|
|
Ketlin Priilinn. Minu õde KellyKümneaastase Johanna väike õde Kelly on rõõmus, seltsiv ja mänguhimuline, nagu üks viieaastane ikka. Aga ta on sündinud Downi sündroomiga ja mõnedes asjades siiski natuke teistmoodi kui teised lapsed. Nüüd on õed sattunud suurde muutuste keerisesse – nende vanemad lahutasid ja nad veedavad ühe nädala ema, teise isa juures. Õdedel on raske kohaneda ja eriti Johannal tekib tunne, et nad ei kuulugi enam päriselt kusagile. Asja teevad veel raskemaks keerulised suhted isa uue elukaaslase tütrega. |
|
|
|
Ketlin Priilinn. Lugu kadunud kingitusestAmanda ja Roberti jõulueelsel klassiõhtul tuleb välja, et üks loosipakk on kaduma läinud. Ometi said kõik pakid just enne peo algust hoolikalt üle loetud! Olukord tundub lausa müstiline. Lilianna ja Hugo tulevad sõpradele appi, et kadunud kingituse mõistatus enne jõuluvaheaja algust lahendada. „Lugu kadunud kingitusest“ on kolmas osa „Raamatukogu detektiivide“ sarjast, kus kamp lugemishuvilisi sõpru lahendab salapäraseid juhtumeid. |
|
|
|
Piret Raud. Tähtis kujuÜhel päeval saabub lillelisse parki midagi uut - see on kuju, kes on tähtsust täis ja aumärgid rinnas. Tähtis kuju hakkab kohe nõudma, et kõik teda austaksid ning tema tähtsust tunnistaksid. Kes nüüd rohkem muutuma peab ? |
|
|
|
Jocko Willink. Noore võitleja teekondLõppenud kooliaasta oli 10-aastase Marki jaoks elu kõige hullem. Ta ei jõudnud kehalise tunnis teha ühtegi lõuatõmmet ega osanud klassi väljasõidul ujuda. Ta tundis end rumalana, sest ei teadnud matemaatikatunnis õigeid vastuseid. Lisaks kõigele noris temaga pidevalt tüli kooli kiusaja Kunn Kristo. Marki elu muutub aga täielikult, kui talle tuleb suvevaheajaks külla onu Jaak, kes töötas pikka aega Kaitseväe Erioperatsioonide Grupis ja on poisi sõnul tema vastand – tark, tugev ja julge. Üheskoos hakatakse poisi muredele lahendusi otsima, et ka Markist saaks võitleja – keegi, kes ei anna alla, vaid näeb oma eesmärkide nimel vaeva. Lisaks hirmude ja raskuste ületamisele õpib Mark suve jooksul, et välistest reeglitest olulisem on kindlaks jääda iseenda valitud distsipliinile, et alati tuleb jääda tagasihoidlikuks ja austada oma kaaslasi – ning veel palju muudki. |
|
|
|
Sanne Rooseboom. Lahenduste ministeerium ja hõbepoissAitame kõiki, mitte ainult neid, kes meile meeldivad. See on üks igivana range reegel lahenduste ministeeriumis, mis lahendab anonüümselt inimeste probleeme. Ent kui ministeerium hakkab tegelema Ralfi juhtumiga, ei ole üheteistkümneaastasel Niinal seda reeglit lihtne järgida. Sest Ralf on poiss, kes käitub alati nii kurjalt ja ebasõbralikult, et Niina ei taha teda kohe üldse aidata. Kuid ega Ralfilgi lihtne ole. Ta vanemad lahutavad. Asjad lähevad koolis üha hullemaks, ta lööb lapsi jalgpalliväljakul ja ainus sõber, kes talle on jäänud, tahab, et ta asju varastaks. Teised ministeeriumi liikmed Alfa, Ruuben, Kasper ning vanaprouad Vis ja Tirza tunnevad, et peaksid tema heaks midagi ette võtma. Ja Niina? Niina ühineb. Vastumeelselt. Lahenduste ministeerium seisab silmitsi oma seni kõige raskema probleemiga: kuidas aidata kedagi, kes sulle tegelikult üldse ei meeldi?
|
|
|
|
Kertu Sillaste. Sild. Kitsekeste luguSild on lugu hirmust tundmatu ees hirmust, millest saab üle koos mängides. Nii nagu kolm kitsekest meie loos, vajavad ka lapsed turvalist võimalust koos mängida, koos avastada ja koos luua. Mäng aitab ületada erimeelsusi ja kasvatab empaatiat. Just mängimise kaudu tulevad esile lapse uudishimu, avatus ja võime luua suhteid |
|
|
|
Bart Moeyaert. MorrisBart Moeyaerti „Morris“ jutustab loo poisist, kes elab koos vanaemaga mäejalamil. Vanaema koer Houdini – maailmakuulsa põgenemiskunstniku järgi nime saanud loom – oskab väga hästi plehku panna. Morris ronib mäe otsa, et Houdini koju tuua, kui neid tabab lumetorm. Kõrgel mäe otsas paksus lumes kohtub Morris müstilise poisiga, kes erineb temast väga palju. |
|
|
|
Iban Barrenetxea. Kuidas karihiir mäe ära röövisElas kord kuningas, kes oli niisugune kitsipung, et kandis paberist krooni. Igal hommikul ronis kuningas Kitsipung aardetorni, paljajalu ja kikivarvul, et mitte kulutada põrandat ega kingataldu. Aardekamber, mis asus aardetorni tipus, oli kõige salajasem ja kõige paremini valvatud koht maailmas. Oli ainult üks asi, mis kuningas Kitsipungale meeldis sama palju või rohkemgi kui oma näopildi imetlemine aardekambri kuldmüntidel, ja see oli nende üle lugemine. |
|
|
|
Lewis Carroll. Alice Peeglitagusel maalAlice’i imelised seiklused jätkuvad raamatus „Alice Peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi“. Tegelased on sama värvikad nagu raamatus „Alice Imedemaal“, kuid seekord on kogu tegevus seotud malemänguga. Alice kohtab peegli taga olevas maailmas Punast ja Valget Kuningannat ning Punast ja Valget Ratsurit, kusjuures Alice saab Valgeks Etturiks ning alustab ja võidab üheteistkümne käiguga. Kogu unenäoline fantaasiamaailm on allutatud rangetele malekäikude reeglitele. See on imesid täis lugu, mis rõõmustab lugejaid erinevas vanuses. |
|
|
|
Susanna Isern. Aga kui vaal mu alla neelab?Martin on tore ja rõõmsameelne poiss. Aga ta kipub liiga palju muretsema ja kujutab endale ette kõiksugu õnnetusi ja äpardusi. Ema ütleb, et seda ei saa juhtuda, kuid Martinit see ei veena. Ema mõtleb aga välja midagi täiesti uut. Koos fantaseerivad nad, kui tore võiks olla kõik see, mis tundubki alguses ootamatu äpardus. Üllatused on parimad! |
|
|
|
Tiiu Kitsik. Jooksvad ninad ja teisi talvejutteTiiu Kitsiku "Jooksvad ninad ja teisi talvejutte" sisaldab üle kolmekümne naljaka lasteloo nooremale koolieale, mis kõik on otsapidi seotud talvega. Muuhulgas kohtume siin talvituvate jalgratastega, talisuplejaid uudistavate kalade ning presidendi lumememmega. |
|
|
|
Chris Saunders. Eriline päevVäike laiskloom Lu soovib osaleda talendikonkursil. Aga ta veel ei tea, mis on tema eriline oskus. Osavad ja andekad sõbrad – jaaguar, konn ja madu – ei oska laisklooma kuidagi aidata. Kas Lu on piisavalt julge, et endasse uskuda? Chris Saundersi pildiraamat õpetab lastele, et igal inimesel on midagi, mis ta eriliseks teeb. Oma anne tuleb üles otsida ja tegutsema asuda. |
|
|
|
Lina Žutante. Kake Make. Maagiline reisKake Makele meeldib väga rongiga reisida, seal on ju nii palju huvitavat! Kuid vahel muutub pikka aega ühe koha peal istumine igavaks. Ja igavust ei salli Kake Make kohe üldse, seepärast mõtleb ta kohe välja, kuidas see eemale peletada. Sel korral hakkab nutikas Kake Make koos isaga üht lugu välja mõtlema. See on nii põnev, et aeg lausa lendab, ning muinaslugu saab nii ebatavaline, et koguni teised rongireisijad tulevad seda kuulama. Loo lõpp tekitab neis suurt uudishimu! Kas loo kuulajatega liitud ka sina? |
|
|
|
Sven Nordqvist. KrähmurongRong asub Krähmula jaamast teele. Sõidetakse Sirelisalust läbi Kaabuste Mõisakülla ja siis Seenevalla ja Laevaotsa kaudu tagasi Krähmulasse. Igas peatuses tuleb krähmusid juurde ja läheb maha. Ühte vagunisse mahub ainult kümme reisijat. Nii peab vedurijuht kogu aeg jälgima, mitu reisijat on rongis. Laps õpib tekstülesandest aru saama ja seda numbrites väljendama. Nagu alati, pakuvad Sven Nordqvisti pildid leidlikke lahendusi ja rohkesti avastamisrõõmu. |
|
|
|
Ilmar Tomusk. Seiklus raamatumetsasÜhel päeval märkab ema, et ilusad emakeelsed sõnad hakkavad laste jutust kaduma. Kas tõesti on salapärane keelekugistaja kõik eestikeelsed sõnad nahka pistnud? Vastus leitakse raamatumetsast, kus kasvab kaunis sõnapuu. Kuna lugu on kriminaalne, tuleb appi kutsuda sõnapolitseinik. Vaja läheb ka sõnasepa abi, sest muidu jääksid jutud rääkimata ja raamatud kirjutamata. |

















