoobril möödub 80-aastat Hiiumaa poetessi Ave Alavainu (1942-2022) sünnist. Hiiumaal toimub sellel puhul erinevaid sündmusi. Ühtlasi nägi ilmavalgust uus raamat „Sündinud Hiiumaal“.

Luuleraamat „Sündinud Hiiumaal“ on antud välja Hiiumaa kirjanduse teema-aastal ja mõeldud tänavu Hiiumaal sündinud lastele. Valik on tehtud Ave Alavainu kahe varasema raamatu „Sündinud aprillis“ ja „Sündinud novembris“ põhjal.

„Loa raamatu koostamiseks ja väljaandmiseks sain Avelt endalt tänavu veebruaris, kui talle sellest ideedest rääkisin,“ ütles Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav. „Avele mõte meeldis ja ta rõhutas, et iga lapse esimene kingitus peab olema raamat“. 

Luuletuste valiku tegi Kaja Paulus Kärdla linnaraamatukogust. Raamatukest illustreerivad Hiiumaaga seotud fotod, mille autorid on Ivo Panasjuk, Argo Nurs, Toomas Kokovkin. Kujundas Mariliis Aiaste. Idee autor Kristel Üksvärav. Väljaandja Hiiumaa Arenduskeskus.

Ave Alavainu tuli Hiiumaale elama 1976. aastal. Ave ise on öelnud, et ta emigreerus läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata. „Olin natuke liiga palju ajast ees, kuna mõtlesin, et linnast peab ära tulema, sest kõik hakkavad seda varsti tegema ja siis pole maal enam kohta.“ Saarel omaksvõtmise ja hiidlaseks saamise kohta ütles ta aga nii: „Hiidlastel on sedaviisi, et viis aastat ei usuta, et pidama jääd. Aga üheksa aastaga saad kodakondsuse. Hiidlaseks ei saada kunagi, aga kodakondsuse saad siis, kui sa vähemalt neli põlve tead inimesi ümberringi ja perekonnanime järgi oskad koju saata.“ Loe viimast intervjuud Ave Alavainuga siit

Sellel nädalal on Ave Alavainu loomingu väljapanekud kõikides Hiiumaa raamatukogudes. Toimuvad kirjandusmängud, vestlusringid, vaadatakse erinevaid kirjanikuga seotud videomaterjale. Täna kell 18 toimub Kärdla kultuurikeskuses Ave Alavainu 80. sünniaastapäeva tähistamine „Elagu elu“.

2022. aasta on Hiiumaal pühendatud kirjandusele. Kirjanduse aastasse jäävad mitme Hiiumaaga seotud kirjaniku ümmargused tähtpäevad:  Paul-Eerik Rummo 80, Tõnu Õnnepalu 60, Ave Alavainu 80. sünniaastapäev. Kui rääkida Hiiumaaga seotud kirjanikest laiemalt, siis seda loetelu rikastavad veel nt Vaapo Vaher, Fred Jüssi, Marie Under, Julius Oengo, Jaan Kross, Ellen Niit, Viiu Härm-Rummo, Aino Kallas, Herman Sergo, Esta Aksli jt. Hiiumaa kirjandusaasta raames toimus suvel ka esimene Hiiumaa kirjandusfestival.

Hiiumaa kirjanduse teema-aasta korraldaja on Hiiumaa turismiklaster koostöös Hiiumaa valla ja Kärdla raamatukoguga. Hiiumaa turismiklastri tegevusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.

Lisainfo:
Kristel Üksvärav
Hiiumaa turismiklastri juht
5156329
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.hiiumaa.ee

Külas noortekirjanik Ene Sepp

28. septembril projekti "Noortekirjanik iga nooreni" raames kohtusid Kärdla Põhikooli 7. - 9. klassi õpilased kirjanik Ene Sepaga 
Ürituse mõtte algataja ning toetaja on Eesti Noortekirjanduse Ühing.

Ene Sepp alustas oma esimese raamatu kirjutamist vaid 14 aastaselt. Praeguseks on tema sulest ilmunud kaheksa noorteraamatut ja üks raamat täiskasvanutele, mis on pälvinud positiivset tagasisidet nii kriitikutelt kui lugejatelt.
Mitmed tema raamatud on jõudnud noorsooromaanivõistlusel auhinnalistele kohtadele, on pälvinud “Hea Noorteraamat” tunnustuse ning on valitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ingliskeelsesse messikataloogi.
Ene käsitleb mitmetes oma raamatutes keerulisi probleeme, millega noortel tuleb toime tulla. Olgu selleks siis kiusamine, üksildus või suhteprobleemid nii eakaaslaste kui vanematega.

Tutvuda saab Ene kirjutatud raamatutega siin: https://noortekirjandus.ee/kirjanikud/ene-sepp/
ja laenutada Kärdla raamatukogust 

Meil on nüüd teavik “Mis on õnn?”

12. septembril tuli Kärdla raamatukogule külla Eesti tervisemuuseumi delegatsioon, kes soovis maad kuulata, kas hiidlased oleksid huvitatud koostööst terviseedendamise teemal.
Olin saanud tervisemuuseumi direktoriga tuttavaks ühes suvekoolis ja meil tekkis hea klapp, mistõttu julgesin teha talle ettepaneku, et kui nad juba Hiiumaale tulevad, võiksid kaasa võtta konkreetsed ideed, kuidas hiidlastega koostööd teha.
Samal ajal rääkisin terviseedenda­misest ja tervisemuuseumi külla­tulekust mitmele inimesele ja nende silmad lõid särama. Tundus, et huvi on suur ja ootused kõrged. Nii juhtuski, et laua taha istus 15 inimest, kellest kolm tervisemuuseumist ning ülejäänud Kärdla põhikoolist, lasteaiast, noortekeskusest, kultuuri­keskusest, raamatukogust, Hiiumaa arenduskeskusest ja vallavalitsusest.
Alustuseks küsis tervisemuuseumi direktor Kadri Rannala, kui paljud meist on nende muuseumis käinud. Umbes pooled olid, mis oli hea tulemus. Üldine trend on, et inimesed isegi ei tea, et selline muuseum on olemas. Või kui midagi kaugest minevikust meenub, siis kaheldakse, kas see on Tallinnas või Tartus. Tervisemuuseumi töötajad näitasid muuseumist pilte ning rääkisid haridusprojektidest ja näitustest, mida nad läbi viivad.
Kui vaadata muuseumi kodulehte, siis see on väga intrigeeriv. Esimese asjana lõi ette teksti: “Avalik lahkamine” tervisemuuseumis. Täpsemal uurimisel selgub, et tervisemuuseum kutsub avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiini­ajaloost. Või näiteks püsinäitus “Lapsesuu”. Lapsed on esitanud muuseumitöötajatele küsimusi ja need küsimused koos vastustega on näitusena üles pandud. Keegi laps on küsinud, kuidas luustik mädaneb? Teine laps küsis, kuidas sai inimene järglasi, kui algul oli olemas üks inimene? Ja kolmas tundis huvi, miks kõrvad punaseks lähevad? Need on tõesti tähtsad küsimused.
Tervisemuuseum kinkis Kärdla raamatukogule neli väga tähtsat brošüüri. Need on loodud näituste põhjal, kuid on sisukamad kui ajakirja Imeline Teadus eriväljaanded.
Näiteks “Palju õnne!?” räägib sellest, mis on õnn, kuidas õnne mõõta, mis on “õnnegeen”, millised on õnne mõjurid ja kuidas on õnne mõiste ajas muutunud. Õnne defineerimine ja õnnest mõtlemine aitaks meil ehk hoida fookust õiges kohas.
“Mina, superorganism” räägib lugu bakterite ja inimese kooselust. Sealt saame teada bakterite suuruse ja vanuse, kui palju bakterid kaaluvad, kuidas nad üksteist ära tunnevad jms. Selles kogumikus on veel palju muud tähtsat infot, millest siin ei sobi kirjutada. Aga kes on eelnevalt juba soolestiku ja bakterite teemalisi raamatuid lugenud, saab siit kindlasti meelepärast teavet.
“Elada või mitte? Suhkrus on küsimus” räägib sellest, mis on õigu­poolest suhkur, miks ta on ja kust see tulnud on. Äkki isegi Kosmosest?
Ja lõpuks võib-olla kõige intrigeerivam materjal – “Loomulik surm”. See räägib teemadel, millest tavaliselt ei räägita: mis on surm, suremise etapid, lahang, keha annetamine, mis juhtub kehaga peale surma, ajutiselt surnud jms.
Rannala rääkis, et selle näituse väljamõtlemine ja ülespanek oli neile suur väljakutse, et mida presenteerida ja mida mitte. Nad tegid näituseruumi valgeks ja helgeks, et külastaja lahkuks näituselt positiivsete emotsioonidega. Näitus oli olnud väga populaarne.
Kõiki eespool nimetatud brošüüre on võimalik Kärdla raamatukogust laenutada. Ja neid näitusi saab soovi korral tellida ka Hiiumaale. Arutelu käigus tekkiski mitmeid mõtteid, kuidas koostööd teha. Kuna kõik on veel nii värske, siis aeg näitab, millised neist teoks saavad.

ANNELY VEEVO
Kärdla raamatukogu direktor

Avatud raamatukogu teenus Kärdla raamatukogus

Avatud raamatukogu teenus muudab raamatukogu avatuks iga päev kell 6.00-22.00.

Kelle jaoks on avatud raamatukogu?

Neile, kes on Kärdla raamatukogu registreeritud lugejad, alates 16. eluaastast.

Kui vanalt saab avatud raamatukokku tulla?
Sa pead olema vähemalt 16. aastane. Kui oled noorem, siis tule koos vanemaga (mitte koos vanemate sõpradega).

Kas iseteenindus on raske?
Ei ole, kui järgid järgmisi punkte, saad kindlasti hakkama!
Tee nii:

1. Kontrolli, et Sinu isikukood oleks raamatukogu isikuandmetes kirjas
2. Raamatukokku tulles võta kaasa enda ID-kaart
3. Ava välisuks ja raamatukogu ülemine uks kaardilugejas, näidates triipkoodi ID-kaardi pealt

   4. Astu sisse ja kasuta raamatukogu

Mida saab avatud raamatukogus teha?
Kõike sedasama, mis töötaja kohalolekul:

• Laenutada raamatuid ja ajakirju, kui ei ole ületatud laenutustähtaega
• Tagastada raamatuid ja ajakirju
• Saab kätte eelnevalt reserveeritud raamatud
• Kasutada lugemissaalis avalikku arvutit, lugeda ajalehti ja ajakirju, teha kaugtööd
• Printida
• Õppida, veeta vaba aega

Igaüks peab sisenema oma isikliku ID-kaardiga. Siseneda ei tohi mitmekesi (v.a. alaealised koos vanemaga).
Avatud raamatukogu kasutajal on kohustus kinni pidada headest käitumistavadest ja suhtuda  raamatukogu varasse heaperemehelikult.
Raamatukogus on videovalve!

Rõõmsat kasutamist!

ERR kajastuse avatud raamatukogu teenusest leiad lingilt:
https://kultuur.err.ee/1608346775/kardla-raamatukogusse-paaseb-id-kaardiga-ka-ajal-kui-tootajaid-majas-pole

Eelnevad artiklid

Meediakajastused