KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18 

Riho Saard. Paopelt Hirmustesse

See raamat on kultuurilooline rännak, alustades Paopest otsekui Kõpu poolsaarele avanevast väravast ja lõpetades Hirmustega. Ühtlasi on see kui elu metafoor, elulugu, mis jätab lõpuks selja taha kõik rõõmud ja vaevad, et lõpetada oma teekond „maailmalõpu“ rohtaedades. Metsane ja hõreda asustusega Hiiumaa kui maailma äär, merele ja tuuletele avatud Kõpu poolsaar kui Hiiumaa lõpp.

Aivi Tamm, Merli Mänd, Anu Pink. Saarte sitsijakid

Raamatus
on nelja saare – Kihnu, Vormsi, Muhu ja Saaremaa – sitsijakkide ajalugu,
kirjeldused, õmblemise juhendid ning ka erinevatele suurusnumbritele mõeldud
lõiked nii naiste kui ka tüdrukute jakkide õmblemiseks.
Raamat on rikkalikult
illustreeritud nii vanade kui ka uute, just selle raamatu tarbeks õmmeldud
sitsijakkide fotodega. Puuvillasest kangast õmmeldud jakid rikastavad meie
hilisemate rahvarõivaste kandmise traditsiooni ja kaunistavad kandjat.
Ootamatult hästi sobib aga kaunis sitsijakk ka täiesti tänapäevaste rõivaste
juurde.

Aare Oleander. Tallinna kadunud vaated. Vanalinn II

„Kadunud vaated“ on jõudnud ringiga üle Tartu, Lõuna-Eesti ja Pärnu tagasi Tallinna. Sarja esimene raamat tegi juttu Tallinnast, jättes välja vanalinna. Nüüd on vaatluse all vanalinn ise, pildid ja tekstid on jagatud kahte köitesse.

II köide hõlmab Raekoja platsi ja põhjapoolse vanalinna (Nunne, Laia, Pika, Vene, Uue ning Aia tänava, Püha Miikaeli ja Püha Katariina kloostrid, Skoone bastioni ja Tornide väljaku). Aastail 1860−2024 tehtud fotosid täiendavad fassaadijoonised, välisvaated ehitusprojektidest ning XIX sajandi maalid, akvarellid ja joonistused. Tekstid kajastavad hoonete ehituslugu, arhitekte, tuntumaid omanikke ja kasutusotstarvet. Registrites II köite lõpus tutvustatakse vanalinna viimase 200 aasta jooksul kujundanud arhitekte ning jäädvustanud kunstnikke ja fotograafe.

Kaur Alttoa. Vastseliina piiskopilinnus

Eestis on keskajal olnud üle poolesaja kivilinnuse, neist suur osa on tänaseks lootusetult hävinud. Seda enam hindame neid keskaegseid kindlustusi, millest vähemalt midagi on säilinud. Üksnes põgus pilk Vastseliina tornidele ja vägevale müürile ütleb, et kunagi on siin seisnud üks uhke kants. Ja kuigi esmapilgul on isegi spetsialistil raske aru saada, mida see võimas linnus endast neil ammustel aegadel kujutas, pole olukord päris lootusetu: kogudes kokku mitmesuguse ajaloolise andmestiku ning varudes piisavalt kannatust, saame üpris usaldusväärse pildi sellest Tartu piiskopkonna ühest võimsamast kaitseehitisest.

Aino Mölder. Multšide ja kivide kirju maailm

Raamatut läbivaks lõimelõngaks on multši ja mulla vaheline koostöö ja mulla tervis. Olulised, sageli nähtamatud koelõngad on multši ja puittaimede suhe ning kasvukoha mõju taimede heale käekäigule. Selguse huvides on koduaiapidajatele, haljastajatele, arboristidele ja maastikukujundajatele mõeldud raamat jagatud kolmeks põhipeatükiks: multšid ja multšimine, kivimipõhised materjalid aiakujunduses ning aiakangaste kasutus.

Marika Vartla. Floksid minu aias

Leeklille ehk floksi (Phlox) taimeperekonna arvukad liigid ja nende sordid õitsevad erineval ajal ja tänu sellele saab rajada kevadest sügiseni õitseva floksiaia. Madalakasvuliste liikide säravad padjandid alustavad mai keskel, suvel õitsevad suvi-, karoliina, laiguline, laialehine ja aed-leeklill. Kõigist nendest ongi raamatus juttu, põhiosa on pühendatud aga aed-leeklilledele ehk aedfloksidele, sest nad on floksidest kõige populaarsemad ning neil on ka kõige suurem ja mitmekesisem sordivalik.

Lisa Bjärbo, Maria Farm. Lapsed üle nädala

Kuidas on õieti olla sellise lapse vanem, kes elab su juures üle nädala? Kuidas tulla toime argipäevaga, kuhu kuuluvad pakitud kotid ja kallistamine esikus? Mis tunne on mõni aasta pärast lahutust, kui äge faas on möödas? Mis mõtted peas liiguvad, mis on keeruline? Ja mida teha, kui üle-nädala-elu tundub võimatu hallata?

Raamatus saavad sõna lahutatud lapsevanemad, kelle juures elavad lapsed ajuti. Juttu tuleb igatsusest, süütunnetest, murest, stressist ja majanduslikust toimetulekust, aga ka taasleitud ajast iseendale, suuremast võrdsusest, uutest armastustest – ja püüdlusest saada vanematevaheline koostöö toimima. Lapsevanemate lugusid täiendavad analüüsivad tekstid, faktid, psühholoogiline perspektiiv ja nõuanded hakkama saamiseks kõigile, kes on samas olukorras.

James Nestor. Hingamine. Kadunud kunsti teaduslik kinnitus

Vahet pole, mida me sööme, kui palju trenni teeme, kui head on meie geenid, kui kõhnad, noored või targad me oleme – sellest kõigest pole mingit kasu, juhul kui me õigesti ei hinga. Hingamine on meie tervise alustala, millega tegeleme 25 000 korda päevas. Ometigi on inimesed õigesti hingamise kunsti ära unustanud ja sellel on olnud rängad tagajärjed.

Värsked teadusuuringud näitavad, et sisse- ja väljahingamist vähekenegi muutes võime parandada oma siseelundite seisukorda, sportlikku sooritusvõimet ning teha lõpu norskamisele, allergiatele, astmale ja isegi autoimmuunhaigustele. See ei tohiks olla võimalik, aga ometi on.

 Thomas Erikson. Valetajad minu ümber

Kas teil on olnud tunne, et teie sõber ei räägi teile kogu lugu? Või et teie kolleegi vastus ei ole täielik tõde? Uuringud näitavad, et inimesed, kes pole kunagi varem kohtunud, valetavad üksteisele esimese viie minuti jooksul kuni kolm korda. Kas see on tõesti tõsi?

Raamat annab teile juhiseid ning nippe, kuidas paljastada tõeline valetaja, kuidas valetajatega toime tulla ning näha läbi ebatõed, aga ka seda, kuidas valetada nii, et ise vahele ei jää. Lihtsa, neljavärvilise skeemi abil saab õppida, kuidas end ebasiiruse eest kaitsta, kuidas eristada tõde valest, kuidas elada usaldusväärsemat ja rahulikumat elu.

Ajastul, kus valed lendavad reaktiivlennukitel ja tõde sõidab hobuvankritel, on see oluline lugemine kõigile, kes ei taha end petta lasta.

Dirigent. Muusika tahutud Neeme Järvi

Raamat „DIRIGENT. Muusika tahutud Neeme Järvi” on filosoofilist laadi reis läbi aja, muusika ja elu koos maestro Järvi ja tema teekaaslastega. Kuna Neeme Järvi dirigendina armastab ise oma tuleviku kontsertide kohta naljatamisi öelda, et kavas tuleb üllatusi, siis sobib niisugune ütlemine ka selle raamatu kohta.

Hilda Linnus. Tikand Eesti rahvakunstis

Hilda Linnuse põhjalik uurimus tikandist eesti rahvakunstis pälvis suurt tähelepanu juba nõukogude ajal, mil tema töö ilmus kahes osas: „Tikand eesti rahvakunstis I, Põhja-Eesti ja saared“ (1955) ning „Tikand eesti rahvakunstis II, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti“ (1973). Seekord ühte köitesse mahutatud raamatus saab üldpildi Eesti erinevatele piirkondadele iseloomulikust rahvuslikust tikandist ja selle ajaloost. Lugu kaunistavad muuseumides ja erakogudes talletatud fotod tikanditest, mis võiksid abiks olla käsitöömeistritele, kes tahaksid ise valmistada rahvarõivaid.