Riika Jäntti. Väikese hiire kevad

Munadepühad lähenevad ja ema on toonud vaasi kaseoksad. Väike hiir külvab muru ja värvib mune ning peagi ongi pühad käes!

Samal ajal tärkab ka loodus. Väike hiir näeb kevade esimest liblikat ja kohtub sipelgatega.

Vanaisa aga satub haiglasse ning väike hiir ja ema lähevad talle sinna külla. Millal küll vanaisa haiglast välja saab? Väike hiir ja ema võtavad kodus ette suurpuhastuse, et vanaisa ja vanaema saaksid neile külla tulla.

Sophie Blackall. Ahoi!

AHOI! KÕIK SEE MEES TEKILE! On aeg heisata purjed ja seilata elutoa vaibal. Lähenev torm paneb meremehed proovile ja kuidas veel haide käest pääseda! Lennuka kujutlusvõimega väike laps ja tema vanem võtavad ette pöörase seikluse – ja seda kodust väljumata.

Sabine Bohlmann. Tere tulemast Õõvikute juurde

Ottilie rõõmustab. Viimaks ometi kolib naabermajja üks perekond! Kolme lapse, vanaisa ja … pesumopiga. Ei, koer see ei ole – ja tegelikult pole keegi neist selline, nagu Ottilie ette kujutas. Muu näeb küll esmapilgul päris normaalne poiss olevat, kui tema tillukesed sarved välja arvata. Vanaisa on metsavaim, kes kummaliste olendite koolis eriti hoolega tähele ei pannud ja nüüd normaalsete inimeste maailmas pidevalt silma torkab. Ta on pinnuks silmas härra Koopasalamandrile, kes iga eksimuse tema nimekirjas halli punktiga ära märgib. Aga kas vanaisa saab siis lihtsalt jälle tagasi anda, kui ta käituda ei oska?

Üks on Ottiliele ja tema äsja leitud sõpradele selge: perekond on perekond. Ükskõik, kui veider see ka poleks.

Janno Põldma. Roosi kevad

Milline näeb välja Leiutajateküla kevad? Selles raamatus näeb laps seda läbi Lotte õe Roosi silmade. Roosi uued sõbrad on lumikellukesed, sinililled, pajuurvad ja liblikad.

Roosi hüppab koos Lottega veelompides, maitseb vahtramahla ja aitab konnadel jäätükkidel sõita. Roosi pere otsustab teha aeda suure lillepeenra. Roosi istutab sinna ka porgandi.

Õhtul kuulavad kõik laululindude kontserti.

Ilmar Tomusk. Matemaatiline sõber. Tagasi koju

Elu Kuldplaneedil on justkui muinasjutus. Planeeti juhib tehisintellekt, mille ülesanne on jälgida, et kõik eluks vajalik oleks tehtud ja kord majas.

Ometi pole inimesed sellega rahul. Nad tahaks ka ise midagi teha, mitte ainult tarbida. Kui Markuse pere katsetab pudrukeetmist, üritab Kuldplaneet seda igati takistada. Markuse vanaisal õnnestub tänu kiviajast pärit teadmistele tehisaru ikkagi üle kavaldada.

Peeter ja tema vanaisa töötavad samal ajal Maal, et see inimeste tagasipöördumiseks korda teha. Mis inimesi seal ees ootab?

Tiiu Kitsik. Aardejaht

Saskia on viieaastane ja maailma parim asjade leidja!

Ta leiab alati kõik üles – isegi siis, kui ta pole neid ise ära kaotanud. Mis juhtub aga siis, kui ta avastab mänguväljakul midagi suurt ja salapärast?

On see tõeline aare või hoopis midagi muud?

„Aardejaht“ on haarav ja lustakas lugu väikese avastaja seiklustest. Raamat ärgitab laste uudishimu ja julgustab, et iga leid võib olla omaette aare. Sobib suurepäraselt ettelugemiseks ja koos avastamiseks!

Jemma Hatt. Seiklejad ja ohtude džungel

„Seiklejate“ sarja viies raamat kutsub avastama Costa Ricat!

Käpardlik onu Logan püüab päästa oma telekarjääri ja on registreerinud kogu seltskonna osalema tõsielusaates. Seiklejatel tuleb koos teiste võistkondadega jahtida vihmametsades aaret ja võitjat ootab kopsakas auhind. Nutikad lapsed leiavad ootamatuid abilisi, õpivad tundma uut riiki, otsivad vihjeid, teevad koostööd ja lahendavad mõistatusi, ent taipavad peagi, et ka saate võttegrupiga on midagi imelikku lahti.

Keda saab usaldada ja keda mitte? Kes jääb peale selles võidujooksus keset ohtudest kubisevat džunglit?

Camilla Reid. Pips ja Popi. Väike loik

Pips ja Popi on nii lõbusas mänguhoos, et Pipsil läheb meelest pissile minna.
Oih!
Põrandale ilmub väike loik ...

Südamlik lugu sellest, kuidas väikesed sõbrad lahendavad potilkäimise õppimisega seotud olukorra nii, et kumbki ei tunne piinlikkust.

Nereida Carrillo. Kuidas ära tunda vale info

Kas sa oled kunagi kuulnud sõnu väärinfo, kuriinfo, süvavõltsing, rohujuurepesu? Tead sa, kes on botid, trollid või vihkajad, või mida tähendab vandenõuteooria? Sa kohtud nende nähtustega nii sotsiaalmeedias ja ka muus meediaruumis igapäevaselt, sest vale informatsioon ümbritseb meid kõikjal. See on paratamatu. Kes seesugust infot levitavad ja mis eesmärgil? Kas see on alati nii olnud või on see ainult tänase päeva nähtus? Kõigile neile küsimustele leiad raamatust vastuse.

Hugo Vaher. Vanadaam ja koibik

Natuke omamoodi vanaproua Prosalie kuuleb ühel päeval mahedat häält, mis tuleks justkui tema surnud abikaasa suust. Sedasi kõneleb sõbralik koibik Sven, kes sattus Prosalie korterisse koos küttepuudega.

Õnneks Prosalie teda ei näe. Koibik ei ole ämblik, kuid üle kõige kardab Prosalie ämblikke ja neid on omavahel kerge segi ajada. Nähtamatu Sven aitab Prosaliel lahti saada rahakoti vargast ja petisest hooldekodutöötajast. Koos on elu tore, kuni Prosalie näeb koibikut.

Katrin Laur. Atlantis

“Kuhu läheb aeg, kui ta mööda läheb ja minevikuks saab?” küsib Clara vanaemalt. Seda vanaema öelda ei oska, aga ta teab palju põnevaid jutte möödunud ajast. Nii põnevaid, et Clara temaga koos sinna aega reisida tahaks, Imanta tänavale Tallinnas. Kahe peale mõtlevadki nad välja, kuidas seda teha. Nii saavad nad olla koos siis, kui vanaema oli väike Kati. Õhtul tuleb Clara muidugi jälle koju, tänasesse aega, oma pere juurde. Kas ka sina tahad nendega reisile tulla? Siis tee see raamat lahti ja hakka lugema. Kutsu vanemad ka! Ja ära unusta sõpru. Need lood pani kirja vanaema, kelle päris nimi on Katrin Laur. Ja Claragi pole väljamõeldud tegelane, vaid vanaema päris tütretütar, Clara Jella Katharina Tupay.

Eia Uus. Anna ja kadunud hõbekala

Igal suvel sõidab Anna ema ja isaga Saaremaale. Kui hakkaja ja uudishimuliku tüdruku teele satub lahenduseta lugu, ei saa ta enne rahu, kui on andnud endast kõik, et vastusteni jõuda.

Kuhu sai Püha kiriku hõberäim?

Õnneks on suvel maal palju aega ja Annal nutikaid sõpru, kes koos temaga hea meelega hõbekala müsteeriumi radadel seiklevad. Nii õpivad noored aardekütid oma teekonnal nii mõndagi muistsetest viikingitest ja Eesti ajaloost.

Margit Saluste. Pink

Jänesenoorpaar on loonud endale mõnusa kodu koos aiaga. Täiuslikku pilti risustab vaid vana lagunenud pink, mille koht peaks ammugi lõkkes olema. Vähemalt arvab niimoodi kena jäneseneiu. Noorhärra haarab pingi kaenlasse ja asub seda jõe äärde lõkkeplatsile sikutama. Teel kohtab ta ilvest, oravat, põtra ja viimaks koguni karu – igaüks lööb innukalt käed külge ja aitab jänest tema raske kandamiga. Vahepeal tuleb muidugi hinge tõmmata ning kipakal pingil istet võttes kauni päeva ja üksteise seltskonna üle rõõmustada. Kui ka karu pingiotsal istet võtab, murdub pingil teinegi jalg. See vahejuhtum toob aga sündmuste käiku ootamatu pöörde.

Veronika Kivisilla. Prügikasti pühapäev

Veronika Kivisilla "Prügikasti pühapäev" raamat on ettelugemiseks neile, kes veel ise lugeda ei oska. Aga mitte ainult. See tore looke ei küsi lugeja ega ettelugeja vanusest. Siinsed teemad on ajatud ja ajakohased: üks nädalakene veidi üksildase prügikasti elust, koduümbruse korrashoid ja pargi puhtus, püüd teha oma tööd võimalikult hästi, inimeste õnnelikud mälestused ja tuleviku-unistused. Ja armastus, mis päästab maailma sama palju kui puhtus.

See on väike lastejutt sündis autoril Helsingis Keskuspuistos prügikast-peategelase kõrval pingil istudes.

Joanna Liivak. Plekiraamat

"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma.