|
Merilen Mentaal. Aia kujundamineAia kujundamine mõtetes ja praktikas on autori nägemus sellest, kuidas kujundada koduaeda, millest aed koosneb ning millele on tarvis mõelda. Raamat on jaotatud kolmeks osaks, millest esimene räägib vajalikest plaanidest ja eeltöödest ehk kujundamise tegemisest paberil. Teine osa kajastab praktilisi teemasid, nagu teed, terrassid, veesilmad, aiamööbel jms. Inspireeriv kolmas osa on taimedega kujundamisest, andes ideid ja teadmisi selle kohta, kuidas taimi omavahel sobitada ja kuidas neid istutada. |
|
|
Krista Kukk, Heli Russak. AstilbedRaamat, mida käes hoiad, on sügav kummardus ja austusavaldus ühele taimeperekonnale – astilbele. Astilbede kaunis pitsiline lehestik ja kesksuvine kohev õitevaht on hingematvalt kaunis vaatepilt. Kes seda on näinud, teab, kui lihtne on sellele lummusele kaotada nii mõistus kui ka süda. |
|
|
Margus Maripuu. 200 murtud aiandusmüütiIgal aednikul on oma kogemused, tõekspidamised ja arusaamad. Aedniku töö on loov ja aiatööga kogunenud tõekspidamised isikupärased. Osa tõekspidamisi osutuvad neile talupoja tarkusega lähenedes paraku müütideks ehk valeuskumusteks, sest need on kujunenud ebausu, eelarvamuste, liialduste ja suurustamise pinnalt. Otsustage ise, kui palju on järgnevatel müütidel tõepõhja all. |
|
|
Marek Vahula. Laevade mälestusTeos tutvustab kogu Eesti rannajoone ca. 65 laevaehituspaika. Eraldi peatükid on seal : Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Põhjarannik. Seda siis nii tekstidena kui ka ülevaatliku kaardina iga piirkonna kohta. Iga peatüki alguses on üldistav jutt sealse laevaehituse kohta. Laevaehituspaikade info kogus kokku 13 aasta jooksul autor Marek Vahula. Teos tõestab, et kogu meie rannajoon on olnud üks tõeline laevaehitusmeka. Peatükkide autorid on kõik erinevad ja oma piirkonna parimad laevaehituse asjatundjad.
|
|
|
Ülar Allas. Matkates läbi EestiVälismaiste matkaradade eeskujul tekkis 2000. aastate hakul idee rajada ka Eestisse tervet riiki läbiv pikk matkarada. Nüüdseks on see soov kolmekordselt täitunud, sest Eestis leidub koguni kolm pikka matkateed. Need annavad võimaluse Eesti risti-rästi läbi käia ja kogeda meie suurimaid loodusväärtusi. Kõigi kolme matkatee sõlmpunktiks on Aegviidu, mis annab erinevaid teeharusid kombineerides võimaluse matkata ka näiteks Penijõelt Oandusse või Kauksist Iklasse. Käesolev raamat kirjeldab neid Eesti matkateede lõike, mis väärivad autori meelest kõige suuremat tähelepanu. Lõikude pikkuseks on valdavalt 10−20 kilomeetrit. Need algavad ja lõpevad enamasti mingi lõkkekoha juures, kuid teeme ka erandeid, et vahemaad liiga pikaks ei veniks või mõned põnevad paigad külastamata ei jääks. Kindlasti pakuvad kõik need rajad rohkelt avastamisrõõmu! |
|
|
Shaun Pinner. Elada.Võidelda. Ellu jäädaSõduri silmade läbi räägituna ärkavad ellu sõja õudus ja jõhker reaalsus – kaos, kurbus, naeratuse vägi ja võitlejate vaim, kaevikutest julma piinamise ja vangistuseni, silmitsi seismine surma ja seejärel vabadusega –, see kõik võib lugejat mõjutada viisil, mida oodata ei oska. |
|
|
Pekka Virkki. JärelsoomestumineJärelsoometumine võrdub selliste terminitega nagu postsovetlik või postkommunistlik. Riikides, millel pole hoolimata turumajandusele üleminekust õnnestunud eemalduda sotsialismiaegsetest võimustruktuuridest, on postsovetism endiselt olemas nii poliitikas kui ka inimeste igapäevaelus. Baltimaadel ja suurel osal idapoolsest Kesk-Euroopast seevastu õnnestus raputada õlgadelt suurem osa nõukogude pärandist. Soometumine tähendab Soome kohanemist Nõukogude Liidu tahtega külma sõja ajal. Nõukogude Liiduga tihedalt seotud Soome poliitiline ja majanduslik eliit sai oma kesksest positsioonist kasu. Järelsoometumine tähendab, et see nähtus ei kadunud, kui Nõukogude Liidu asemele astus Venemaa. Neil mõtlemis- ja käitumisviisidel on on olnud sügav mõju Soome sisepoliitikale ja kogu Soome ühiskonnale. |
|
|
Juna Gjata, Edward M. Phillips. Toit, me peame rääkima„Toit, me peame rääkima“ on põnev ja humoorikas rännak toitumise, kehakaalu ja tervise maailmas, mis põhineb autorite enda kogemustel ning annab kasulikke praktilisi ja teaduspõhiseid nõuandeid.Raamatut lugedes taipad, et kõik, mida oled toitumise ja kaalulangetamise kohta lugenud, ei vasta sugugi tõele ning ilmselt oled nendega seotud eesmärkide tagaajamisele kulutanud asjatult nii aega kui raha. Raamatu kaks autorit käsitlevad kumbki oma vaatenurgast teemasid nagu ainevahetus, dieedid, treening, söömishäired, stress ja uni, mis annab meile võimaluse näha neid nii noore naise kui kogenud tohtri silmade läbi. |
|
|
Marika Sinkkonen. LehtainasSellest raamatust leiad õpetuse klassikalise lehttaina valmistamiseks koos retseptiga. Kas teadsid, et 2023. aasta maailma kuumimate trendide esikoht kuulub croissant’ile? Selle toreda teadmisega siseneme aastasse 2024, mida peetakse croissant’i uue tulemise aastaks, seejuures koos mitme maitsva sõbraga, mis kõik valmivad lehttainast. Crois- sant, New Yorgi rull ehk rull-croissant, crois- sant tart/ flan, cruffin ja rosinarull ehk pain aux raisins – ütleme teile tere! |
|
|
Ants Rootslane. Saatuslik sõlmpunktKas saatus on olemas? Kui jah, siis kas seda saab juhtida või on kõik ette määratud? Raamat „Saatuslik sõlmpunkt“ aitab sul lahti harutada lõngakerad, kuhu oled ennast osavalt mässinud, ning nähtavaks tuua varem varjul olnud seosed ja tunded. See on teekond sügavasse teadvustamata sisemaailma, kus lootusetusest saab lootus ja raskustest ressursid. Ants Rootslase teine raamat räägib esimest korda ka perekonna ja organisatsiooni omavahelistest seostest ja päritolupere nähtamatust mõjust sinu tööle. Kas oled valmis võtma ette uue tundmatu teekonna, täis küsimusi ja vastuseid? Oled sa valmis kurvideks elu kiirteel? |
|
|
Michael Marder. TaimmõtlemineFilosoofia äärealadel elab hulganisti olevusi, kes ei ole inimesed ega loomad, teiste seas leiame sealt ka taimed. Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab selles raamatus just taimse elu metafüüsika dekonstruktsiooni esiplaanile. Ta joonistab välja taime elu eksistentsiaalse mõõtme ja inimese mõtlemise taimse algupära, et kinnitada taimede potentsiaali üldistavale loogikale vastu panna ja otstarbekesksuse kitsastest piiridest üle astuda. Taimede „metafüüsikajärgset” elu rekonstrueerides keskendub Marder nende iseloomulikule ajalisusele, vabadusele ja ainelisele teadmisele, mida võiks ehk nimetada ka tarkuseks. „Taimmõtlemine” on tema jaoks mittekognitiivne, mitteideatsiooniline ja mittepildiline mõtlemise viis, mis on taimedele iseloomulik, ühtlasi tähistab see inimese mõtte tagasipöördumist juurte juurde ja lähenemist taimedele. |