KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Mart Laar. Kümme müütilist sähvatust

Eesti ajalugu on iseloomustanud sellest komeetide kombel läbi lennanud tegelased, kes on seda hetkeks valgustanud, et siis jälle pimedusse kaduda. Mõnd sellist sähvatust on kaugemalt isegi parem jälgida olnud kui kohapealt, mõni on maailmas toimunut võinud mõjutada rohkemgi kui sündmusi kodumaal. Enamik on seejuures jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks, seda ka Eestis.

Selle raamatu kaante vahele olengi koondanud kümme elulugu, mis jätsid XX sajandile oma jälje.
Selle raamatu kangelaste seas on nii seiklejaid, luurajaid kui sõjamehi, aga ka korralikke vaikseid pereisasid. Kes tegutses ise, kes läitis aga süütenööri pommile kommunismi all. Siin on mees, kes tegi esimesena juttu Eesti Vabariigist, ja neid, kes olid valmiks selle loomiseks kogu senise maailmakorralduse lammutama. Nagu ka neid, kes selle taastamise eest ühel või teisel viisil võitlesid.
Vahest aitab kõik see meid jõuda lähemale arusaamale, kui ainulaadselt väärtuslik on iga elu meie ümber, sest me ei või teada, keda või mida ta on oma olemasoluga valgustanud.

Riina Rammo. Meie rõiva värvid

Sinerõigas ja brasilipuu, košenillitäid ja rauarikas muda, paakspuukoored ja värvi-indigopõõsas on näited looduslikest materjalidest, millest saadud värvaineid on Eestis minevikus kasutatud. Mõned neist on kodumaised, teised jõudsid siia kaubanduse vahendusel. Siinne uurimisretk viib ajaloolise sinise, punase ja musta värvimise maailma. Ammused oskused on inspireerinud ka tänapäeva teadlasi ja tööstust.

Tutvustame põnevaid lahendusi, milleni on jõutud loodussäästlikke tekstiilvärvimise viise otsides.

Nii kohtuvad meie rõiva värvide loos kohalik ja kauge, minevik ja tulevik.

Moritz Klose. Karude kuningriik

Karuekspert Moritz Klose on käinud paljudes maailma eri piirkondades, et uurida erinevate karude elukombeid, nende kohanemist aina laieneva inimasustusega ning legende ja tavasid, mis inimesi karudega seovad. Ta veedab aega Alaska grisliuurijatega ning jälgib pruunkarusid Baieris ja Rumeenia tihedates metsades, hindab jääkarude praegust olukorda ning vaatab, kas päikesekarude maailm on ikka nii päikeseline. Ta laseb lugejal vahetult osa saada karude argielust ning kogeda hingematvaid hetki, kui karud peavad rinda pistma ümbritsevate ohtudega.

Raamat käsitleb ka kriitilisi teemasid ‒ nt karurünnakud ja nn probleemkarud ‒, mis sageli kõigutavad habrast tasakaalu inimese ja looduse vahel. Klose näitab, kuidas teadmiste, austuse ja kaitsemeetmete abil on võimalik hoida tasakaalu metsloomi kahjustamata.

Oma või võõras?

Raamat kajastab teadmiste seisu ja arusaamasid 13. sajandi Eesti ühiskonnast ja oludest sellistena, nagu need on aastal 2025. Võrreldes eelmise samalaadse kogumikuga – raamatuga „Eesti aastal 1200“ (2003) – on lisandunud mõndagi uut, mitte ainult üksikute teadmiste, vaid ka lähenemisnurkade osas.

Kogumikus põimuvad inimeste igapäevaelu, võimu ja majanduse lood. 13. sajand Eestis ei ole pelgalt jutustus vallutusest ja vastupanust, vaid rikkalik ja vastuoluline ajajärk. Oli jõukust ja vaesust, kokkuleppeid ja kohandumisi, kohalikku järjepidevust ja väljast tulnud muutusi. Ühiskond oli keeruline, kihistunud ja omavahel seotud võrgustike kaudu, mis ulatusid kaugele üle Läänemere. 13. sajand oli ühtaegu katkestuste ja järjepidevuse aeg – murdepunkt, kust edasi liikus Eesti juba osana kristlikust ja feodaalsest Euroopast.

Ülle Tammik. Rokk-kontsert minu peas

„Rokk-kontsert minu peas“ on üks ehedamaid sisekaemuslikke vaateid ATH-ajule, millega oma karjääri vältel kokku olen puutunud. ATH, nii nagu me seda tänapäeval tegelikult mõistame või peaksime oskama neuroteaduslike teadmiste valguses mõista, ei ole pelgalt haigustunnused, mida diagnostilised juhised kirjeldavad. See on midagi palju enamat. See on aju funktsioneerimise eripära. Selles ei ole süüdlast, seda aju ei saa „välja ravida“. Aga seda saab mõista ning väljapääs on selle aktsepteerimine ja enda teekonna leidmine. Nagu raamatust kõlama jääb, on see värvikas ja tundeküllane teekond. Seal on väga-väga palju positiivset, aga mõistagi ka palju negatiivset. Midagi vahepealset justkui ei olegi. Selle aju tüütu omadus on ülitundlikkuse foonil just selle negatiivse järjepidev märkamine. Ja see ongi see lõks, mida peab ümber konstrueerima. Positiivsusele ja reaalselt toimivatele muutustele sillutatud teekond saab alata vaid teadlikkusest.

Eesti õigekeelsussõnaraamat 2025

– eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026

– aitab kasutajal teha teadliku sõnavaliku vastavalt suhtlusolukorrale

– esitab eeskätt valimiku neutraalse keele infot

– sisaldab umbes 60 000 märksõna, sh kõik Eesti ametlikud asulanimed.

Linnar Priimägi. Esteetika

Viimatine sellesisuline sõnaraamat, "Väike eesteetika leksikon" ilmus aastal 1965 tõlkena vene keelest ning annab selge arusaama nõukogude sotsialistliku realismi kunstikontseptsioonist. Nüüd on populaarse "Kunstiraamatu" autor, kunstiajaloo magister ja kultuuripsühholoogia doktor Linnar Priimägi kirjutanud esimese eestikeelse algupärase teatmiku "Esteetika", kus saavad pädeva vastuse rahvusvahelises vestlusringis kergitatud küsimused, nagu: "Kuidas hinnata abstraktset kunstiteost?", "Kuidas tekib autorsus?", "Kas illustratsioon saab olla kunst?", "Kas kunsti investeerida on mõtet?", "Kas tehiskunst ohustab päriskunsti?" kokku ligi 300 lühiartiklit. Raamat on varustatud märksõnastikuga ja näiteks toodud autorite ning teoste registriga. Teatmikuna võib "Esteetika. Vastused kunstist" pakkuda aluslikke arusaamu kõigile kunstihuvilistele ning annab ka erialainimestele võimaluse süvendada oma kunstiteoreetilist kompetentsust terminoloogiliselt segasel post-postmodernismi ajastul.