Detsember

18.12 - vestlusring "Jõulud enne ja nüüd". (vaata pilti)

10.12. - Kuuseehete näitus "Oh kuusepuu... kui kaunid on su ehted". Näitusel kuuseehted esimese Eesti ajast 90ndateni. (vaata pilte)

4.12. - Ristna külastuskeskusest olid kingituste pakkimisel nõu ja jõuga abiks Evelyn Pähn ja Liis Soonik. Kinkekotti panna on kinki lihtne, aga kasutada looduslikke materjale ning isetehtud kaunistusi, teha taaskasutust või valmistada ise kinkekott, - seda kõike Evelyn ja Liis õpetasid. Peale suurt meisterdamist lugesime raamatut "Eesti vanaemade lood ja salatarkused", kus Hiiumaa vanaemadest kolm olid Kõrgessaare kandist, tutvusime Luisa kaasa toodud väga paksu raamatuga "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis“, mille kaanel Malvaste kabel. Ääretult tegus pealelõuna lõppes ühise hoidiste -pirukate-kringlite-kookide - salatite söömisega ja isevalmistatud glögi joomisega. Sellele aastale tõmmati joon alla ja järgmisel aastal alustame uute ettevõtmistega. (vaata pilte)

November

30.11. - algab advendiaeg ja päkapikud lähevad liikvele. Lasteaed "Vigri" Kalakeste rühm käis raamatukogus kuulamas erinevaid päkapiku raamatuid. Saime üheskoos dets rmtk s 002teada, kuidas ja kus päkapikud elavad, kes on nende sõbrad, keda kartma peavad ning milliseid päkapikke üldse olemas on. Üllatusena selgus, et kõik päkapikud ei olegi head.

20.11. - vestlusringi “Eestlase eluring“ seekordseks teemaks oli lapsepõlv.

13.11. - täitus 100 aastat Eesti riikliku metsanduse tekkimisest. Selle päeva tähistamiseks oli raamatukokku külla kutsutud Aira Toss, et ta räägiks Eesti metsanduse suurkujudest. Aira juured on Ehrpaiside suguvõsast, kus on metsaga seotud viie põlvkonna inimesed. Hiiumaal alustas Aira tööd 1991. aastal. Kaasas oli Airal rohkesti asjakohaseid raamatuid, ajakirju ja brošüüre. Eesti metsanduse suurkujudest peatuti pikemalt Hiiumaaga seotud Tuiskverel.
Peale teadmiste metsanduse suurmeeste kohta said osalejad vastuseid ja selgitusi neid huvitavatele küsimustele. Plaanitud tunnisest koosviibimisest sai paaritunnine. Peale lektori lahkumist lugesime veel mõned õpetlikud muinasjutud raamatust „Metsavaimu heategu“, sest „ Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel… Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa“. (vaata pilte siit)

09.11. - lasteaed Vigri noorem rühm käis raamatukogus kuulamas lugusid loomalastest. Lugesime raamatuid koerast, kassist, pardist, jänkust, oravast jt.  Lapsed esitasid kasvatajate abiga mardipäeva laulu ning laulu riidesse panemisest. (vaata pilti)

06.11.  - " Eestlase eluring" - Marju Kõivupuu raamatu pealkirja kasutasime raamatukogus toimunud vestlusringis. Seekord arutasime raseduse ja lapse sünniga seotud teemasi ning lugesime vanarahva titetarkusi.

Oktoober

30.10. – toimus lapimaali valmistamise õpituba. Järgiti käsitöökodade uut algatust „Käsitöökojad Üle Maa“. Lapimaali valmistamist juhendas Liia Toom. Alusele asetati kahepoolne liimiriie, sellele kujundati pilt, kaeti tülliga, triigiti kihid kokku ja õmmeldi läbi. Inspiratsiooni saadi Ene Männi loodusfotodest, kuid loodi ka abstraktset kunsti. Osavõtjaid oli 14. (vaata pilte)

23.10. - toimus Kõrgessaare raamatukogus Täiskasvanud Õppija Nädala raames (TÕN) väljasõit “Hiiu luule radadel Kõrgessaare kandis“. Tiiu Heldema koostatud „Hiiu luule raamatu“ lugemine andis Ludmilla Träderile idee läbi sõita Kõrgessaare osavallas asuvad paigad ja lugeda kohapeal vastavaid luuletusi.
Marsruut ja luuletused valitud, alustasime Ninametsast läbi Luidja, Mägipe, Kõpu, Kalana, Ristna, Vanajõe oru, Puski, Kiivera ja lõpetades Kõrgessaares. Igas valitud paigas ikka luuletus ja autori lühitutvustus. Kõrvalepõikena sai Kõpu rahvamajas tutvuda väljapanekuga Elli Küttimist ja tema kogutud rahvapärimusega, lisaks said mõned lood ette loetud.
Väljaääre Gustav oli Kõpus elanud kuulus kuldsete kätega puutöömeister, keda reisiseltskonnast nii mõnigi mäletas ning paljudel oli kodus Gustavi valmistatud esemeid. Meistrile pühendatud luuletus loeti ette tema kodukoha väravas. Sooja ja lahke vastuvõtu osaliseks saime Ristna külastuskeskuses, kus Evelyn Pähn tutvustas külastuskeskuse tegemisi ning huvitavamaid raamatuid külastuskeskuse raamatukogust.
Kõpus leidub peale metsade palju kuulsaid ja kummalisi paiku kui ka inimesi, aga see tuleb ilmselt hoopis teistsugune avastamisreis. Teine pool luuleradadest ootab tallamist - Hütist Tahkuna otsa on kohad käimata ja luuletused lugemata. (vaata pilte)

25.10 - lasteaia rühm „Kalad“ külastasid raamatukogu. Lugesime Helvi Jürissoni luuletusi .Leidsime igas luuletuses midagi õpetlikku, mis kehtib ka laste puhul.

02.10 - lasteaed "Vigri" rühm "Kalad" käisid raamatukogus kuulamas-vaatamas, kuidas tehti leiba vanasti ja kuidas tänapäeval. (vaata pilti)

September

26.09 - "Helkurite valmistamine helkuripuule" koos noortekeskuse noortega valmistasid raamatukogu huviklubi naised helkureid. (vaata pilte)

Juuni

IMG_9395.JPG

15.06 - näitus "Hüva rüübe kaunist kannust". (vaata pilte)

05.06 - Lauka lapimuttide ja raamatukogu huviklubi naiste käsitöönäitus. (vaata pilte)

Mai

18.05 – raamatukogu huviklubi kogunes hooaja lõpuüritusele, sest aiamaa hooaeg on alanud. Seekord rääkisime Taavi Tuulikust, kel äsja täitus 60. aasta ning lugesime tema luuletusi kogumikust „Talvised mõõnad“. Liia Toom rääkis lühidalt Erast Parmasto raamatust „Ühe seenevana elupäevad“ ja luges ette huvitavamaid katkeid. Ellen Petjärve valmistatud maitsva heeringatordi ja koogi juures said tehtud ning kirja pandud plaanid sügiseks. (vaata pilti)

15.05 – mai on looduskaitsekuu ning seekord oli teemaks „Laps ja loodushoid“ kui lasteaed „Vigri“ Kalade rühm raamatukogu külastas. Lapsed teadsid hästi taaskasutusest, prügist ja miks ning kellele on klaasikillud ohtlikud. Rääkisime, kui oluline on puhas õhk ja vesi, et looduses on kõik omavahel seotud, mis juhtub, kui hävitada liiga palju metsa jne. Kõige kinnistamiseks vaatasime ja lugesime teemakohaseid raamatuid. (vaata pilti)

03.05 – Kultuuriministeerium ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kinkis 2013. ja 2014. aastal sündinud lasteaed „Vigri“ lastele „Pisikene puu“ raamatu. Lasteaias toimus selleks puhuks raamatu tutvustamine ja ettelugemine. (vaata pilte)

Aprill

25.04 - Kõrgessaare noortemaja noored ja raamatukogu huviklubi naised võtavad paar korda aastas ette ühisüritusi, seekord tehti noortemajale siidimaalinguga kardinaid ja õmmeldi diivanikatteid. Ühe kardina kujundasid noored ja teise vanemad daamid, seejärel kanti kavandid kardinatele ja tulemus oli vahva. Noored olid valmistanud võileivatordi ja küpsetanud kooki, mis maitses hästi kõigile osalejatele. (vaata pilte)

Aprill 2018 003

09.04 – lasteaed „Vigri“ rühm Konnad käisid raamatukogus, et teada saada, kus metsloomad elavad, kuidas häälitsevad, mida söövad - loomulikult vaatasime vastavaid raamatuid ja lugesime ikka ka. (pildil)

03.04 - Marie Underi sünnist möödus 27. märtsil 135 aastat ja seega rääkisime M. Underi eluloost. Oma juurtelt oli M. Under hiidlane ja tema esimene mees oli samuti hiidlane. Loetud sai M. Underi luuletust „Põgenik“ raamatust „Isamaalaulud“ ning luuletusi Loomingu Raamatukogust nr 13/68 „Uneretk“. Põhjusel, et enamus raamatukogu huviklubi naistest on vanaemad, luges  Liia Toom niisuguse kaduva nähtuse kohta kui maavanaemad ette valitud lõike  V. Mikita raamatust „Kukeseene kuulamise kunst“. Möödunud pühade meenutuseks oli naistel kaasas värvilisi mune ja kuna seltskonnas oli ka juubilar, lõppes koosviibimine võileivatordi ja lihapirukate söömisega. Oli kirev pärastlõuna! (vaata pilte)

Märts

13.03– emakeelepäeva eel oli külla kutsutud mitmekülgsete huvidega Maie Jõgi, keda rohkem tuntakse Pihla talu perenaisena, aga raamatukokku kutsuti hoopis luuletamise pärast. Maie alustas luuletuste kirjutamist umbes viis aastat tagasi, kui tekkis vaba aega. Algul kirjutas luuletusi lähedastele ja sõpradele tähtpäevade puhul, järgnesid looduse ning elu-oluga seotud luuletused, mida Maie Jõgi meile ette luges. Lisaks oli Maie kaasa võtnud käsitööd – kaunid tikandiga laualinad. Raamatukogu huviklubi naised olid, inspireerituna suurest sokipäevast, üksteisele tutvustamiseks kaasa toonud isevalmistatud mütsid. Loe kuulajatele enim meeldinud Maie luuletust siit. (vaata pilte)

20.03 – sarjast kodukandi huvitav inimene oli raamatukogus külas Raimo Pullat, kelle suvekodu on Tahkunas. Hiiumaaga seotud on professor Pullat ema poolt ning tema onu Heinrich oli Kärdla keskkooli võimlemise- ja joonistamise õpetaja. Tema raamatuid, töid ja uurimusi siinkohal üles lugeda ei jõua (kel huvi: wikipedia.org/wiki/Raimo_Pullat), küll aga võib märkida, et tema elutööks peetakse Tallinna Linnaarhiivi materjalide tagasitoomist Saksamaalt (1990) ning ta on olnud paljude Euroopa ülikoolide külalisprofessor ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse teadusorganisatsiooni. Kõrgessaares esines Raimo Pullat loenguga „18. sajandi toidu- ja joogikultuur“, mida kuulasid Lauka Põhikooli 7.-9. klassi õpilased, mõned õpetajad ja teised huvilised. Esitati küsimusi ning võeti autogramme Raimo Pullati raamatutesse. (vaata pilte)

26.03 – „Vigri“ rühm Kalad käisid raamatukogus. Seekord oli teemasid koguni kaks -  15.02. möödus 90 aastat Eno Raua sünnist ja märtsi lõpus saabuvad kevadpühad. Algul  rääkisime munadepühast ja kommetest, siis E. Rauast ja tema raamatutest. Mihkel ja Piret Raua nimed olid lastele teada - tuttavad, raamatutest teati „Sipsikut“ ja „Naksitralle“. Loeti luuletusi raamatutest „Kalakari salakari“, „Käbi, käbi-häbi“ ja „Padakonna vada“, samuti jutukesi raamatutest „Peep ja sõnad“ ning „Karu maja“. Lastel oli naeru ja nalja, küllap siis meeldis. (vaata pilti)

Veebruar

12.02 – lasteaed „Vigri“ vanem rühm Kalad käisid raamatukogus ja tõid kaasa isetehtud kingitused vabariigi 100. sünnipäeva ja sõbrapäeva puhul. Lapsed olid õppinud esitamiseks luuletusi ja peab tunnistama, et sellist valju, selge hääle ja ühe jutiga loetud luuletuste esitamist pole raamatukogus küll varem kuuldud! Rääkisime muidugi oma riigist - kuidas selleni jõuti, riigi sümboolikast ja riigi juhtidest , lugesime Ü. Pikkovi raamatut „Presidendi torukübar“ ning vaatasime teemakohaseid raamatuid. (vaata pilte)

13.02 - kogunesid suurele soki-, sõbra- ja vastlapäevale (täiesti tõsi!) kolmteist osavõtjat. Kuna tänavu on Euroopa Suur sokipäevmuu 021kultuuripärandi aasta, siis tutvustas Ludmilla Träder raamatust „Eesti rahvakultuur“ (2008) käsitöö osa ja meie päevateemat sokke. „Eesti rahvarõivad“ (1981) raamatust oli Ludmillal ettenäitamiseks rahvarõivaste juurde kuuluvad sukad-sokid: Reigi rahvarõivaste juurde kuuluvad punased sukad, Ruhnu, Kihnu ja Muhu mustrilised ning värvilised sukad-sokid, setu mehe säärised jne. Siis  võeti välja kaasatoodud sokid – pika säärega, ainult varbaotsasokid, pitsilised, triibulised, mustrilised, kolmnurkkannaga…kohalolijad vahetasid oskuseid-kogemusi. Ootamatult astus läbi osavallavanem ning kui selgus, et ta kasvatab lambaid, oli teada, kust edaspidi sokikudumiseks lõnga saab. Punkti meeleolukale koosviibimisele panime ühise vastlakuklite söömisega. (vaata pilte)

20.02 - käis Kõrgessaare haruraamatukogu külas lasteaed "Vigri " rühmas Konnad. Leelo Sarapuu rääkis (eale vastavalt) Eesti sünnipäevast ja rahvussümboolikast. Lisaks luges Leelo 30 minutit ette raamatuid A. Dahlbergi "Mutionu pidu", J.Oro "Muna" ning A.Piirikivi "Viisk, põis ja õlekõrs". (vaata pilte)

Jaanuar

09.01 - Kõrgressaare kandist sõnas ja pildis. Raimo Männi kogutud materjalide ja oma mälestuste põhjal käis Kõrgessaare piirkonnas olulistest majadest ja inimestest rääkimas Toivo Mänd. Alustuseks tutvustas Toivo Mänd Reigi pastoraadi ja Kõrgessaare mõisa ajalugu, millised asutused nendes majades on aegade jooksul asunud ning osalenud täiendasid juttu oma mälestustega. Viinaköögis on olnud spetsialistide korterid, arstipunkt, saun-pesumaja, söökla, kino, pood jne. Räägitud sai Puski koolist ja õpetajatest, Viskoosa Sadama tänava majade ehitusest 50-datel aastatel, samuti kohalikest inimestest, nt. kalamees Erich Kattelist ( Roopa Eeri), kolmest vennast Kesselist, kes kõik olid koolidirektorid: Elof – Paladel, Erich – Laukal ja Aser – Puskil, Paul Mõtskülast, kes oli Riigikogu liige, aitas kaasa,et Lauka vallast sai Kõrgessaare vald ning tegi Laukale näiteringi jne. Põnevust pakkus 1992. aasta Hiiumaa lehest kogutud kroonika lugemine - igatahes 2,5 tundi möödus märkamatult. (vaata pilte)

23.01 - raamatukogu huviklubi naised otsustasid osaleda EV 100 - 100 tundi ettelugemisel. Esimesel pooltunnil luges Liia Toom ette "Valge kääbustäht hajuvas kõiksuses": esseid" / [koostanud Rein Veidemann] ning teisel pooltunnil Ludmilla Träder Reet Naberi raamatut "Eesti merejõudude juhatajad 1918 - 1940." Viimane valik sündis ikka seosest Hiiumaaga - Eesti esimese mereväe ülema Rudolf Schilleri ema oli pärit Hiiumaalt Vaemlast (Liisu Pomeranz). Ajaloo kummalistest kokkusattumistest veel - kontradmiral Johan Pitka õpinguid Kuressaare merekoolis toetas kapten ja laevaomanik Mihkel Jaago (ta oli esimene hiidlane, kellel oli tuukriülikond). Praeguse lipulaeva "Admiral Pitka" esimene komandör leitnant Priit Jaarmaa on aga praegu Jaago talu väimees. Lugeda tasub - lisaks sellele, et on huvitav, saab ka targaks. Ettelugemisel osales 11 inimest. (vaata pilte)

30.01 - raamatukokku olid kutsutud segaseid asju selgemaks rääkima Hiiumaa valla volikogu esimees Aivar Viidik ja verivärske Kõrgessaare osavallavanem Üllar Laid. Küsimusi oli ohtralt, mõni asi sai selgemaks, mõni vastus polnud sellined, mida oodati, aga kohtumine oli vallaelanike kui valla esindajate arvates vajalik ja kasulik mõlemale poolele. (vaata pilte)

      Väljapanekud

      Laenutusosakonnas 

  • Raamatusari "Punane raamat"
  • Lennart Meri 95

      Väliskirjandustoas 

  • Penny Vincenzi
    Vladimir Nabakov
    Milan Kundera

      Lastekirjandustoas

  • 2023. aasta tunnustatud lasteraamatud

      Näitused

  • Marian Lavingu käsitöö ehete näitus "Voolamise võlu"

 

LAENUPILET 1

Go to top