|
Jaan Aru. Osav ajuIga lapse ajul on supervõime! See supervõime on oskus õppida ja osavamaks saada. Aga seda supervõimet kasutada polegi niisama lihtne. Selleks peab teadma paari nippi! Teadlane ja teaduse populariseerija Jaan Aru kirjutab, mida iga laps oma aju kohta teada võiks. Mis on õppimine? Mis on tähelepanu? Miks tuleb magada? Raamatus selgitatakse lastele, kuidas nutiseadmetest mõelda ja mismoodi neid kasutada. Nutiseadmed peaksid olema töövahendid aju jaoks, mitte tähelepanuröövlid! Lugeja kohtub ka Nupuka ja Napakaga. |
|
|
Liis Sein. Miks Jaan?"Miks on minu nimi Jaan?" tahab teada väike Jaan. Ema ja isa panevad selga piduriideid, et sõita koos suurele suguvõsakokkutulekule. Seal aga selgub, et suguvõsas on Jaane rohkem kui üks ja miks see nii on, sellele teab vastust ainult vanavanaisa. "Miks Jaan?" on pildiraamat oma sugupuu uurimisest ja avastamisrõõmust, mida see pakub. |
|
|
Hakon Marcus. Metskunst. Valgetiiva vandenõuSalamahti elavad inimeste kõrval nahavahetajad – eriliste võimetega metsloomad, kes valitsevad metskunsti abil loodusjõude ja saavad soovi korral võtta inimese kuju. Nahavahetajate kuningriigi rahumeelset elukorraldust ähvardab aga oht: jõhkrate öökullide nõiaordu valmistub võimu haarama. 13-aastane tüdruk Embla ei tea sellest kõigest midagi. Tal on niigi kuhjaga probleeme: uus kool, kiuslik õde ja nõudlikud vanemad. Siis aga hakkavad Embla elus toimuma päris pöörased sündmused ning ta satub ohtlikesse seiklustesse ja nahavahetajate võimuvõitluse keskmesse. |
|
|
Eva Janikovszky. Käin juba lasteaiasLasteaialaps on õige uhke olla, ainult võõras kohas võõraste lastega on natuke hirmus ka. Aegamööda kasvab julgus, tekivad sõbrad, iga päev toob kaasa uusi väikesi vahejuhtumeid, rõõme, muresid, seiklusi. Autor on suurepäraselt tabanud laste mõtteviisi ja olemust, tekstist kumab läbi tema soojus ja poolehoid laste vastu. Raamatu populaarsusest kõneleb ka see, et seda on Ungaris välja antud juba 17 trükki. |
|
|
Ellen Niit. Tere, tere, lambatall!Vahvad luuletused loomadest väikestele lastele ja nende emadele. Pildid on joonistanud Kadri Ilves. |
|
|
Heli Rantala. Müratorm„Müratorm“ on soe ja kaasahaarav pildiraamat helitundlikust poisist Saulist, kelle jaoks igapäevane helimelu on kurnav. Kõikjal on kisa ja kära, mürin ja ja kolin – helid, mis panevad kannatuse proovile. Kui ta kohtub elava ja lärmaka Remiga, tundub alguses, et poisid on liiga erinevad selleks, et sõbraks saada. Aga vahel piisab vaid veidikesest mõistmisest ja julgusest, et üksteisest aru saada. See on lugu erinevuste aktsepteerimisest, empaatiast ja sõpruse sünnist seal, kus esialgu tundub olevat vaid vastandlikkus. Heli Rantala tundlik tekst ja Netta Lehtola elavad illustratsioonid loovad üheskoos terviku, mis kõnetab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. |
|
|
Katri Smitt. Väike rombÜhel laudlinarombil saab koos sõpradega sirges rivis seismisest villand. Väike romb võtab nõuks rändama minna ja seab sammud aeda, mida ta varem vaid aknast on näinud. Tema hüpe tundmatusse saab olema põnevam, kui ta arvata oskab, sest suvises aias leidub kõiksugu eriskummalisi asukaid. Rikkalikult illustreeritud raamat sobib algklassilastele, samuti ettelugemiseks eelkooliealistele. Raamatu esimesed illustratsioonid pälvisid Põlvepikuraamatu konkursil 2021 illustratsiooni eripreemia. |
|
|
Lars Mahle. Saurusepere. TormRasmus ja Tom ööbivad telgis, aga Tom ei taha kuidagi magama jääda. Ta tahab parema meelega seiklema minna. Kui Tom pimedasse öösse kaob, peab Rasmus üksi toime tulema. Asja ei tee sugugi paremaks see, et tulekul on suur torm. |
|
|
Sophie Blackall. Ahoi!AHOI! KÕIK SEE MEES TEKILE! On aeg heisata purjed ja seilata elutoa vaibal. Lähenev torm paneb meremehed proovile ja kuidas veel haide käest pääseda! Lennuka kujutlusvõimega väike laps ja tema vanem võtavad ette pöörase seikluse – ja seda kodust väljumata. |
|
|
Sabine Bohlmann. Tere tulemast Õõvikute juurdeOttilie rõõmustab. Viimaks ometi kolib naabermajja üks perekond! Kolme lapse, vanaisa ja … pesumopiga. Ei, koer see ei ole – ja tegelikult pole keegi neist selline, nagu Ottilie ette kujutas. Muu näeb küll esmapilgul päris normaalne poiss olevat, kui tema tillukesed sarved välja arvata. Vanaisa on metsavaim, kes kummaliste olendite koolis eriti hoolega tähele ei pannud ja nüüd normaalsete inimeste maailmas pidevalt silma torkab. Ta on pinnuks silmas härra Koopasalamandrile, kes iga eksimuse tema nimekirjas halli punktiga ära märgib. Aga kas vanaisa saab siis lihtsalt jälle tagasi anda, kui ta käituda ei oska? Üks on Ottiliele ja tema äsja leitud sõpradele selge: perekond on perekond. Ükskõik, kui veider see ka poleks. |
|
|
Ilmar Tomusk. Matemaatiline sõber. Tagasi kojuElu Kuldplaneedil on justkui muinasjutus. Planeeti juhib tehisintellekt, mille ülesanne on jälgida, et kõik eluks vajalik oleks tehtud ja kord majas. Ometi pole inimesed sellega rahul. Nad tahaks ka ise midagi teha, mitte ainult tarbida. Kui Markuse pere katsetab pudrukeetmist, üritab Kuldplaneet seda igati takistada. Markuse vanaisal õnnestub tänu kiviajast pärit teadmistele tehisaru ikkagi üle kavaldada. Peeter ja tema vanaisa töötavad samal ajal Maal, et see inimeste tagasipöördumiseks korda teha. Mis inimesi seal ees ootab? |