KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Linnar Priimägi. Esteetika

Viimatine sellesisuline sõnaraamat, "Väike eesteetika leksikon" ilmus aastal 1965 tõlkena vene keelest ning annab selge arusaama nõukogude sotsialistliku realismi kunstikontseptsioonist. Nüüd on populaarse "Kunstiraamatu" autor, kunstiajaloo magister ja kultuuripsühholoogia doktor Linnar Priimägi kirjutanud esimese eestikeelse algupärase teatmiku "Esteetika", kus saavad pädeva vastuse rahvusvahelises vestlusringis kergitatud küsimused, nagu: "Kuidas hinnata abstraktset kunstiteost?", "Kuidas tekib autorsus?", "Kas illustratsioon saab olla kunst?", "Kas kunsti investeerida on mõtet?", "Kas tehiskunst ohustab päriskunsti?" kokku ligi 300 lühiartiklit. Raamat on varustatud märksõnastikuga ja näiteks toodud autorite ning teoste registriga. Teatmikuna võib "Esteetika. Vastused kunstist" pakkuda aluslikke arusaamu kõigile kunstihuvilistele ning annab ka erialainimestele võimaluse süvendada oma kunstiteoreetilist kompetentsust terminoloogiliselt segasel post-postmodernismi ajastul.

Karl Adami. Eesti metsalinnud. kakulised, rähnilised ja teised

Käesolev raamat on 2024. aastal ilmunud üllitise „Eesti metsalinnud: laululinnud” järg, millesse autor on koondanud 24 liiki, tutvustades metsades pesitsevaid rähnilisi, tuvilisi, kakulisi, kanalisi ja teisigi sulelisi. Siit leiab kirjeldusi, elupaigaeelistusi, aastate jooksul kogunenud tähelepanekuid lindude omavaheliste suhete ja pereelu kohta. Tekste ilmestab suur hulk fotodele püütud hetki, mille saamiseks on autoril tulnud sumbata nii põlvini ulatuvas lumes kui kuulata hiliskevadisi sääseemandate meelitusi. Käsitletud metsalindude seas leidub neid, kes saaksid hakkama ka parkides või suuremates aedades, kuid neidki, kellele sobivad elupaigaks vaid metsad.

Kalle Suuroja. Osmussaar. Saar Odini haual

Käesolevas raamatus tuleb juttu Osmussaarest kui peajumal Odini hauasaarest, tema elanikest ja asukatest ning kõikvõimalikest loodusimedest. Läbilõige ajaloost antakse erinevatest allikatest nopitud sündmuste aegreana. See annab aimu noil aegadel saarel valitsenud oludest ja võimude osast inimsaatuste kujunemisel. Aegrida sisaldab fakte nii saare looduses aset leidnud muutustest kui inimkätega loodud objektidest, nii minevikus saarel valitsenud tavadest kui nende mõjust tänapäevaelule ja tulevikule.

Loodushuvilistele on raamatus pühendatud ka peatükid eluta looduse kohta. Sealt saame teada, kuidas saar tekkis, milline on maapõue ehitus saare all ja missugused taimed, loomad ja linnud seal elavad ning milliseid kalu osmussaarlased ümbritsevat merest püüdnud. Detailsemalt on käsitlemist leidnud Odinist lähtuv viikingite maailmapilt.

Lucy Jones. Emapõli

Emadus ei ole lihtsalt eluetapp – see on sügav metamorfoos, mis muudab naise meelt, aju ja keha.

Autor uurib, kuidas rasedus, sünnitus ja varane emadus kujutavad endast üht kõige murrangulisemat üleminekut inimese elus. Värsketele teadusandmetele ja isiklikele kogemustele tuginedes loob ta mõiste „emapõli“ – emaks saamise ja kujunemise protsess, mida ühiskond on pikka aega eiranud.

Jones näitab, kuidas patriarhaalne maailmakord on muutnud emaduse väljakannatamatult raskeks ning kutsub üles leidma uusi viise, kuidas väärtustada hoolivust, seotust ja inimlikku haavatavust.

See raamat on sügavalt inimlik ja raputav uurimus sellest, mida tähendab saada emaks ja kuidas see kogemus võib muuta mitte ainult üksikisikut, vaid kogu ühiskonda.

Hannes Sarv. Planeet ei põle

„Planeet ei põle” on mahukas kogumik intervjuusid ja artikleid, mis esitavad vastuargumendid senivalitsenud kliimaalarmismile. Raamatus saavad sõna mainekad teadlased ja energeetikaeksperdid nii Eestist kui mujalt, aga ka muud avaliku elu tegelased ja mõtlejad.

Kogumik on ennekõike kantud murest, et kui teaduse tõepärasust hakatakse hindama hääletades või tehakse ideoloogiast omaette teadus, võivad selle tagajärjed olla traagilised mitte ainult meile, vaid ka meie järeltulijatele. Kliima on alati olnud muutumises, ütlevad raamatus kõnelevad teadlased, ja meil tuleks muutustega kohaneda, selle asemel et pürgida utopismi, mille tulemuseks on halvemal juhul ühiskondlik enesehävitus.

Kieron Connolly. Hollywoodi sünge ajalugu

Saja-aastane Hollywood on maailma suurim filmiäri, mille filme armastatakse kogu maailmas. Ent päriselu draamad ei jää ekraanidraamale sugugi alla – ja vahel isegi ületavad neid.

Alustades Fatty Arbuckle’ist ja Charlie Chaplinist ning lõpetades Errol Flynniga; alustades Lana Turnerist ja Ingrid Bergmanist ning lõpetades Roman Polanskiga – Hollywoodi ajalugu on justkui skandaalsete armulugude, sõltuvuste ja üledooside, seletamatute surmade ja koguni mõrva kärestik.

Kristjan Gold. Filmiköök. Ekraanilt taldrikule

Kas oled kunagi vaadanud mõnda filmi või sarja ja mõelnud: “Huvitav, kuidas see toit seal maitseb?” Minuga juhtus nii kusagil 2021. aasta paiku, kui „Sõprade“ andunud fännina soetasin endale sarja ametliku kokaraamatu. Ajapikku on mu filmiteemaliste kokaraamatute kogu kasvanud kümnete eksemplaride võrra ja viis ka selle kokaraamatu sünnini.

Saadan sind maitserännakule ekraani taha, et sinulgi oleks võimalus süüa näiteks südantsoojendavaid suppe sarjast "Seinfeld”, „Tondipüüdjate“ terror-dog’e, "Harry Potteri" nõiamütse, „Ristiisa“ maffiapealiku lemmikut kana-cacciatore’t, ning magusaks lõpetuseks “Downton Abbey” elegantseid magustoite või „Sõprade“ Racheli lihtsat kausikooki. Olen siia kogunud oma kõige lemmikumad toiduretseptid, mis äratavad ellu nii klassikaliste draamade õhtusöögistseenid kui ka armastatud animatsioonide hõrgutised.