KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Sean McMeekin. Stalini sõda. Uus Teise maailmasõja lugu

Teine maailmasõda on paljude rahvaste teadvuses kui võitlus hea ja kurja vahel, kus sündmuste keskmes oli kurikuulus Hitler ning liitlasriikidel ei jäänud üle muud, kui talle vastu astuda ja olukord päästa. Ent kui konflikt Aasias puhkes, polnud Hitler veel võimul – ja sõja lõpuks oli ta juba surnud. Tema armeed ei võidelnud mitmel rindel, tema impeerium ei laienenud üle Euraasia mandri ning tema ei saanud sõjasaagi pärijaks. See keskne roll kuulus hoopis Jossif Stalinile. Teine maailmasõda ei olnud Hitleri sõda – see oli Stalini sõda.

Tuginedes ulatuslikule uurimistööle endise Nõukogude Liidu, Euroopa ja Ameerika arhiivides, muudab „Stalini sõda“ põhjalikult meie arusaama sellest globaalsest konfliktist, nihutades sõja keskpunkti itta. Kuigi Hitleri korraldatud genotsiidi ulatus ja õudus andsid lahingutele hoogu, näitab Sean McMeekin, et Euroopas 1939. aasta septembris puhkenud sõda oli Stalini tahtmine, mitte Hitleri. Samuti teenis Vaikse ookeani sõda (1941–1945) Stalini eesmärki – käivitada laastav kurnamissõda Jaapani ja tema peamiste vaenlaste vahel.

Vladislav Koržets, Kaarel Koržets. Koržetsi suur kalaraamat

See raamat on mõeldud nendele, kellel huvi kalade ja kalaroogade vastu on tavapärasest suurem. Kaante vahele võib muidugi vaadata ka see lugeja, kes seni veel eriline kalasõber pole, sest mine sa tea, mis meid siin ilmas ootamatult paelub. Mind on kõik kaladega seonduv köitnud üle poole sajandi: alates päevast, mil püüdsin jõmpsikana Keila jõest oma esimese ahvena. Kalaroad tulid mu ellu kaladest üksjagu hiljem, aga säärase vungiga, et nakatasid ka mu poja Kaarli, kelle koostatud on selle raamatu retseptikogumi põhiosa. Muus osas ei raatsinud ma kirjutamise mõnu ja vaeva temaga jagada

Saara Kinnunen. Eluga rahul

Minevik on ühtedele jõuallikas, teistele taak. Mineviku kogemused mõjutavad meeleolu, elujõudu, suhteid, mina-pilti ja kogu meie elu. Minevikku ei saa muuta, kuid sellega saab ära leppida. Kuidas leppida eluga nii, et jaksaks elada? Kuidas välja uurida, kust jõu kuhtumine ähvardab? Kuidas jõuda kokkuleppele iseendaga, et saaks elada nii, et valusast minevikust saaks edasiviis jõud? „Eluga rahul“ vastab nii nendele kui paljudele teistele enesehinnanguga seotud küsimustele. See on raamat enese leidmisest, endast arusaamisest ja iseendaga rahul olemisest.

Katrin Tammsaar. Taavi Peetre elulugu

„Taavi oli tugev spordimees, rahvamees, hea sõber ja jutukaaslane. Väga austatud, viisakas ja hooliv inimene. Tal ei jäänud midagi märkamata.“ Kaido Höövelson

„Taavil oli olemas see lapselik helk silmis, mida paljud otsivad.“ Andrus Niit

„Saarte poistena meil klappis kohe algusest peale hästi ja rohkem suhtlema hakkasime Hispaania laagris mõningatel aastatel ühte tuppa sattudes. Taavi oli rahulik ning hea huumorimeelega ja mis minule kõige rohkem tema puhul on jäänud meelde, et temaga oli niivõrd lihtne suhelda. Olgu see Eestis temaga korvpalli koos vaatamas käies või laagris tuba jagades.
Meenuvad paljud seigad ja eriti hästi on meeles võistlused staadionil suvisel Hiiumaal ja sisehallis talvisel Saaremaal.“ Madis Kallas

Juhan Maiste. Eesti mõisad ja lossid III

Raamat, mille avad, on jätk kahele mõisaarhitektuuri käsitlevale köitele, mis hõlmavad ajavahemikku keskajast Põhjasõjani. Käesolev köide on pühendatud mõisaarhitektuuri suurimale tõusuperioodile 18. sajandil. Vandunud truudust uuele võimule, võttis kohalik eliit vastu uue ajastu kutse ja lasi oma kodumaja ehitada võõrsilt pärit arhitektidel ja ehitusmeistritel. Ehtekarbikesena Itaalia ja Prantsuse regulaarstiilis pargi keskel kerkiv mõisamaja sulatas kokku kunstielu ja -vaimu, mis ajal, kui Euroopat räsisid revolutsioonituuled, võimaldas aadlil sulgeda end klantsseinte taha. Ühe viimase siniverelise oaasina Euroopas etendus mõisas ooper, mille noodivõti pärines Louis XIV aegsest Versailles’st ja libreto oli kirjutatud suurimates kunstimetropolides Dresdenis, Berliinis ja Peterburis. Saanud hariduse Saksamaal, reisinud Šveitsis ja Itaalias, jõudis perepoeg vastu jõulusid kodumajja, mille saalis oli ehitud kuusepuu ja tubades süüdatud küünlad. Saadud eurooplasteks, jäädi ometi liivimaalasteks, millest suuremate rokokoosäras losside kõrval Põltsamaal, Väänas ja Õisus annavad tunnistust vanas heas balti stiilis puidust mõisamajad Esnas, Riidajal ja Loodil. Võttes ette Eesti mõisatest pajatava raamatu, ei saa me mitte üksnes uusi teadmisi, vaid ka midagi, mis aitab meil näha maailma huvitavama, mitmekülgsema ja ilusamana.

Risto-Pearu Koovit. Eesti linnused ja nende aeg

Meie metsaservade ja jõekallaste rüpes peituvad vaiksed tunnistajad, kes on näinud elu läbi aastatuhandete. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit viib lugeja avastusretkele mööda Eestimaad, tutvustades 15 Eesti märgilist linnust, millest igaüks esindab oma ajastu võimu, kaitse, kultuuri ja eluviisi ainulaadset põimumist.

Raamat räägib eri ajastute linnustest: pronksiaegne Asva ja Iru, muinasaegsed Varbola, Soontagana, Rõuge, Keava, Tarakalda ja Lõhavere, samuti juba hilisemad keskaegsed kivilinnused, nagu Rakvere, Pöide, Viljandi ja Otepää. Need kindlustused ei olnud üksnes sõjalised tugipunktid, vaid keskused, kus ristusid võim ja religioon, kohtumõistmine ja kultus, kauplemine ja käsitöö, pered ja pärand. Lugeja ees rullub lahti lugu võimusuhetest, usust, kaitsearhitektuuri ja kaubanduse arengust ning inimese visadusest pronksiajast keskajani.

Ene Pajula. Aegade tuhmumatu kuld

Raamat sisaldab 30 lugu ETV legendaarsetest saatejuhtidest ja -sarjadest, nagu Valdo Pant ja Täna, 25 aastat tagasi, Andres Vihalem ja Horoskoop, Ruth ja Rein Karemäe, Mati ja Alice Talvik, Hardi Tiidus, kelle tööelu möödus just selles, Gonsiori 27 asuvas majas. Enamik tegelasi, kellest juttu tuleb, on meie hulgast juba lahkunud, aga kuna nad on jätnud sügava jälje mitte ainult teleajalukku, vaid meie kultuurilukku üldisemalt, siis ei ole õiglane lasta neil päriselt unustusse vajuda.

Kairi Prints. Saaremaa zoo lugu

Saaremaa zoo pole vaid mõni hektar maad, kus elavad tuhat looma-lindu ja kuhu leiavad tee kümned tuhanded inimesed aastas. See loomaaed on täiesti eriline – imeline, kaootiline ja armastust täis.

„Meeletult rahvast tuli,“ meenutab Saaremaa zoo üks loojaid Risto loomaaia avamist. „Ja järgmine päev oli täpselt samasugune, sama palju rahvast! Ja ülejärgmine! Ja nii edasi! Meile hakkas vaikselt kohale jõudma, et nüüd vist hakkabki nii olema.“

Kristine Mckenna, David Lynch. Unistamisruum

„Unistamisruum“ on David Lynchi (1946–2025) ja tema lähedase sõbra, intervjueerija ja biograafi Kristine McKenna kahasse kirjutatud kütkestav elulooraamat, mis arvukate meenutuste kaudu avab nüüdisaja ühe mõistatuslikuma kunstniku mõttemaailma.

David Lynch pajatab siin oma elust ja loometööst, teekonnast läbi Ameerika erinevate miljööde ja kümnendite, sel teekonnal kohatud sõpradest ning rõõmudest ja vaevadest oma uuenduslike kunstiprojektide elluviimisel.

Salla Vuorikoski. Sanna Marin. Erakordne peaminister

2019. aasta detsembris raputas Soomet valitsuskriis, mille keskel kerkis sotsiaaldemokraat Sanna Marin maailma noorimaks peaministriks.

Seejärel tuli tal juhtida riiki läbi pandeemia ja seista silmitsi Venemaa agressiooniga Ukrainas. Marinist sai hetkega rahvusvaheline poliitikatäht, kellel oli sotsiaalmeedias üle miljoni jälgija.

Ajakirjanik Salla Vuorikoski on teinudkümneid intervjuusid ja kogunud tohutul hulgal taustamaterjale, et näidata, milline juht Marin tegelikult oli – millised olid tema tugevused, millised valusad õppetunnid, ja kuidas väikelinna tüdrukust sai rahvusvaheline arvamusliider, kellele jäid Soome piirid kitsaks.