KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Ozzy Osbourne. Viimane riitus

„Viimane riitus“ on šokeeriv, kohutavalt naljakas ja varem rääkimata lugu Ozzy põrgusseminekust. Raamatus on ka meenutusi tema erakordsest elust ja karjäärist, sealhulgas abielust Sharoniga, ning sellest, mida tal tuli teha, et pääseda tagasi lavale ja anda kontsert „Tagasi algusesse“, mida kanti üle kogu maailmas ja kus Ozzy kohtus viimast korda oma Black Sabbathi bändikaaslastega.

Halastamatu, julmalt aus, kuid üllatavalt elujaatav „Viimane riitus“ näitab, et Ozzy oli midagi palju rohkemat kui metal’i isa ja Pimeduse Prints ning kuidas ta muutus tänapäevaseks rahvakangelaseks ja kõigi lemmikuks.

Christopher Rajaveer. Rajaveeri reisijutud

Mina, Christopher Rajaveer, armastan maailmas ringi reisida. See on minu hobi. Aastate jooksul on minu hobi sisse kujunenud veel üks hobi – reisijuttude kirjutamine. Olen seni jaganud oma kirjutisi vaid Facebooki sõpradele. Nemad on mind kiitnud ja innustanud ning nõudnud: „Christopher, sa pead „Rajaveeri reisijutud“ raamatuna avaldama!!“

Nüüd ongi 2018. aasta reiside esimestest väikestest Facebooki teadetest alguse saanud tänaseni kestev „Rajaveeri reisijuttude“ postituste seeria esimeseks raamatuks vormunud.

Monty Lyman. Immuunne vaim

Raamatu esimeses osas vaatleb autor lähemalt inimese meelt ja vaimu kujundava immuunsüsteemi esmaseid sihtmärke – mikroobe. Teine osa uurib, mis juhtub siis, kui kaitsesüsteem rööbastelt maha jookseb: avarii tagajärjed ulatuvad depressioonist dementsuseni. Teatavate vaimsete häirete, allergiate ja autoimmuunhaiguste sagenemise põhjus on just kaitsesüsteemi tasakaalu kadumine. Kolmandas osas pakub autorrohkesti võimalusi, kuidas oma heaolu toetada. Juttu on toitumisest, liikumisest ja unest, aga ka stressi mõistmisest, tunnete sõnastamisest, tänulikkusest, harjumuste kujundamisest ning abi otsimise tähtsusest. Eriti selgelt tõuseb esile mõte, et tervenemine ei saa toimuda ainult pingutuse või enesedistsipliini abil, vaid vajab ka enese vastu leebust, lähedust ja armastust.

Jaak Juske. Kroonitud pead Eestit külastamas

Esimesed teated kroonitud külalistest ulatuvad kaugesse muinasaega ja selle lõpetanud ristisõdade ajajärku. Need kohtumised ei toimunud tänapäevaselt telekaamerate ja rahvamassidelehvituste saatel, vaid üldjuhul mõõga ja tulega – sõdade, vallutuste ja rüüsteretkede käigus.

Eesti alad olid seitsme sajandi jooksul kesk- ja uusajal erinevate valitsejate võimu all. Kui siin võimutsesid Saksa ordurüütlid, Rootsi, Poola ja Taani kuningate või Vene tsaaride väed,
tulid kroonitud pead Eestimaale ennekõike kui vallutajad ja maaisandad.
Kuid isegi sellistel hetkedel oli nende kohalolekul ka laiem tähendus: need kujundasid maa poliitilist kuuluvust, kultuurilist nägu ja rahva mälestusi. Eesti mitme puu istutajaks peetakse siin käinud kuningaid või tsaare. Mitmes linnas on tähistatud hooned, kus kõrged külalised ööbinud.

Kadri Asmer, Urmas, Dresen. Mere kutse

Eesti Meremuuseumi kunstikogu sündis koos meremuuseumiga 1930. aastate alguses. Raamat annab esmakordselt põhjalikuma ülevaate selle kunstikogu saatusest ja sisust. Lisaks tuleb juttu meremaalist kui ühest populaarseimast maaližanrist ning sellest, mida võiks tähele panna laevamaali vaadates.

Mis teeb meremuuseumi kunstikogu eriliseks? Suur osa selle teoste autoritest ei ole õppinud kunstikoolides, vaid merel – nad on olnud meremehed, kalurid, laevakaptenid. Mere kutse on neil olnud ühtaegu nii hinges kui ka veres.

Hanno Ojalo. Eesti väikesaared sõja jalus III osa

Seekord on võetud vaatluse alla natuke suuremad saared, mida Eestis küll väikesaarteks ei peeta, pigem keskmise suurusega saarteks. Kuid kirjeldamist väärivad Muhu ja Vormsi just oma põneva rahva ja kannatusrikka ajaloo tõttu. Erinevalt eelmistest raamatutest on seekord käsitletud lisaks Teise maailmasõja sündmustele ka Esimese maailmasõja ja Vabadussõja perioodi. Mõlema saare geograafiast, elanikest, rahvuskultuurist ja elu-olust on kirjutatud palju suurepäraseid raamatuid ja loendamatul hulgal artikleid, seetõttu keskendub käesoleva raamat eelkõige militaariale.

Heiki Pärdi. Stalini aeg Eesti külas: maast lahti, kõigest lahti

Käesolev raamat keskendub ajavahemikule Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja mõni aasta pärast seda ehk kõige pimedamale ajale meie lähiminevikus, mil hävitati talud ja kodud ning rööviti varad. Linnaelu „riigistati“ kohe, tööstus- ja äriettevõtted võeti üle kibekiiresti, ent 140 000 taluga seda nii lihtsasti teha ei saanud. Alles sundkollektiviseerimisega 1940. aastate lõpus võeti rahvalt ära kõik, nii maad kui majandid, ning keerati ka maaelu lõplikult pea peale.

Stalini aega Eesti külaelus on uuritud üllatavalt vähe, kuigi sellekohast materjali on ohtralt. Kõnekad oma aja dokumendid on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, aga ka varade üleskirjutused ja erinevad märgukirjad. Neis leidub värvikat infot, mismoodi kulges üleminek ühest maailmast teise n-ö ametlikult, nagu asi pidi olema ja välja paistma. Need ürikud kõnelevad ka sellest, millised olid kolhoosielu igapäevased probleemid, ent esile tulevad ka külaelu mured palju laiemalt.

Jaan Aru. Aju vabadus

Ajuvabaduse ja aju vabaduse vahe on väike. Me tahame olla vabad, aga selleks peame teadma, mis teeb meid vabaks, ja samuti seda, mis võib meie vabaduse röövida.

Miks me ei ole enam vabad, kui oleme end kaevanud mõtteauku või meid vaevab kinnisidee? Mil määral laseme end algoritmidel juhtida? Raamatus selgitatakse, mis on inimarus sellist, mida peab tehisaru ajastul kaitsma, ja püütakse näidata, kuidas seda teha.