KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Katrin Tammsaar. Taavi Peetre elulugu

„Taavi oli tugev spordimees, rahvamees, hea sõber ja jutukaaslane. Väga austatud, viisakas ja hooliv inimene. Tal ei jäänud midagi märkamata.“ Kaido Höövelson

„Taavil oli olemas see lapselik helk silmis, mida paljud otsivad.“ Andrus Niit

„Saarte poistena meil klappis kohe algusest peale hästi ja rohkem suhtlema hakkasime Hispaania laagris mõningatel aastatel ühte tuppa sattudes. Taavi oli rahulik ning hea huumorimeelega ja mis minule kõige rohkem tema puhul on jäänud meelde, et temaga oli niivõrd lihtne suhelda. Olgu see Eestis temaga korvpalli koos vaatamas käies või laagris tuba jagades.
Meenuvad paljud seigad ja eriti hästi on meeles võistlused staadionil suvisel Hiiumaal ja sisehallis talvisel Saaremaal.“ Madis Kallas

Juhan Maiste. Eesti mõisad ja lossid III

Raamat, mille avad, on jätk kahele mõisaarhitektuuri käsitlevale köitele, mis hõlmavad ajavahemikku keskajast Põhjasõjani. Käesolev köide on pühendatud mõisaarhitektuuri suurimale tõusuperioodile 18. sajandil. Vandunud truudust uuele võimule, võttis kohalik eliit vastu uue ajastu kutse ja lasi oma kodumaja ehitada võõrsilt pärit arhitektidel ja ehitusmeistritel. Ehtekarbikesena Itaalia ja Prantsuse regulaarstiilis pargi keskel kerkiv mõisamaja sulatas kokku kunstielu ja -vaimu, mis ajal, kui Euroopat räsisid revolutsioonituuled, võimaldas aadlil sulgeda end klantsseinte taha. Ühe viimase siniverelise oaasina Euroopas etendus mõisas ooper, mille noodivõti pärines Louis XIV aegsest Versailles’st ja libreto oli kirjutatud suurimates kunstimetropolides Dresdenis, Berliinis ja Peterburis. Saanud hariduse Saksamaal, reisinud Šveitsis ja Itaalias, jõudis perepoeg vastu jõulusid kodumajja, mille saalis oli ehitud kuusepuu ja tubades süüdatud küünlad. Saadud eurooplasteks, jäädi ometi liivimaalasteks, millest suuremate rokokoosäras losside kõrval Põltsamaal, Väänas ja Õisus annavad tunnistust vanas heas balti stiilis puidust mõisamajad Esnas, Riidajal ja Loodil. Võttes ette Eesti mõisatest pajatava raamatu, ei saa me mitte üksnes uusi teadmisi, vaid ka midagi, mis aitab meil näha maailma huvitavama, mitmekülgsema ja ilusamana.

Risto-Pearu Koovit. Eesti linnused ja nende aeg

Meie metsaservade ja jõekallaste rüpes peituvad vaiksed tunnistajad, kes on näinud elu läbi aastatuhandete. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit viib lugeja avastusretkele mööda Eestimaad, tutvustades 15 Eesti märgilist linnust, millest igaüks esindab oma ajastu võimu, kaitse, kultuuri ja eluviisi ainulaadset põimumist.

Raamat räägib eri ajastute linnustest: pronksiaegne Asva ja Iru, muinasaegsed Varbola, Soontagana, Rõuge, Keava, Tarakalda ja Lõhavere, samuti juba hilisemad keskaegsed kivilinnused, nagu Rakvere, Pöide, Viljandi ja Otepää. Need kindlustused ei olnud üksnes sõjalised tugipunktid, vaid keskused, kus ristusid võim ja religioon, kohtumõistmine ja kultus, kauplemine ja käsitöö, pered ja pärand. Lugeja ees rullub lahti lugu võimusuhetest, usust, kaitsearhitektuuri ja kaubanduse arengust ning inimese visadusest pronksiajast keskajani.

Ene Pajula. Aegade tuhmumatu kuld

Raamat sisaldab 30 lugu ETV legendaarsetest saatejuhtidest ja -sarjadest, nagu Valdo Pant ja Täna, 25 aastat tagasi, Andres Vihalem ja Horoskoop, Ruth ja Rein Karemäe, Mati ja Alice Talvik, Hardi Tiidus, kelle tööelu möödus just selles, Gonsiori 27 asuvas majas. Enamik tegelasi, kellest juttu tuleb, on meie hulgast juba lahkunud, aga kuna nad on jätnud sügava jälje mitte ainult teleajalukku, vaid meie kultuurilukku üldisemalt, siis ei ole õiglane lasta neil päriselt unustusse vajuda.

Kairi Prints. Saaremaa zoo lugu

Saaremaa zoo pole vaid mõni hektar maad, kus elavad tuhat looma-lindu ja kuhu leiavad tee kümned tuhanded inimesed aastas. See loomaaed on täiesti eriline – imeline, kaootiline ja armastust täis.

„Meeletult rahvast tuli,“ meenutab Saaremaa zoo üks loojaid Risto loomaaia avamist. „Ja järgmine päev oli täpselt samasugune, sama palju rahvast! Ja ülejärgmine! Ja nii edasi! Meile hakkas vaikselt kohale jõudma, et nüüd vist hakkabki nii olema.“

Kristine Mckenna, David Lynch. Unistamisruum

„Unistamisruum“ on David Lynchi (1946–2025) ja tema lähedase sõbra, intervjueerija ja biograafi Kristine McKenna kahasse kirjutatud kütkestav elulooraamat, mis arvukate meenutuste kaudu avab nüüdisaja ühe mõistatuslikuma kunstniku mõttemaailma.

David Lynch pajatab siin oma elust ja loometööst, teekonnast läbi Ameerika erinevate miljööde ja kümnendite, sel teekonnal kohatud sõpradest ning rõõmudest ja vaevadest oma uuenduslike kunstiprojektide elluviimisel.

Salla Vuorikoski. Sanna Marin. Erakordne peaminister

2019. aasta detsembris raputas Soomet valitsuskriis, mille keskel kerkis sotsiaaldemokraat Sanna Marin maailma noorimaks peaministriks.

Seejärel tuli tal juhtida riiki läbi pandeemia ja seista silmitsi Venemaa agressiooniga Ukrainas. Marinist sai hetkega rahvusvaheline poliitikatäht, kellel oli sotsiaalmeedias üle miljoni jälgija.

Ajakirjanik Salla Vuorikoski on teinudkümneid intervjuusid ja kogunud tohutul hulgal taustamaterjale, et näidata, milline juht Marin tegelikult oli – millised olid tema tugevused, millised valusad õppetunnid, ja kuidas väikelinna tüdrukust sai rahvusvaheline arvamusliider, kellele jäid Soome piirid kitsaks.

Vladimir Juškin. Moskva salamissioonid

Vladimir Juškin on raamatu “Moskva salajased missioonid” koondanud teabe Venemaa/Nõukogude Liidu eriteenistuste paljude operatsioonide, neid korraldanud üksuste ja eriti oluliste läbiviijate isikute kotha. Lisaks põnevale ajaloolisele ülevaatele olulistest sündmustest saab lugeja süngeid teadmisi ka eesmärkide saavutamiseks kasutatud meetodite ja töövõtete kohta.

Samuti saab ettekujutuse asjaosaliste mõttemaailmast ja huvidest ning laiemast isikulisest motivatsioonist.

Rein Albri. Meri veres

Kogumik “Meri veres” on eelkõige mõeldud TalTech Eesti Mereakadeemia ja Eesti Merekooli õppuritele, aga ka kõigile neile, keda huvitab meresõidu ajalugu ja sellega seotud kultuur ning kombestik. Raamatu eesmärgiks on avardada lugeja teadmisi sellest võimsast ja kordumatust stiihiast, mida ammustest aegadest nimetatakse austavalt “Mare aeternum” – Igavene meri.

Rachel Louise Syyder. Nähtavate sinikateta

Suurt tähelepanu leidnud mõjusas ja raputavas raamatus annab ajakirjanik Rachel Louise Snyder haarava, kuid ärevust tekitava ülevaate vägivallast meie kodudes. Autor purustab mitmeid müüte, mis on seotud lähisuhtevägivallaga: kui olukord on piisavalt halb, lahkuvad ohvrid niikuinii; vägivaldne inimene ei suuda ennast muuta; varjupaik on piisav lahendus; kodune vägivald on eraldiseisev nähtus, millel pole seost massitulistamiste, jõuguvägivalla või seksuaalrünnakutega. Läbi tõsieluliste lugude avaneb maailm, millest enamik meist ei taha teada – ent mida me ei tohi ignoreerida.

Ohvrite, vägivallatsejate, õiguskaitsetöötajate ja reformiliikumiste vaatenurkade näitel uurib Snyder mitte ainult eraelu varjatud vägivalla tumedaid kihte, vaid ka selle kaugeleulatuvaid tagajärgi kogu ühiskonnale. Ta otsib vastuseid küsimusele, mida on tegelikult vaja, et selle probleemiga päriselt toime tulla.

Kate Silverton. Pole oelmas ulakaid lapsi

Raamatus „Pole olemas ulakaid lapsi“ jagab kahe väikese lapse ema, ajakirjanik ja laste vaimse tervise eestkõneleja Kate Silverton oma läbimurdelist lähenemisviisi alla viieaastaste kasvatamisel. See aitab muuta pereelu palju lihtsamaks ja oluliselt lõbusamaks!

Kate’i ainulaadsed strateegiad, kergesti järgitavad stsenaariumid ja tehnikad aitavad igapäevaste väljakutsetega hõlpsasti toime tulla. Need lasevad nautida ka tugevaimat sidet oma lapsega nii praegu kui ka aastate pärast.

Raamatu keskmes on laste vaimse tervise valdkonna autoriteetide poolt heaks kiidetud lihtne ja revolutsiooniline lähenemisviis, kuidas mõista oma lapse aju arengut ning seda, kuidas aju areng mõjutab lapse käitumist.

Niina Laitinen. Minu suur kampsuni raamat

Niina Laitinen on armastatud Soome kudumiskunstnik, kelle mustrid on vallutanud tuhandete käsitööhuviliste südamed üle kogu maailma. Eesti kudujale on Niina Laitinen tuttav oma eriliste soki- ja kindamustrite poolest. „Minu suur kampsuniraamat“ on tema esimene kootud rõivaste raamat, kus iga silmus ja värvikombinatsioon jutustab loodusest inspireeritud loo. Kokku on raamatus 18 kampsuni-, pluusi- ja sallimustrit.

Hanne Andreassen Hjelmas. Kudumid Astrid Lindgreni maailmast

Haara vardad ja lõng ning lase Astrid Lindgreni armastatud tegelastel end inspireerida!

See on esimene kudumisraamat, mis sisaldab Astrid Lindgreni lasteraamatute tegelaskujudel põhinevaid kudumismustreid. Norra andekad käsitöömeistrid Torunn Steinsland ja Hanne Andreassen Hjelmås on loonud 50 kudumit nii täiskasvanutele kui ka lastele. Raamatust leiad kampsuneid, kleite, mütse, labakindaid, sokke ja muid kudumeid, mis on inspireeritud Pipi Pikksuka, Vahtramäe Emili, Lärmisepa tänava Lota, Röövlitütar Ronja, Soolavarese saare elanike ja teiste tegelaste lugudest. Leidub nii lihtsaid kui ka keerukamaid töid. Iga muster on austusavaldus Astrid Lindgreni loomingule.