2020. aasta on Hiiumaa raamatukogudes Jaan Krossi aasta!

Sellega seoses toimuvad raamatukogudes järgmised üritused:

Emmaste raamatukogus on väljapanek Jaan Krossi teosest, toimuvad Emmaste põhikooli õpilaste ja Emmaste päevatoa eakate külastused ja arutlused Jaan Krossi tähtsuse üle Eesti kirjanduses.

Palade Raamatukogu on väljapanek "Jaan Kross 100". Vanemate klasside õpilased külastavad näitust kirjanduse tundidest.

Hellamaa raamatukogu on väljapanek "Jaan Kross 100".

Suuremõisa raamatukogus on väljapanek Jaan Krossi loomingust.

Kõrgessaare raamatukogu - 11. veebruaril toimus üritus "Jaan Kross 100 - tulek ja elu Kassaris", kus tutvuti Krossi loominguga, pikemalt räägiti Hiiumaaga seotud romaanist "Kolmandad mäed".
Lisaks on raamatukogus väljapanek Jaan Krossi teostest.

Lauka raamatukogu - toimub raamatukogutund, kus analüüsitakse üheskoos II kooliastme õpilastega raamatut "Mardileib", otsitakse võõraste sõnade tähendust. Emakeele nädalal räägitakse Jaan Krossi teoste tähtsusest.

Käina raamatukogu - 18. veebruar-30. aprill väljapanek Jaan Krossi elust ja loomingust.
26. märtsil toimub kirjandusõhtu Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks – külaliseks Jaan Krossi tütar Maarja Undusk.
4. aprillil kell 16.00 toimub Käina raamatukogus Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert - musitseerib ja laulab Ingel Undusk.

Kärdla Linnaraamatukogu - märtsis toimuvad ettelugemised Jaan Krossi elust ja teostest Kärdla päevakeskuses. Kärdla raamatukogu tutvustab oma koduleheküljel iga kuu lähemalt ühte Jaan Krossi teost.
Avatud on näitus/väljapanek Krossi elust ja loomingust.

100 aastat Jaan Krossi sünnist!

19. veebruaril 2020 möödub 100 aastat Jaan Krossi sünnist!

Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas, kasvas üles Kalamajas ning õppis Westholmi Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Jaan Kross on üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks, mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Krossi looming on ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.

Kross on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit".
"Kolme katku vahel" on Jaan Krossi romaan, mis kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda.
"Keisri hull" ilmus 1978. aastal, on üks maailma tuntumaid eesti kirjandusteoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Huvitav on asjaolu, et "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ja teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. 2017. aasta seisuga on seda tõlgitud 22 keelde.
"Professor Martensi ärasõit" on 1984. aastal ilmunud Jaan Krossi ajalooline romaan eesti päritolu Vene diplomaadist ja õigusteadlasest Friedrich Martensist. Teos kujutab Martensi elukäiku tema surmaeelse tagasivaatena.
2020. aastat võib suisa nimetada Jaan Krossi aastaks. Juba jaanuaris avati Eesti Rahvusraamatukogus suurnäitus ”Maailma avastamine. Jaan Kross 100“. 15. veebruaril esietendus Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Suur Siberimaa“, 17. veebruaril avati Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis näitus „Olla laev. Jaan Kross ja meri”. Kirjaniku sünniaastapäeva tähistati ka Soomes, kus toimus pidulik seminar Helsingi keskraamatukogus Oodi. Seminaril esitleti romaani „Taevakivi“ tõlget (tlk Jouko Vanhanen), mis oli seni veel viimane soome keelde tõlkimata Jaan Krossi ilukirjanduslik teos.

Kross oli kolm korda abielus. Viimaseks abikaasaks oli luuletaja Ellen Niit, kellaga tal on kolm last – Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross.  Kross armastas Hiiumaal Kassaris oma suvesid veeta.  

Kärdla Linnaraamatukogus on üles seatud Jaan Krossi raamatute näitus, mis kestab 21. veebruarini.

Kärdla Linnaraamatukogu võitis jagamismänguga Kati Suuni raamatu “Ma ei ole hullult lahe”.

Jaanuari lõpus saime kirja, et võitsime Kati Suuni raamatu “Ma ei ole hullult lahe”. Kati tegi Facebookis jagamismängu, kus kutsus inimesi üles andma oma lemmikraamatukogu. Kõikide jagajate vahel loosis ta välja oma kirjutatud kogemusloo ja läbipõlemise ennetamise käsiraamatu. Et mäng veelgi lõbusam oleks, loosis ta ka nimetatud raamatukogude vahel välja kümme õnnelikku, kes samuti sama raamatu omanikeks said.
Raamat räägib sellest, kuidas Kati oma elu üle töötamise ja vales minapildis elamisega maani maha põletas, haigeks jäi ning kõik kaotas - kodu, äri, vara, abielu - ning kuidas ta oma elu jälle uuesti üles ehitas. Raamatus on kirjas tema elu õppetunnid tähestiku järjekorras ja ka tehnikad ning võtted, mida kasutab, et end vaimselt tasakaalus hoida.
Kati Suun on aastast 2012 juht, ettevõtete käivitaja, müügi- ning turundusenõustaja ning meeskondade koolitaja. Lisaks turundusele, psühholoogiale ning erinetavele enesearengu kursustele on õppinud ka kokaks ning lõpetanud EQF tase-5 toitlustuskorralduse õppe.

Aitäh kõigile, kes andsid meid jagamismängus üles kui ühte toredamat raamatukogu Eestis!

XV Nukitsa konkurss

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. Laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. 
Nukitsa konkurss sai esmakordselt teoks 1992. aastal, kui eesti lastekirjanduses valitses üldine mõõn. Tänase eesti lastekirjanduse üldpilt seevastu on rikkalik ja kirev.
Laste hinnanguid kogutakse terves Eestis peamiselt raamatukogude abiga, võimalik on hääletada ka elektrooniliselt. XIV Nukitsa konkursist võttis osa 6396 last.
Võistlusel konkureerib 100 algupärast eestikeelset laste- ja noorteraamatut, mis on Eestis esmakordselt ilmunud 2018. ja 2019. aastal ning on konkursil hääletajatele eakohased.
Hääletada võivad lapsed vanuses 6-13 eluaastat, andes ühe hääle kirjanikule enim meeldinud raamatuteksti ja teise hääle kunstnikule enim meeldinud illustratsioonide eest. Hääletamist korraldavad kohalikud lapsi teenindavad raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga, sh Kärdla Linnaraamatukogu. Hääletada saab ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee. 
Hääletamine kestab kuni 23. veebruarini 2020.
Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise lasteraamatupäeva, 2. aprilli paiku. Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 (aastatel 1992-2006 – 101) hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju, tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia.
Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Ilmar Tomusk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger ja Hillar Mets.

Eelnevad artiklid

Loe lähemalt siit.