PÄIKESEVALVAJA pilt

 

 

Maja Lunde. Päikesevalvaja

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole veel ka teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see kogu aeg on olnud. Tüdrukul on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik...

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik tüdruk ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt, tumedate puutüvede vahelt, leiab ta teistsuguse, õitseva maailma, millest saab alguse suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

TÜHIKATK. JAHT MORRIGAN CROW´LE pilt

 

 

Jessica Townsend. Tühikatk. Jaht Morrigan Crowle

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata.

Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.

PUTUKAD. VÄIKESED KANGELASED pilt

 

 

Jess French. Putukad. Väikesed kangelased

Pisikestel putukatel, maailma kõige liigirikkam loomarühmal, on eluslooduse toimimises hiigelsuur roll. Selle kaunite kollaažtehnikas illustratsioonidega raamatu abil saavad koolilapsed nende põnevate olenditega lähemalt tuttavaks.

Milline on putukate keha? Kus ja kuidas nad elavad? Kuidas saab ussi moodi röövikust imeilusate tiibadega liblikas? Kuidas on putukad kasulikud inimestele ja millega me neid ohustame? Milliseid selgrootuid loomi on veel olemas?

LOOMAABI ON TEEL pilt

 

 

Riina ja Sami Kaarla. Loomaabi on teel

Loomaabi on teel

Lemmikloomad ja robotid – uus ja vahva sari lastele

Isepäine Kati-e armastab loomi sama palju kui elektroonikat ja programmeerimist. Ti-bot on Kati-e loodud lendav robot. Koos moodustavad nad Loomaabiagentide meeskonna, kes aitab lahendada lemmikutega seotud muresid.

Kati-e ja Ti-boti päevad on tegemist täis. Sofia vajab abi kutsika valimisel, proua Frankile tuleb leida koerajalutaja ja kiisukese Hugo kõht valutab. Muide, kas tead, kes on hüpokoer? Ja mida teha, kui leiad teeservast oravapoja? Kati-e ja tema ehitatud robotiga koos saad kindlasti teada.

HILJA JA ROHELISE MAJA SUVI pilt

 

 

Heidi Viherjuuri. Hilja ja rohelise maja suvi

Hilja on seitsmeaastane poisitar, kes elab pisiremonti vajavas puumajas koos ema, isa ja kahe õega. Ka vanaisa lööb rohelise maja elus aktiivselt kaasa. Oma vanaema on Hilja näinud ainult pildilt. Vanaema asendavad aga kolm naabruses elavat prouat: Valgesõstramemm, Maasikatädi ja Vihmamantlimemm.

Hilja suvi on täis toimetusi. Kui parajasti ei peeta kassiristseid, siis püütakse kala, tegeletakse jaanipäevanõidustega, tantsitakse tangot või käiakse salaagendina Maasikatädi maja luuramas.

Hilja ja rohelise maja suvi“ on mõnusa huumoriga vürtsitatud raamat, mis sobib nii väiksematele ettelugemiseks kui ka koolilastel endal lugeda.

MINU LINN pilt

 

 

Liis Sein. Minu linn

Hugo on terve hommiku ehitanud linna: mahlapakkidest kerkivad pilvelõhkujad, plastkarpidest kaubanduskeskused, kilekottidest valmivad sõiduteed. Siis aga saadab ema ta supirohelist tooma ning Hugo avastab, et mutid, vihmaussid, linnud ja putukad on aiast lahkunud. Hugo hakkab ehitama uut linna, kus kõigil on hea elada.

ÄMB-LIK. SEGADIKUJAGU VÄIKSEID VÄRSSE KAHEKSAL JALAL pilt

 

 

Leslie Bulion. Ämb-lik. Segadikujagu väikseid värsse kaheksal jalal

Tere tulemast ämblike võrgukudumist, benji-hüppeid, küttimist, lõksude seadmist ja kavalusi täis maailma!

Kohtud siin ämblikega, kes sülitavad võrguniiti, veerevad nagu rattad, sukelduvad, löövad trummi ja teevad veel palju muud, nagu näiteks lähevad kohtama, püüavad saaki … või leiavad kallima, kellest saab saak!

Raamatus on teadusterminite sõnastik, luulevormide kirjeldused (muuseas, raamatu ämblikud kõnelevad muuhulgas ka haiku-vormis), juhend seiklusliku ämblikujahi korraldamiseks, allikaid edasiseks uurimiseks ja võrdlev suuruste tabel.

 

JACOMINUS GAINSBOROUGH PAREMAD PÄEVAD pilt

 

 

Rebecca Dautremer. Jacominus Gainborough paremad päevad

„Ükskord oli üks mees. Ta sündis, kosis ja suri. / Enam ma temast ei tea. Aga see oli üks mees!“ luuletas kord Faehlmann väärikas värsimõõdus. Jacominus Gainsborough võiks vabalt olla too mees, ainult et tal on nimi ja see on uhke, peale selle on ta juhtumisi jänes, ja veel niisugune, kes meenutab üsnagi Beatrix Potteri ilmakuulsat Peter Rabbitit. Igal ajal omad kombed.

Raamatus on kaksteist stseeni Jacominuse elust. Jacominus pole kõige suurem, julgem ega tugevam, kuid oma linka-lonka jalaga läheb ta südikalt läbi elu: unistab, võitleb, rõõmustab, heitub, saab isaks ja vanaisaks ja vanaks. Ühel kevadisel päeval tõdeb ta mandlipuu all helge rahuga, et tema väike armas elu on olnud kuhjaga elamist väärt, ja jääb magama.

PISITEADUS. NÄHTAMATU MAAILM. MÄNGIME PEITUST! pilt

 

 

Laura Ertimo. Nähtamatu maailm

Väikelastele mõeldud sarja uues raamatus juhatab avastaja Plumps lugejat uurimisrühma tõelise liikmena mõtlema maailma kummaliste nähtuste üle. Raamatus uuritakse valgust ja pimedust, elektrit, udu, und ja unenägusid, öiseid olendeid fantaasiates ja ilmsi, baktereid ja viirusi, mikroobe ja mikroorganisme, mõtteid ja tundeid, valu ja ravimist, haiguste ennetamist ja haige olemist, paranemist ja vaktsineerimist. 

LISELOTTE JA SUPERPONI pilt

 

 

Alexander Steffebsmeier. Liselotte ja superponi

Rõõmus Liselotte on taluõuel. Täna on siin palju sebimist, loomad mängivad, nende hulgas kepsutab ka rõõmus poni ja lehvitab oma keepi. Ta tunneb end nagu superkangelane ja abistab meelsasti igaüht, kes abi vajab. Siis aga juhtub nii, et poni uhke keep rebeneb. Ta muutub väga kurvaks. Kas nüüd kaovad ka tema supervõimed? Kui loed, saad teada ...

LISELOTTE LUKSUB pilt

 

 

Alexander Steffensmeier. Liselotte luksub

Vahel käis lehm Liselotte abiks oma sõbral postiljonil. Koos kandsid nad kirju ja pakke laiali. Postiringil võis juhtuda mõndagi põnevat, sa võisid ära eksida, mõne kirja ära kaotada, või siis juhtus midagi toredat. Mis aga juhtus siis, kui lehm palava ilmaga suure klaasi limonaadi ära jõi?

POPI JA PAHUR PÄEV pilt

 

 

Katri Kirkkopelto. Popi ja pahur päev

Popil on pahur päev. Teekond lasteaeda on nii tüütu ja Vana on ka pahas tujus.

„Ole siis tubli!“ hüüab Vana ja jätab Popi keset lasteaiarühma. Popi tunneb end nii väikse ja üksikuna. On raske teiste seltsi minna, kui nad on juba mänguhoos.

Popi otsustab, et hakkab Tormiks – metsikuks superkangelaseks, kes ei karda midagi. Aga Torm ei oska teiste seltsis viisakalt mängida, tuleb lõpetada ja viha aina paisub. On vaja täiskasvanu abi, kaisutust ja lohutust ning tüli lepitamist, et koos mängimine jälle laabuks. Viimaks Popi mõistab, et on hea olla lihtsalt väike Popi. Torm võib minna oma teed.

 

 

Väljapanekud!

      Laenutusosakonnas -

  • Hiiumaast ja Hiiumaist

      Väliskirjandustoas - 

  • Juunikuu raamatunäitused:
    Suve mitu nägu

 

 

ELLU

LogoNordplus

Cultural Heritage for the Future.jpg

Go to top