Katri Kirkkopelto. Popi ja pahur päev

Popil on pahur päev. Teekond lasteaeda on nii tüütu ja Vana on ka pahas tujus.

„Ole siis tubli!“ hüüab Vana ja jätab Popi keset lasteaiarühma. Popi tunneb end nii väikse ja üksikuna. On raske teiste seltsi minna, kui nad on juba mänguhoos.

Popi otsustab, et hakkab Tormiks – metsikuks superkangelaseks, kes ei karda midagi. Aga Torm ei oska teiste seltsis viisakalt mängida, tuleb lõpetada ja viha aina paisub. On vaja täiskasvanu abi, kaisutust ja lohutust ning tüli lepitamist, et koos mängimine jälle laabuks. Viimaks Popi mõistab, et on hea olla lihtsalt väike Popi. Torm võib minna oma teed.

Astrid Lindgren. Lastepäev Bullerys

Bullerby on väike küla, kus on ainult kolm talu: Lõuna-, Vahe- ja Põhjatalu. Seal elavad Liisa, Lasse, Bosse, Britta, Anna, Olle ja Kerstin. Neil on tore koos mängida ja põnevaid seiklusi välja mõelda.

Sellel korral otsustatakse Olle väikesele õele Kerstinile lastepäev korraldada. Liisa, Lasse, Bosse, Britta, Anna ja Olle üritavad tüdrukutirtsu kõigest väest lõbustada, aga vastuseks kostab alati „Ei, ei!“. Kuid viimaks saavad nad tädi Liisalt hea mõtte, kuidas luua Kerstinile üks tõeliselt vahva lastepäev.

Astrid Lindgren loob oma raamatus sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega. Vahvad Ilon Wiklandi pildid ilmestavad ja täiendavad Bullerby-maailma oma lustlikkuse ja lastepärasusega.

Dr Jazbec. Apteeker  Miško ehk miks on veebruaris 29 päeva

Apteeker Miško on väga pedantne mees, kelle elus ei toimu midagi juhuslikult. 28. veebruaril leiab aga aset üks ettenägematu sündmus: foor kolmandal ristmikul lakkab töötamast. Kõik läheb valesti ja aeg hakkab liikuma tagurpidi! Mis siis õieti veebruarikuu viimasel päeval juhtus ja kuidas asjad uuesti normaalseks muutusid? Lõbus ja hoogne lugu õpetab tajuma aja kulgu ja selgitab liigaasta olemust.

Ulf K. Porisev paps

Paps toriseb – kogu aeg ja kõige pärast. Kui ma midagi ümber ajan või kui ma õuejalanõusid jalast ei võta, ja ka siis, kui ma mõnikord ainult õige natuke hiljaks jään. Miks emps just sellise poriseva papsi välja valis? Kas piraadid, kauboid ja rüütlid olid juba ära müüdud?

Ulf K. tutvustab meile sooja huumoriga ühte täiesti harilikku isa: saage tuttavaks poriseva papsiga! Ja võrdleb teda teiste, palju vahvamate isadega.

Aga võib-olla … võib-olla pole porisev paps üldse nii hull kui tundub?

Kertu Sillaste. Appi! Help!

Kertu Sillaste „Appi!“ on Eesti päris oma esimene sõnadeta raamat. Selles raamatus pole sõnu, aga on lugu. Loo jutustavad pildid ja need ütlevad palju. Siiski saab iga vaataja lugu sel moel natuke omamoodi. Sõnadeta raamat juhatab lapse kirjatarkuse maailma, eeldamata lugemistehnilisi oskusi. See aitab ärgitada fantaasiat, luua tähendusi ja arendada jutustamisoskust, õppida tundma loo ülesehitust ja rikastada sõnavara. Mis on raamatu kaanel? Mis võib niisuguse pealkirjaga raamatus juhtuda? Millel peatub pilk raamatu igal leheküljel? Mis juhtub? Mis lõpuks saab? Sõnatu raamat on arusaadav ka siis, kui pole ühist keelt.

Kristin Kongi. Lukas, Luurih ja lonkav linn

Tallinna vanalinna au ja hiilgus, ajaloolised sümbolid ja ehitised Vana Toomas, Kolm Õde, Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Paks Margareeta ja paljud teised on pikkade sajandite möödudes üksteisele võõraks jäänud ning mõned sootuks tülli pööranud. Sellist olukorda ei jäta kasutamata pahur Ülemiste vanake, kes juba aastasadu on oodanud soodsat võimalust, et Tallinn üle ujutada. Nüüd, kus linna kaitsevõime on habras, haub vanake plaani, kuhu proovib kaasata ka pealinna suvevaheaega veetma tulnud nupuka koolipoisi Lukase. Vanakest ootab aga ees suur hulk üllatusi.

Tia Navi. Kimalane Karla ootab vihma

Väikese kimalase kõht on väga tühi, kuid pöetud muruplatsilt ei leia ta võililletuttigi. Kimalane sumiseb lillelõhna tuules Oskari pere õiterohkele rõdule. Suve jooksul saab ta seal tuttavaks nii Oskari kui ka kõigi õitsvate taimedega, kelle ta päästab suurest hädast.

Bobbie Peers. Tsentrifugaalkatastroof

„Tsentrifugaalkatastroof“ on menuka William Wentoni seiklussarja kuues ehk viimane raamat.

Hoogne lugu maailma parimast koodimurdjast jätkub suure lahinguga Williami ja Abraham Talley vahel. Seekord tuleb Williamil lahendada maakera enda kood ja langetada keerulisi valikuid.
Kas Williamil õnnestub päästa Maa lüriidiumi käest? Ja mis saab lüriidiumist tema sees?

Lisa Papp. Madli-Liis ja teraapiakoer

Madli-Liis loodab, et Tähekesest saab teraapiakoer. Nad on harjutanud kõike, mida Täheke peab hästi oskama.
Nad on harjutanud, kuidas inimestega kohtuda.
Nad on harjutanud, kuidas vaikselt istuda, kui jalgratas mööda sõidab.
Nad on harjutanud isegi seda, kuidas teiste koertega kokku saada.
Nüüd on Madli-Liis ja Täheke Tammekuru pansionaadis, kus Täheke peab eksami tegema. Neil tuleb hakkama saada paljude ülesannetega, mille täitmise käigus nad leiavad mitu uut sõpra.
Kuid Madli-Liis ei saa mõtteist vanemat ratastoolis meest, kes kunagi ei naerata. Kas neil Tähekesega õnnestub selle mehe heaks midagi teha?

Aino Havukainen, Sami Toivonen. Teedu ja Peedu raju rongisõit

Teedu ja Peedu on saanud kutse Nirulasse onu Simo juurde – ning rongipiletid. Aga oh seda paanikat: mida küll kaasa pakkida? Kindlasti Lohutusjänksi ja hädarosinad. Aga kui rongis tuleb pissihäda? Või tekib jäätiseisu? Või kuidas küll pärast restoranvagunis käimist oma koht uuesti üles leida?

Armastatud pildiraamatukangelaste seikluse käigus selgub, kui põnev ja vahva on reisida. Ning vungikatest ja täbaratest olukordadest juba puudust pole, kui Teedu ja Peedu rongis rajusse tagaajamisse satuvad.

Leelo Tungal. Pulli koera päevik

Küllap oled kuulnud lauset „Raamat on inimese parim sõber“. Vahel aga öeldakse hoopis, et inimese parim sõber on koer. Kes see oskab arvata, kumb väide on õigem? Tegelikult ei sega raamatud koertega sõbrustamist ja koertelgi pole raamatute vastu midagi. Raamatuid on maailmas tohutult palju ja ega koerigi vähe leidu – oletatakse, et neid on tervelt 525 miljonit!

Selles raamatus pajatab endast ja oma sõpradest Polla, kes on pealtnäha tavaline peni, kuid ta suguvõsa ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. 
Sind, hea sõber, tervitab ta sõbraliku sabaliputusega!

Ilmar Tomusk. Matemaatiline sõber. Ajukiip

Markus on olnud terve suve põnevil, sest sügisel läheb ta kooli. Peagi selgub aga, et see polegi nii tore, kui ta lootis. Muidu poleks häda midagi, kuid teistes õppeainetes igati nutika poisi pea ei võta matemaatikat.
Et vähemasti kodutööd korralikult ära teha, ostab isa Markusele vanakraamipoest lihtsa ja odava kalkulaatori. Siis aga tuleb välja, et see polegi tavaline kalkulaator. Mis või hoopis kes see võiks olla?

Johanna-Iisebel Järvelill. Leo ja ninakoll

Raamat räägib väikesest poisist, kes ei taha nina nuusata, sest see on üks ütlemata tüütu tegevus. See õpetlik, aga samas lõbus lugu on mõeldud väikelastele, et utsitada neid olema hoolsam ja nina nuuskama.

Malin Klingenberg. Peeru elu

Malin Klingenbergi lustlikud loriluuletused poeesia põhjatust inspiratsiooniallikast – peerust – on eestikeelseteks sepitsenud Mihkel Mõisnik. Sanna Manderi reibastel piltidel ärkavad kärtsud, purtsud, puuksud, priuksud ja muud urrufanfaarid mõnusa purakaga ellu.

Martin Widmark. Detektiivimõistatus

Kui Valleby muuseumist varastatakse hinnaline maal, ilmub otsekui maa alt välja staardetektiiv Torkel Nööt. Ta lahendab juhtumi välgukiirusel ja kõik plaksutavad – peale Lasse ja Maia. Detektiivi juures on midagi kahtlast. Niisiis alustavad lapsed otsekohe omaenda juurdlust …