Maarja Kangro. Norskav printsess

Kas sa tead kedagi, kes valjusti norskab? See raamat räägib printsess Norast ja tema perekonnast, kus kõik norskasid nii valjusti, et see ajas hirmu nahka igaühele, kes öösel lossi lähedusse sattus. Mis norskavast printsessist sai?

Liis Sein. Vapper vanaisa

Kristjanil ja vanaisal on palju tegemist. Koos võetakse ette mitmesuguseid seiklusi, arutatakse maailma asjade üle ja toetatakse teineteist rasketel hetkedel. Lausa mängleva kergusega kehastuvad nad detektiivideks või muudavad meeldejäävaks ühe täiesti tavalise lastelaagri.

Katherine Rundell. Võimatud olendid. Mürgitatud kuningas

Naasmine maagilisse Arhipelaagi ... „Mürgitatud kuningas” on Katherine Rundelli ülimenuka „Võimatute olendite” sarja teine raamat.

Kui Christopher Forrester ärkab selle peale, et imepisike lohe ta nägu närib, hüppab ta süda rõõmust. Ta on pikki kuid unistanud tagasiminekust Arhipelaagi – varjatud saarestikku, kus elavad ikka veel kõik müütilised olendid. Christopheri oodatakse, sest lohed vajavad tema abi!

Loomulikult ei oska ta veel aimata, et Arhipelaagi naasmine tähendab päästemissiooni sfinksi turjal, ega sedagi, et ta saatus põimub kõrgest soost, kuid metsiku tüdrukuga, keda saadavad alati linnud ja kihutab takka metsik janu õigluse järele.

Meelike Saarna. 12 sünnipäeva

Sünnipäev on üks väga tore päev. Selles raamatus on tervelt kaksteist sünnipäeva ja raamatu peategelane Rasmus saab loomulikult osa kõigist neist.
Igal peol soovitakse sünnipäevalapsele õnne ja lauldakse sünnipäevalaulu, kuid kõik muu ei pruugi üldse sarnane olla. Sünnipäevast saab teha karnevali või mängutoamöllu, sünnipäeva võib kasvõi loomaaias pidada ja miks mitte ka issi-emme suures voodis, kui terve pere on parajasti haigeks jäänud.

Sonia Coudert. Ja mis siis?

Koolihoovis elavad kõik Bruno hirmuvalitsuse all. Igal hommikul võtab ta sihikule uue õpilase, keda solvata. Mitte keegi ei julge Brunole vastu hakata. Kõik muutub päeval, mil kooli tuleb uus õpilane Paula. Lugu kiusajast ja võimalusest talle vastu hakata.

Tiina Tammer. Seened võtavad mõõtu

Kas sina tunned seeni? Mina mõnda tean ja soovin neid ka sulle tutvustada.

Seda on lihtne teha, kui kunstnik on neist nii ilusad pildid joonistanud.

Aga milline seen on kõige ilusam? Kes seda teab?

Saad selle kohta muidugi raamatust lugeda. Kuid lisaks soovitan sul kummikud jalga tõmmata, koos teistega sügisel metsa minna ja kõik seened ise üle vaadata.

Väike saladus ka: kaasavõetud võileivad on seenemetsas eriti maitsvad.

Jean-Claude Mourlevat. Tagurpidi jõgi. Tomek

Kui tüdruk on lahkunud, mõistab Tomek, et ei suuda oma senist elu enam jätkata. Ta asub teele, et leida Tagurpidi jõgi ja ehk kohtuda uuesti ka tüdrukuga. Tema tee viib läbi paljude salapäraste ja nõiduslike paikade, näiteks tuleb tal läbida Unustuse mets ja Imeline aas, kus õitsevad hurmavad lilled, mille lõhn uinutab möödujaid. Ta satub väikeste parfüümitootjate juurde, ületab ookeani ja lahendab Olematu saare mõistatuse.
Iga peatükk toob kaasa uue katsumuse, mis paneb proovile Tomeki julguse, nutikuse ja usu. Seigeldes õpib Tomek tundma oma tugevust ning mõistab, kui tähtsad on unistused ja armastus. See fantaasiaküllane ja südamlik lugu näitab, et tuleb järgida oma südant ja uskuda imedesse.

Lev Grossman. Hõbenool

Kate’i 11. sünnipäev läheneb ja tal on igav. Ta igatseb selliseid seiklusi, millest ta raamatutest loeb. Ta arvab, et tal ei ole midagi kaotada, kui saadab kirja rikkale salapärasele onule Herbertile, kellega ta kunagi kohtunud ei ole, ning palub temalt sünnipäevakinki.

Onu Herbert tuleb kohale isiklikult ja kingib Kate’ile ei rohkem ega vähem kui rongi, tõelise täissuuruses auruveduri nimega Hõbenool, mis viib Kate’i ja tema venna Tomi maagilisele reisile. Kate ja Tom kihutavad võlutud raudteeliinidel ja sõidutavad terve hulga rääkivaid loomi ümber maailma turvalistesse elupaikadesse. Ja oi, kui palju huvitavaid paiku saab külastatud!

Koju tagasi jõudmine pole aga nii lihtne midagi. Ka selleks peavad lapsed kasutama oma nutikust ning probleemide lahendamise oskust.

Camilla Brinck. Maxi ja Helium. Jahituvide küüsis

Maxi ja Heliumi seiklused jäid pooleli hetkel, mil hiirekesed koos kass Siggega printsess Frahʼ lendavate koerte külge klammerdusid, et jätkata eluohtlikku ülesannet – leida Kuldjuust ning loodetavasti ka oma vanemad. Hiirekesed teavad, et jahituvid hoiavad oma teravat silma peal kogu Loomade kuningriigi ja Lindrizia vahelisel piiril, ning on valmis neid kinni nabima niipea, kui nad selle ületavad.

Nagu te juba teate, satuvad hiirekesed alati maailma, kus võib juhtuda kõike. Uues seikluses kohtuvad nad hiiglasliku kilpkonna, unedraakoni ja rääkiva paadiga. Kõige ootamatum on aga kaunis spioonlill, kes annab kõigest, mida ta näeb, teada kättemaksuhimulistele jahituvidele.

Jaanus Vaiksoo. Oma Eesti, oma toit

Lõbusad värsid jutustavad piimast, leivast, munadest ja paljust muust, mis meie lauale jõuab. Selgub, et piim ei tule sugugi külmkapist ning leib ei ilmu lauale iseenesest. Uku Laasi värvikad pildid annavad lugudele hoogu ja rõõmu juurde.

Raamat kutsub lapsi märkama, kuidas toit tegelikult põllult ja talust meie lauale jõuab, ning innustab väärtustama oma kodumaist toitu. See on raamat, mis kasvatab teadmisi ja tekitab isu – rõõmustab nii väikseid kui suuri!

Tiiu Kitsik. Riidesse

Riidesse panek ei ole sugugi nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Sukkpüksid hakkavad vastu, seelik ei taha kombe alla mahtuda, särk ei lähe üle pea. Samas on vahva, et müts käib lihtsalt – supsti pähe ja valmis. Tore on hakkama saada!
Aga nagu tihtilugu juhtub, ei lähe kõik lõpuni välja just plaani järgi.
Vahva ja realistlik lugu räägib riidesse panekust, katsumusest, millega iga lasteaiaealine rüblik vastamisi seisab. Nagu enamik Tiiu Kitsiku raamatuid lõpeb seegi lugu toreda puändiga – siiski sellisega, mis pole võõras ühelegi väikeste lastega perele.

Jana Bauer. Kuidas kallistada siili?

Siil elab õnnelikku siilielu, kuni teda tabab võitmatu soov kedagi kallistada. Kuidas aga kallistada looma, kes torgib? Elevant ja karu hiilivad minema, kuid rebasekostüümis Pipe hakkab lahendust otsima. Kas kallistamismasinast võiks abi olla? Või hoopis tugevast skafandrist?