Kärdla Linnaraamatukogu võitis jagamismänguga Kati Suuni raamatu “Ma ei ole hullult lahe”.

Jaanuari lõpus saime kirja, et võitsime Kati Suuni raamatu “Ma ei ole hullult lahe”. Kati tegi Facebookis jagamismängu, kus kutsus inimesi üles andma oma lemmikraamatukogu. Kõikide jagajate vahel loosis ta välja oma kirjutatud kogemusloo ja läbipõlemise ennetamise käsiraamatu. Et mäng veelgi lõbusam oleks, loosis ta ka nimetatud raamatukogude vahel välja kümme õnnelikku, kes samuti sama raamatu omanikeks said.
Raamat räägib sellest, kuidas Kati oma elu üle töötamise ja vales minapildis elamisega maani maha põletas, haigeks jäi ning kõik kaotas - kodu, äri, vara, abielu - ning kuidas ta oma elu jälle uuesti üles ehitas. Raamatus on kirjas tema elu õppetunnid tähestiku järjekorras ja ka tehnikad ning võtted, mida kasutab, et end vaimselt tasakaalus hoida.
Kati Suun on aastast 2012 juht, ettevõtete käivitaja, müügi- ning turundusenõustaja ning meeskondade koolitaja. Lisaks turundusele, psühholoogiale ning erinetavele enesearengu kursustele on õppinud ka kokaks ning lõpetanud EQF tase-5 toitlustuskorralduse õppe.

Aitäh kõigile, kes andsid meid jagamismängus üles kui ühte toredamat raamatukogu Eestis!

Soome Instituudi Muuminäitus

Kärdla Kultuurikeskuses ning Kärdla Linnaraamatukogus leiab aset populaarne Muuminäitus.
Muuminäitus on Eestis ringi rännanud juba 1994. aastast, kuid on laste ja ka täiskasvanute hulgas siiani väga populaarne.
Koos heade koostööpartneritega on Soome Instituut näitust kahel korral (aastal 2008 ja 2014) ka uuendanud ja täiendanud. Näitus tutvustab nii Tove Janssoni muumiraamatuid ja tema joonistatud raamatuillustratsioone kui ka hiljem koos „muumibuumiga“ sündinud muumiteemalisi koomikseid, filme, mänguasju, suveniire, ajakirju jms.
Tove Jansson kirjutas ja illustreeris oma muumiraamatud aastatel 1945-1980. Ta alustas ka täiskasvanutele mõeldud muumikoomiksite joonistamist. Seda tööd jätkas tema vend Lars Jansson. Praegustele lastele muumiajakirjadest tuttavad koomiksid on välja mõeldud ja joonistatud juba teiste inimeste poolt. Eestiski armastatud 104-osaline muumimultikas on aga tehtud hoopis Jaapanis.
Muuminäitus Kärdla kultuurikeskuse näitusegaleriis ja Muumiraamatute näitus raamatukogus on avatud 13. jaanuarist 17. veebruarini.
Muuminäitusest rohkem saad lugeda siit: https://finst.ee/programmid/naitused/muuminaitus/

XV Nukitsa konkurss

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. Laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. 
Nukitsa konkurss sai esmakordselt teoks 1992. aastal, kui eesti lastekirjanduses valitses üldine mõõn. Tänase eesti lastekirjanduse üldpilt seevastu on rikkalik ja kirev.
Laste hinnanguid kogutakse terves Eestis peamiselt raamatukogude abiga, võimalik on hääletada ka elektrooniliselt. XIV Nukitsa konkursist võttis osa 6396 last.
Võistlusel konkureerib 100 algupärast eestikeelset laste- ja noorteraamatut, mis on Eestis esmakordselt ilmunud 2018. ja 2019. aastal ning on konkursil hääletajatele eakohased.
Hääletada võivad lapsed vanuses 6-13 eluaastat, andes ühe hääle kirjanikule enim meeldinud raamatuteksti ja teise hääle kunstnikule enim meeldinud illustratsioonide eest. Hääletamist korraldavad kohalikud lapsi teenindavad raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga, sh Kärdla Linnaraamatukogu. Hääletada saab ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee. 
Hääletamine kestab kuni 23. veebruarini 2020.
Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise lasteraamatupäeva, 2. aprilli paiku. Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 (aastatel 1992-2006 – 101) hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju, tänu Kultuurkapitalile kuulub kolmele edukamale kirjanikule ja kunstnikule ka rahaline preemia.
Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Ilmar Tomusk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits (kuuel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger ja Hillar Mets.

Annely Veevo ettekanded maakonna- ja keskraamatukogude direktorite sügiskoosolekul

12. novembril toimus Rahvusraamatukogus maakonna- ja keskraamatukogude direktorite sügisene koosolek. Hiiu Valla Raamatukogu direktor tegi kaks ettekannet: üks puudutas avatud raamatukogude teemat ja teine makerspace´i raamatukogus.

Hiiu Valla Raamatukogu on protsessis, et muutuda avatud raamatukoguks. See tähendab, et lugejatel saab tulevikus olema võimalus külastada raamatukogu ka siis, kui personali tööpäev on lõppenud (või pole veel alanud). Koosolekul arutati Veevo juhtimisel seda, milline on Eesti perspektiiv, kui turvaline see on ja kuhu avatud raamatukogusid saab luua.

Teiseks teemaks oli makerspace. Annely Veevo tegi ettekande raamatukogu Erasmus+ projekti „Uued võimalused maakonnaraamatukogu töös“ kohta. Esmalt rääkis ta, millised võimalused on raamatukogudel selle programmi kaudu saada väliskoolitusteks rahastust; ja siis rääkis makerspace koolitusest Barcelonas, kus ta osales. Makerspace on oma olemuselt loomeruum raamatukogus (aga ka töökohas, koolis, noortekeskuses vms), kus lugejad saavad teostada oma loovaid ja innovaatilisi ideid. Kuna Eesti raamatukogud otsivad üha enam uusi ideid ja võimalusi, kuidas raamatukogu teenuseid laiendada, siis makerspace on hetkel aktuaalne teema.

Eelnevad artiklid

Loe lähemalt siit.