KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18 L 10-14

Hanno Ojala, Ranno Sõnum, Mati Õun. "Orzel". Allveelaev, mis tõi sõja Eestisse

On võimalik, et kolm kõige tuntumat allveelaeva Eesti ajaloos on meie oma „Lembit” ja „Kalev” ning Poola allveelaev „Orzeł”. Poola allveelaev viibis Tallinnas kõigest kolm ööpäeva septembris 1939, kuid selle visiidi mõju Eesti ajaloole on muljetavaldav. Kui Teine maailmasõda Saksamaa agressiooniga Poola vastu 1. septembril 1939 algas, tundus eestlastele, et alanud sõda on meist väga kaugel ja ei mõjuta meie saatust mitte kuidagi. Kuid me eksisime. „Orzełi” ootamatu saabumine Tallinna ja tema sama ootamatu põgenemine tekitasid Eestis ja Eestile ka diplomaatilise skandaali, murendasid riigi kindla erapooletuse mainet ning tõid kaasa suure idanaabri süüdistava laimukampaania ja agressiivse pressingu sõjaliste baaside nõudmiseks Eesti territooriumil.

Martti J. Kari, Antero Holmila. Miks venemaa nii teeb

On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele.

Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.

Venemaa ühiskond on korruptsioonist läbi imbunud, Kreml kardab demokraatlikke algeid ja Venemaa on muutunud tänapäeva fašistlikuks riigiks. Tõe ja vale ehk nn taktikalise tõe kasutamisel on venelased meist paindlikumad. Ajalugu käsitletakse seal nostalgiaga ning seda kasutatakse oleviku ja tuleviku mõjutamiseks. Eriteenistused tapavad välismaal tegelasi, keda tembeldatakse Venemaa vaenlasteks ja reeturiteks. Miks see nii on? Autorid kirjeldavad ja selgitavad neid nähtusi. Värvikalt ja ladusalt räägitud lugu algab 9. sajandi lõpu Kiievi-Venemaaga, kulgeb läbi Tsaari-Venemaa ja Nõukogude Liidu ajajärkude ning jõuab Ukraina sõjani.

Eesti lugu

Kas keskaeg oli keskaja inimese jaoks pime aeg? Mida tähendas perekond muinasaegsele inimesele? Mida mõtles inkvisiitor, kui ta piinas nõidumises kahtlustatavat? Kas nälg tegi veganiks? Kuidas nägi tema, meie esivanem seal kauges ajas tagasi, maailma? Missugustes oludes ta valikuid tegi? Millistele teadmistele toetudes tehti otsuseid enne Teist maailmasõda? Mida me rahvana oleme kaasa võtnud ja võtame tänasest päevast tulevikku?

Vikerraadio ajaloosaate „Eesti lugu“ 800 osas on teadlased ja koduloouurijad otsinud ja andnud vastuseid eestlaste käekäigu kohta.

Jutud Ivo Schenkenbergist Liivimaa sõjas, Vabadussõja kangelastest Anna Varesest ja Salme Bergmannist, Teises maailmasõjas Soome ja Eesti vabaduse eest võidelnud kaugluurajatest, põlatud ametit pidanud timukast ja etikutel lobisenud tallinlastest, külarahvast hullutanud Torupilli Jussist ja teistest meie esivanematest on üles kirjutanud saatejuht ja toimetaja Piret Kriivan.

Andrei Hvostov. Labürint all vasakus nurgas

Eesti ajaloolase, ajakirjaniku ja kirjaniku Andrei Hvostovi Mõtteloo-kogumiku lood on algselt ilmunud ajalehtedes-ajakirjades – kunagisest “Rahva Häälest” tänase “Akadeemiani”. Kirjutajana on Hvostov tuline ja terav, ta lausa kutsub kallale. Sest ega oma ja võõra teemadel arutamine ühest, teisest või koguni kolmandast vaatenurgast eestimaalast külmaks jäta. Ometi on mitmes siinses loos oluline ka lepitamise või kompromisside tegemise motiiv, nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. Kolmanda motiivina saab esile tõsta ajalooliste ja rahvuslike “tõdede” põrgatamist. Tabude torkimine ei tarvitse meeldida, kuid see tuleb vastu võtta. Raamatu lisas ilmub Ülo Mattheuse arvustus Hvostovi raamatule “Võõrad lood” “Ideoloog Hvostovi eestlasteta ajalugu”. Järelsõna on kirjutanud toimetaja Katre Ligi.

Maria Mägi-Rohtmets, Indrek Rohtmets. Kahekesi kõnnumaal

Oleme Aafrikas kahekesi rännanud kokku üle aasta. See aasta jaguneb mitme reisi vahel kümne aasta jooksul vahemikus 2001–2011 – ajal, mil mobiililevi sealmail oli peaaegu olematu ja GPS-i kasutamine raskendatud, abiks vaid vana hea paberkaart. Sellesse raamatusse on kätketud nii meie erakordsed looduskogemused kui ka igapäevaelu koos sellega kaasnevate inimlike emotsioonidega – hirmude, rõõmude, üle- ja läbielamistega. Rohkem kui sajanditagune Aafrika-rändur Henry Morton Stanley on ütelnud, et kui tuled Aafrikast tagasi, siis pead ootama vähemalt aasta, et sellest kõnelema hakata. Nüüd siis oleme valmis kõnelema ja jagama muljeid.

Lucy Worsley. Õukondlased. Kensingtoni palee salajane ajalugu

George’ide aegne kuningakoda oli jahmatavalt hiiglaslik ja keeruline. Selle liikmete seas olid kõrgeimal positsioonil tõelised õukondlased, õuedaamid ja -härrad. Aadlimehed ja -naised teenisid kuningat ja kuningannat rõõmuga isegi üsna alamate töödega selle au nimel, mis vastava positsiooniga kaasas kais.

Kui soovite teada, millised need inimesed välja nagid, tarvitseb vaid külastada Kensingtoni paleed. Seal maalis kunstnik William Kent 1720. aastatel neljakümne viie kuningliku teenri portreed, mis vaatavad palee külastajate poole Kuninga suure trepihalli seintelt ja laest.

Nende isikuid uurima hakates avastasin oma üllatuseks, et osa nimedest, mida portreedega traditsiooniliselt seostatakse, on valed, ja nii mõnestki ilmsest seosest on mööda vaadatud. Pingutused iga poseerija tõelist lugu välja kaevata viisid mind hoopis pikemale ja põnevamale teekonnale kui olin oodanud. Minu seiklused arhiivides ja väljaspool neid viisid lõpuks selle raamatuni.

Peter Burke. Mis on kultuuriajalugu?

„Mis on kultuuriajalugu?“ on kujunenud asendamatuks käsiraamatuks selle kohta, mida kultuuriajaloolased teevad ja kuidas mõtlevad. Teises väljaandes esitab juhtiv briti ajaloolane Peter Burke värskendatud ülevaate kultuuriajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust, nii nagu seda nähakse mitte ainult ingliskeelses maailmas, vaid ka Mandri-Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ja mujal.

Burke vaatleb kõigepealt kultuuriajaloo klassikalist etappi, mida seostatakse Jacob Burckhardti ja Johan Huizingaga, ning seejärel käsitleb selle marksistlikku vastulauset Frederick Antalist Edward Thompsonini. Edasi käsitleb ta uuema põlvkonna esiletõusu, mida on nimetatud ka „uueks kultuuriajalooks“. Burke asetab kultuuriajaloo oma konteksti, märkides ära seosed ajaloomõtte uute suundade ja feminismi vahel ning postkoloniaalsete ja igapäevaelu-uuringute vahel, kus arusaam kultuurist mängib üha olulisemat rolli. Uues väljaandes antakse ülevaade ka valdkonna viimastest arengutest ning kaalutakse, millise suuna on kultuuriajalugu 21. sajandil võtnud ja millise võib tulevikus võtta.

Kurmo Konsa. Asjadest saavad lood ja lugudest ajalugu

Asjad on kõikjal meie ümber. Suur osa teabest – mitte ainult mineviku, vaid ka oleviku kohta – on seotud kõikvõimalike objektidega. Just esemed ja asjad on need, millega inimesed nii igapäevaelus kui ka ajaloo uurimisel kõige otsesemalt kokku puutuvad.

Miks kõikvõimalikke esemeid kogutakse ja millist teavet on nende kaudu võimalik mineviku kohta saada? Millist teavet on siis võimalik asjadega seostada? Mille kaudu on võimalik esemed rääkima panna? Ja mis kõige olulisem – millest asjad meile jutustavad? Asjade tõlgendamist võib käsitleda omalaadse ajamasinana. Kuna tegelik minevik on inimesele kättesaamatu, püüab ta seda tõlgendades uuesti taasluua, tuginedes objektide ja protsesside käesolevale, praegusele olekule.

Sarah Brown. Kasside salakeel

Kuidas on eraklikest Põhja-Aafrika metskassidest põlvnevatel tänapäeva kassidel õnnestunud end sisse seada terves maailmas ja teha sellest endale mõnus kodu koos jumaldavate omanikega? Kuidas suutsid nad pugeda meie kodudesse ja südameisse ja veenda meid, et peame neid soojas hoidma, toitma ja hellitama? Väga lihtsalt, nad õppisid meiega rääkima.

Teadlaste avastustele toetudes saame teada, kuidas kassid asendasid oma algse, lõhnadel baseeruva keele uute signaalide ja häälitsustega, mis on kujundatud eluks inimeste ja teiste kasside kõrval. Vaatamata kasside tohutule pingutusele tõhusama suhtluse nimel, kui palju me ikkagi nende keelt mõistame – ja vastupidi? Mismoodi kassid meid näevad? Kas nad mõtlevad meist kui enda „omanikest“ või pigem suurtest kahejalgsetest kassidest, kel on vilets lõhnataju?

„Kasside salakeel“ vastab neile ja veel paljudele küsimustele ning jutustab nii mõnestki imetabasest kassist, kes on meile sel teel abikäpa ulatanud.

Filip Johanson. Säästuaed

"Kas ostad igal kevadel kallist mulda, taimi ja aiatööriistu, nii et rahakott on jälle tühi? Kui on nii, siis lase ennast inspireerida rootsi aiapidajal Filip Johanssonil, kes näitab oma raamatus, kuidas rajada isikupärast aeda odavalt, loovalt ja jätkusuutlikult.

Tema nupukad lahendused aitavad meisterdada käepäraseid abivahendeid, säästa raha ja saada head saaki. Lugedes õpid, kuidas teha kasvumuld toitaineterikkamaks, kuidas valmistada komposti ja tõhusaid taimeleotisi väetiseks. Õpid, mil moel toetada aias kasurite elu ja kuidas tõrjuda loodussõbralikult kahjureid.

Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine

Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.

Laste toitumine ja tervis

Millist toitu vajab lapse keha, millal pakkuda näputoitu, kuidas peaks toituma kehaliselt aktiivne laps, milline on seos vaimse tervise ja toitumise vahel, kuidas planeerida lapse menüüd – need ja paljud sarnased küsimused tekivad kõikidel lapsevanematel, õpetajatel ja teistel lastega tegelevatel inimestel. Raamatu „Laste toitumine ja tervis“ autorid on kogemustega Eesti toitumisterapeudid ja koolitajad, kes jagavad uusimaid teadmisi, kuidas muuta lapse toidulaud toitaineterikkamaks ja sellega toetada nii tema meeleolu kui füüsilist jõudlust ning hoida ka kehakaal normis.

Lapse heade toitumisharjumuste kujundamisele aitab loomulikult kõige rohkem kaasa perekond. Kodus söömine ühendab perekonda ning loob aluse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele. Sama oluline kui see, mida lapsed söövad, on see, kuidas nad söövad.

Selles raamatus antud toitumisjuhised põhinevad nii Eesti kui Põhjamaade toitumissoovitustel. Raamatu lõpust leiad ka kolme päeva näidismenüüd.