SAARE SUURED NÕIAD pilt

 

 

Karl Kello. Saare suured nõiad

Saare naised, vägevad naised. Mis ühendab kõiki neid kuulsaid naisi, müütilisi ja vahest ka mitte nii väga müütilisi – Merovingide kuninga Chlodovech I abikaasa Clotilda? Tacituse mainitud terra mater Nerthus ja aestide jumalate ema? Eesti/soome Kuldnaine, keda nimetati samuti jumalate emaks ja ka Jumalaks? Soome loitsude nõiamoor Louhi, päikesepeitja? Edda-laulude Rauametsa moor, päikeseneelaja igihundi Fenriri ema? Tähetark Kundry – imeline naine Wolfram von Eschenbachi eeposest „Parzival“? Päikese poja Phaethoni õed, kes nutavad oma venna haua ääre peal merevaigust pisaraid? Kuu ja Päikese tütar Põhja-Kaukaasia nardieeposest, kes peidetakse kaugele vaikuse valda kinnikülmuva mere saare peale? Kõiki neid jumalikke naisolevusi annab seostada Saaremaaga.

STALINI KURITEGUDE SALAJANE AJALUGU pilt

 

 

Aleksandr Orlov. Stalini kuritegude salajane ajalugu

1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

HITLERI ÕUKOND pilt

 

 

Heike B. Görtemaker. Hitleri õukond. Füüreri lähiring kolmandas riigis ja hiljem

Levinud arusaama kohaselt saavutas Hitler võimu üksnes omal jõul, evimata püsivamaid sidemeid. Kuid milleks ta siis vajas kitsast, pidevalt tema käsutuses olnud „maagilist siseringi“, kuhu, erinevalt Stalini omast kuulus ka üllatavalt palju naisi? Missugust rolli mängisid need inimesed tema era- ja poliitikaelus ning kas ei olnud need tänaseni vähe tähelepanu pälvinud sidemed Hitleri võimu tegelik allikaks? 

Kes olid need mehed ja naised, kes kuulusid pikki aastaid diktaatori lähiringkonda? Mil viisil olid nad sattunud võimu keskmesse? Kuidas toimis see õukond, kuhu kuulusid mitte Saksa Riigi mõjukad ja rikkad, vaid pigem väikekodanlikust keskklassist ning poolkriminaalidest koosnev seltskond? Millist kasu ammutasid usaldusisikud oma lähedastest suhetest võimsa füüreriga ning millises valguses paistab nüüd nende isiklik süü ja osalus? Kuidas nad elasid pärast natsionaalsotsialistliku diktatuuri kokkuvarisemist ning kui palju oli neil lisaks minevikupoliitika teatrilavale mõjuvõimu ka Saksamaa Liitvabariigi või SDV poliitikale? 

HARIDUSMÕTE pilt

 

 

Haridusmõte

Raamatu esimeses osas küsitakse, kuidas tunneb ennast rahvuslik haridusmõte globaalsete hoovuste keskel, kuivõrd püsiv või muutlik on see mõte ning sellest johtuv hariduspraktika olnud. Raamatu teine osa on pühendatud haridusega seotud spetsialistide koolitamisele, alates alusharidusest kuni täiskasvanuõppe ja noorsootööni välja. Kolmas osa räägib otsingutest, valikutest ja pingetest praeguses hariduselus. Vaatluse alla võetakse õppijakesksus ja üldpädevuste esiletõus, koolivaliku ümber perioodiliselt lahvatavad pinged, aga ka aina süvenev digisõltuvus. Raamatu viimane, neljas osa vaatab tulevikku. Teemadeks on õppimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas, ühiskondlik surve kooliuuenduseks ning pingutused tulevikukooli loomiseks.

RAHVUSKOMMUNISTID. ENN-ARNO SILLARI JA TEISED pilt

 

 

Mati Graf. Rahvuskommunistid. Enn-Arno Sillari ja teised

Kas Eestis üldse oli rahvuskommuniste? Muu hulgas sellele küsimusele otsib vastust käesolev raamat, mis tõukunud omaaegse NLKP keskkomitee töötaja, põgusalt koguni NLKP poliitbüroosse kuulunud Enn-Arno Sillari märkmetest. Raamat heidab valgust nii mõnelegi teostunud või ka pelgalt ürituseks jäänud paleepöördele nii meil kui Moskvas, samuti sellele, kuidas Eesti vabanemine ikkagi võimalikuks sai. Kuidas kulgesid avalikkuse pilgu eest varjatud protsessid ja muutusid jõuvahekorrad kulisside taga ning miks oli Eesti valitud tee mõistlikum kui nõndanimetatud Leedu tee? Saame teada, et kuni augustiputšini kuulus tegelik võim Nõukogude Liidus endiselt NLKP keskkomiteele, millised õigupoolest olid Mihhail Gorbatšovi ees seisnud valikud ja võimalused Nõukogude impeeriumi reformimisel, ning miks EKPst välja kasvanud Eesti Demokraatlik Tööpartei läbi kukkus – erinevalt Leedu sõsarparteist.

LAHENDAMATA VANDENÕUD. SALASEPITSUSED JA PETTUSED, MILLE ÕNGE ON LÄINUD TARGIMADKI PEAD pilt

 

 

Bill Price. Lahendamata vandenõu. Salasepitsused ja pettused, mille õnge on läinud targemadki pead

Vandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud.
„Lahendamata vandenõudesse” on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid.

PEIPSIMAA KÖÖK pilt

 

 

Veronika Kookmaa. Peipsimaa köök

Peipsimaa – see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, Peipsi järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja turismiobjektid ning põline laadakultuur.

Peipsimaa köök on väga mitmetahuline, mis kajastab paljude kultuuride toidutegemise eripära. Esimese asjana, mis Peipsiäärset kööki meenutab on loomulikult kala, sibul ja kurk. Uuesti on avastatud sigur, keedetud suhkur, samovaritee, Ivan Chai, Kalganovka ja Pasha sai, malasolnikud, sibulapirukad ja paljud muud maitsvad toorained ja retseptid, mis on siia raamatusse Peipsimaalt kokku kogutud.

TANJA. MILLES ON SÜÜDI TABURET? pilt

 

 

Tanja Mihhailova-Saar. Tanja. Milles on süüdi taburet?

Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest.

Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki…

JÄTTES SELJATAHA EESTI pilt

 

 

Saima Parbo. Jättes seljataha Eesti. 14-aastase tüdruku päevik sõjaaegsest põgenemisest

Saima Parbo oli tavaline eesti koolitüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult läbi päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas 1944. aastal Narvas evakueerimise. Olles juba kaotanud küüditamise tõttu oma isa, jäi Saima nüüd ilma kodust, lõpuks ka kodumaast. Põgenedes läheneva rinde eest, tuli iga päev võidelda ellujäämise nimel ja kohaneda eluga võõrriigis. Läbielatut jäädvustas ta päev-päevalt oma päevikusse, mis nüüd avalikkuse ette jõuab.

Parbo päevik annab harukordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oma vanuse kohta tähelepanuväärselt nõtke sulega kirjutaja toob meie ette maailma, kuhu on põimitud sügav kurbus elu pidepunktide kaotamise pärast, hirm tuleviku ees ning samas hetked, mis ajavad nõrkemiseni naerma.

Peale päeviku sisaldab raamat meenutusi 

VALITSUSE MAJA. VENE REVOLUTSIOONI SAAGA pilt

 

 

Yuri Slezkine. Valituses maja. Vene revolutsiooni saaga

Aastal 1931 valminud nn valitsuse maja, mis hiljem sai tuntuks kui maja kaldapealsel, asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Selles Euroopa suurimas kortermajas oli lisaks 505 möbleeritud korterile ka kõik muu vajalik alates kinost ja raamatukogust ning lõpetades tenniseväljaku ja lasketiiruga. Autor kirjeldab, kuidas maja asukad oma korterites elasid ja juhtisid Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu.

Kirjadele, dokumentidele, päevikutele, arvukatele intervjuudele ja sadadele haruldastele fotodele toetudes annab „Valitsuse maja“ mitmekülgse ja unustamatu koondpildi peaaegu kõikidest toonase elu tahkudest kirjanduskriitikast kuni uute revolutsiooniteooriate, tulevikuennustuste ja punase terrorini.

DALAI-LAAMA. ERAKORDNE ELU  pilt

 

 

Alexander Norman. Dalai-Laama erakordne elu

See esimene autoriteetne 14. dalai-laama elulugu jutustab loo, mis on ühteaegu inspireeriv ja šokeeriv. Dalai-laama rahu ja kaastunde sõnum puudutab paljusid inimesi sõltumata nende usulistest veendumustest.

Elulooraamatu autor Alexander Norman on tunnustatud Tiibeti-uurija ning võimalus dalai-laamaga tihedalt suhelda annab talle võimaluse kõneleda paljudest üksikasjadest, mis pole varem avalikkuse ette jõudnud.

SUGU JA SUNDUS KOLMES PRIMITIIVSES ÜHISKONNAS pilt

 

 

Margaret Mead. Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas

Ameerika kultuuriantropoloog ja arvamusliider Margaret Mead (1901–1978) veetis võrreldes oma kaasaegsete antropoloogidega palju aega välitöödel ja püüdis hoiduda objektistavast suhtumisest oma uuritavatesse. Tema käsitlused on leidnud vastukaja veel aastakümneid peale autori surma, eriti aruteludes selle üle, mis on tähtsam kas loodus (geenid) või kultuur (keskkond). Käesolev köide põhineb Meadi välitöödel Paapua Uus-Guineas, kolmel eraldatud saarel elavate hõimude juures, kus meeste ja naiste rollid olid erinevad. Arapeši kultuuris olid nii naised kui ka mehed hoolivad ja koostööaltid, mundugumori kultuuris olid nii naised kui ka mehed agressiivsed. Tšambuli kultuuris olid naised domineerivad ja mehed emotsionaalselt sõltuvad. 

Mead näitas, et paljugi sellest, mida toona peeti bioloogiliseks, tulenes hoopis kultuurist. Tema uurimused aitasid sotsiaalteadustesse tuua soorollide sotsiaalse konstrueerituse mõiste ja olid seega põhjapanevaks materjaliks soouuringute arengus.

SA OLED ÜKS MEIST. SÜSTEEMSEID LAHENDUSI ÕPETAJATELE, ÕPILASTELE JA LASTEVANEMATELE pilt

 

 

Marianne Franke-Gricksch. Sa oled üks meist. Süsteemsed lahendused õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele

See raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad näha lastevanemate, laste ja õpetajate vahelisi suhteid uudsest vaatenurgast. Raamatust saavad kasu lastevanemad, õpetajad, lasteaiaõpetajad, hooldajad, sotsiaaltöötajad, terapeudid ja kõik need, kes on valmis mõistma, et lapsed ei ole haiged, laisad ega mässajad, vaid nad kannavad sümptomeid.

Süsteemne pedagoogika pakub uut lähenemisviisi düsfunktsionaalsetele hoiakutele ja õppimishäiretele. Marianne Franke-Gricksch, kes on kogenud õpetaja ja süsteemne terapeut, räägib selles raamatus, kuidas süsteemsete lahenduste kasutamine võimaldab tõhusamalt õppida ning kuidas see edendab õpilaste, vanemate ja õpetajate loomingulist koostööd. Süsteemse pedagoogika sujuv tööprotsess aitab luua võimalusi, et armastus saaks uuesti voolata ja suhted muutuksid soojemaks.

 ROWAN ATKINSON pilt

 

 

 Andreas Pittler. Rowan Atkinson

Rowan Atkinson on üks meie ajastu säravamaid koomikuid, kelle talent ja sarm on võitnud miljonite südamed. Eesti telepublik tunneb teda eelkõige Mr Beani rollis, lisaks on ta vaatajaid naerutanud ajaloolise komöödiasarjaga „Blackadder“ ja James Bondi parodeeriva filmisarjaga „Johnny English“. Kuid kas teadsite, et oma pika karjääri jooksul on ta avaldanud muusikat, näidelnud teatrilavadel ning mänginud ka surmtõsist detektiivi? 

ROGER FEDERER pilt

 

 

Rene Stauffer. Roger Feerer. Biograafia

See on hoogne ja haarav lugu geniaalsest tennisevirtuoosist, kaheksateistkümne suure slämmi võitjast, kes kõigest hoolimata on alati jäänud iseendaks.

Ühe vähese ajakirjanikuna tunneb raamatu autor René Stauffer Federeri ning teda ümbritsevat väga lähedalt ‒ ta on aastaid Federeriga kaasa reisinud, näinud oma silmaga, kuidas Federer 2016. aastal ootamatult hooaja katkestas ja kuidas ta pärast kriisi taas tippu tõusis. Stauffer kirjeldab põhjalikult, millised inimesed, treenerid ja meetodid on Federeri uskumatule karjäärile kaasa aidanud ja miks jääb tema mõju tennisemaailmale kestma ka pärast tema aktiivse karjääri lõppu.

VEEALUSE MAAILMA ÕHTUÕPIK pilt

 

 

Veealuse maailma õhtuõpik

Veealuse maailma õhtuõpiku“ eesmärk on tuua seda uurivate teadusharude põnev maailm lugejani huvitaval ja mängulisel moel ning rääkida sellest, mis peitub (vee)pinna all. Oma ala ekspertide ja entusiastide pilgu läbi saab tutvuda viie teadusharuga.

Merearheoloogiat ning veealust kultuuripärandit aitab lahti mõtestada raamatu esimene osa, mis räägib nii laevavrakkidest kui paljust muust, mida vee all leidub. Sellest, et maapõu ei lõpe mitte rannal, vaid jätkub ka merepõhjas, jutustab meregeoloogia. Väikese füüsikatunni, mis viib lugeja otse merele, saab merefüüsika peatükki lugedes. Kui süüvida merebioloogiasse, saab teada, kes on need suuremad ja väiksemad organismid, kes vee all elavad. Enne veel kui veealuse maailma õpik sulgeda, tuleb juttu nii sellest, kuidas laevaga ohutult sihtpunkti jõuda kui sellest, kuidas meid ümbritsevat keskkonda paremini kaitsta.

VILLASTE SOKKIDE UUS AASTA pilt

 

 

Niina Laitinen. Villaste sokkide uus aasta

Aastaringist inspireeritud sokid on lihtsad, aga efektsed. Neisse on kootud aastaaegade vahelduvaid meeleolusid, looduse hõrke detaile ning unistusi, üllatusi ja maagiat.
Selle raamatu sokkides on pitse, palmikuid, mustreid ja nende erinevaid kombinatsioone. Sekka ka mõni rohkem oskusi nõudev mudel. Juhised on tehtud võimalikult lihtsad, et sokid valmiksid jõudsasti.

SÁMOSE PÄEVARAAMATUD EHK KADUNUD MAAILMA OTSIMAS pilt

 

 

Aldo Maksimov. Samose päevaraamatud ehk kadunud maailma otsimas

Aldo ja tema pere Kreeka ajatelg on umbes 17 aastat pikk, sisaldades pikemaid ja lühemaid käike Kreekasse, nii üksi kui abikaasa ja lastega. 2018. aasta sügisel kolis Aldo koos pere, oma ema ja kõigi loomadega väikesele Kreeka saarele Sámosele päriseks.

Raamatus kirjeldab autor enda ja oma pere elu Sámosel, teeb vahepõikeid teistele Kreeka saartele, räägib kohalikest – nende igapäevastest tegemistest ja eluolust üldse riigis, mida meedias kiputakse tihtilugu sildistama laisklejate maaks –, ja värvikatest külalistest oma puhkekülas, mille iga majake kannab mõne kuulsa eesti kirjaniku nime.

Väljapanekud!

Laenutusosakonnas -
Näitus/väljapanek: Raamatuga Islandile
Voldemar Panso 100. sünniaastapäev

Väliskirjandustoas - 
Novembrikuu sünnipäevalaste raamatunäitused:
Mark Twain
Kurt Vonnegut
Margaret Atwood

 

 

ELLU

Jaan Kross 100i

LogoNordplus

Cultural Heritage for the Future.jpg

Go to top