|
Sirje Presnal. Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üksLegendaarse alpinisti ja tunnustatud fotograafi Jaan Künnapi elulooraamat viib lugeja kõrgustesse – nii sõna otseses kui ülekantud mõttes. See on aus ja haarav teekond läbi mitmekülgse elu: tuukrist mägipäästjaks ja tippalpinistiks. Rohkem kui 500 hingematva foto kaudu avaneb erakordne pilt Künnapi maailma – sukeldumised teadmatusse, elu ja surma piiril toimunud päästeoperatsioonid, vallutatud tipud ja sügavalt isiklikud hetked. See on raamat julgusest, karismast, vabadusest ja ilust – nii mägedes kui tavaelus. Täiuslik teos neile, keda kõnetavad loodus, seiklused ja aus elu. |
|
|
Stephen Fry. OdüsseiaLõppenud on Trooja sõda, senise ajaloo kõige suurem ja verisem konflikt. Paljud kangelased on võitnud igavese kuulsuse, paljud langenud, võimas ja uhke linn on kavalusega vallutatud, linnaelanikud tapetud või orjastatud. Kuid jumalad, kes osalesid sõjas ja püüdsid selle käiku suunata, ei ole rahul – kas tõesti võivad kreeklased, kes ennast linna rüüstamisega häbistasid, nüüd lihtsalt rahulikult koju purjetada? Või peaksid nad saama karistatud oma julmuse ja ahnuse eest ... Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad ühed maailma vanimad lood veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks. |
|
|
Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941-1949Juuniküüditamise käigus 1941. aastal viidi Venemaale sundasumisele ja vangilaagritesse umbes 10 000 Eesti elanikku. Väljasaadetute seas oli ka Haapsalust pärit Alverite perekond, kelle „süü“ seisnes perepea Hans Alveri pühendumises Eesti Vabariigi teenimisele – ta oli olnud Haapsalu linnapea, tegutsenud oma erialal arstina, olnud Vabadussõjas ning kuulunud Kaitseliitu ning mitmesse muusse organisatsiooni, mille kaudu ta edendas kodulinna ja kogu Eesti elu. Hans Alver arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Tema abikaasa ja kaks last viidi Kirovi oblastisse sundasumisele. Linnapea poja, Hans Alver juuniori päevik, mida täiendavad tema enda joonistused ja perefotod, on harukordne ajaloodokument. Selliseid päevikulisi ülestähendusi on säilinud vaid üksikuid. Päevik kajastab 1941. aasta küüditamist, Eestist väljasaadetute rasket argipäeva keset Venemaa viletsust, perekonda tabanud vapustusi ja kannatusi, aga ka helgemaid hetki ja sündmusi, mis leidsid aset Kirovi oblastis, Lääne-Siberis Kurganis ja Põhja-Kasahstanis. |
|
|
Rasmus Piirsalu. Jalgpalli ABCJalgpalli ABC. Kuidas saada paremaks jalgpalluriks, on kasulik lugemine igale noorele jalgpallurile, kes unistab saada paremaks mängijaks, tahab oma oskusi lihvida ja mängust veel rohkem rõõmu tunda. Raamatu autor on Eesti oma poiss, Rasmus Piirsalu, kes on jalgpalliga tegelenud juba 20 aastat. Lisaks jagavad soovitusi oma ala spetsialistid – FC Flora treener Karl-Sander Eensoo, spordiarst dr Gunnar Männik ja Team Estonia toitumisnõustaja Kerstin Joandi. Iga peatükk toetab jalgpalluri arengut, sest jutuks tuleb nii tehnika, taktika, vaimne ettevalmistus, vigastuste ennetamine kui ka toitumine. Raamatu suurim väärtus peitub aga praktilistes harjutustes, mida saab teha iseseisvalt – just need aitavad oma mängu tõeliselt parandada, saada osavamaks ja enesekindlamaks. Ühtlasi näitab jalgpalli ABC, et jalgpall võib olla elustiil, õpetaja ja kirg. See on nagu tarvilik tööriistakast, mis aitab treenida targemalt, sihikindlalt ja rõõmuga. |
|
|
Riho Saard. Paopelt HirmustesseSee raamat on kultuurilooline rännak, alustades Paopest otsekui Kõpu poolsaarele avanevast väravast ja lõpetades Hirmustega. Ühtlasi on see kui elu metafoor, elulugu, mis jätab lõpuks selja taha kõik rõõmud ja vaevad, et lõpetada oma teekond „maailmalõpu“ rohtaedades. Metsane ja hõreda asustusega Hiiumaa kui maailma äär, merele ja tuuletele avatud Kõpu poolsaar kui Hiiumaa lõpp. |
|
|
Aivi Tamm, Merli Mänd, Anu Pink. Saarte sitsijakidRaamatus |
|
|
Aare Oleander. Tallinna kadunud vaated. Vanalinn II„Kadunud vaated“ on jõudnud ringiga üle Tartu, Lõuna-Eesti ja Pärnu tagasi Tallinna. Sarja esimene raamat tegi juttu Tallinnast, jättes välja vanalinna. Nüüd on vaatluse all vanalinn ise, pildid ja tekstid on jagatud kahte köitesse. II köide hõlmab Raekoja platsi ja põhjapoolse vanalinna (Nunne, Laia, Pika, Vene, Uue ning Aia tänava, Püha Miikaeli ja Püha Katariina kloostrid, Skoone bastioni ja Tornide väljaku). Aastail 1860−2024 tehtud fotosid täiendavad fassaadijoonised, välisvaated ehitusprojektidest ning XIX sajandi maalid, akvarellid ja joonistused. Tekstid kajastavad hoonete ehituslugu, arhitekte, tuntumaid omanikke ja kasutusotstarvet. Registrites II köite lõpus tutvustatakse vanalinna viimase 200 aasta jooksul kujundanud arhitekte ning jäädvustanud kunstnikke ja fotograafe. |
|
|
Kaur Alttoa. Vastseliina piiskopilinnusEestis on keskajal olnud üle poolesaja kivilinnuse, neist suur osa on tänaseks lootusetult hävinud. Seda enam hindame neid keskaegseid kindlustusi, millest vähemalt midagi on säilinud. Üksnes põgus pilk Vastseliina tornidele ja vägevale müürile ütleb, et kunagi on siin seisnud üks uhke kants. Ja kuigi esmapilgul on isegi spetsialistil raske aru saada, mida see võimas linnus endast neil ammustel aegadel kujutas, pole olukord päris lootusetu: kogudes kokku mitmesuguse ajaloolise andmestiku ning varudes piisavalt kannatust, saame üpris usaldusväärse pildi sellest Tartu piiskopkonna ühest võimsamast kaitseehitisest. |
|
|
Aino Mölder. Multšide ja kivide kirju maailmRaamatut läbivaks lõimelõngaks on multši ja mulla vaheline koostöö ja mulla tervis. Olulised, sageli nähtamatud koelõngad on multši ja puittaimede suhe ning kasvukoha mõju taimede heale käekäigule. Selguse huvides on koduaiapidajatele, haljastajatele, arboristidele ja maastikukujundajatele mõeldud raamat jagatud kolmeks põhipeatükiks: multšid ja multšimine, kivimipõhised materjalid aiakujunduses ning aiakangaste kasutus. |
|
|
Marika Vartla. Floksid minu aiasLeeklille ehk floksi (Phlox) taimeperekonna arvukad liigid ja nende sordid õitsevad erineval ajal ja tänu sellele saab rajada kevadest sügiseni õitseva floksiaia. Madalakasvuliste liikide säravad padjandid alustavad mai keskel, suvel õitsevad suvi-, karoliina, laiguline, laialehine ja aed-leeklill. Kõigist nendest ongi raamatus juttu, põhiosa on pühendatud aga aed-leeklilledele ehk aedfloksidele, sest nad on floksidest kõige populaarsemad ning neil on ka kõige suurem ja mitmekesisem sordivalik. |