KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU E-R 10-18, L 10-14

Juha Hurme. Neem

2017. aasta ilukirjanduse Finlandia auhinna pälvinud romaan „Neem” jutustab meile soome rahva ajaloo ehk nn soomeliku vaimsuse kujunemiskäigu ja tagamaad. Autor Juha Hurme alustab kosmilisest Suurest Paugust ja rändab läbi 14 miljardi aasta kuni 19. sajandi esimese kümnendini, et näidata, kui mitmekesisest ainesest koosneb ühe rahva iseolemine. Lugeja ees on terve maailma suvaliste rõhuasetustega kultuurilugu.

Raamat on täis fakte, viiteid ja üksikseiku, tsitaate, üllatavaid vaatenurki, aga ka mängulist fiktsiooni, nii et tegu on pigem ilukirjanduslikult emotsionaalse kroonikaga. Ent seda võib lugeda ka kui psühholoogilist romaani või tõetruud ajaloolist põnevikku, pealegi tänapäeva teadmuse läbinägelikus humoorikas valguses.

Üks väike, Neemeks nimetatud maanina kuskil põhjapoolkera pärapõrgus ei ole veel Soome, ent ajapikku hakkab see üha selgemalt omandama äratuntavaid kontuure ja tunnusjooni. 1809 uue ajastu künnisele jõudnult Neeme lugu lõpeb. Mis sai edasi, sellest kirjutab Hurme aga oma 2020. aastal ilmunud romaanis „Soome”.

John Baker, Nick Place. Stalini veinikelder

Nikolai II, Venemaa viimane tsaar, oli suur veinigurmaan. Vene revolutsiooni käigus ta hukati ning kogu veinikelder kuulus ühtäkki riigile, mida vahetult pärast Lenini surma hakkas juhtima Stalin. Teise maailmasõja saabudes otsustas Stalin aga väärtuslikud pärlid Peterburist minema saata. Nii jõudiski muist veine Thbilisisse, ühte sealsesse väiksesse vähetuntud veinikeldrisse …

90ndate alguses rajab John Baker Sydney jõukamatesse linnaosadesse eksklusiivseid veinipoode ja tegeleb veini importimise ning jaemüügiga. Tal on välja kujunenud kindel maitse ja ärimeel väärikate ning haruldaste veinide suhtes.

Ühel päeval satub tema kätte nimekiri veinidest, mis väidetavalt asuvad Gruusia veinikeldris. John otsustab võtta ette pöörase teekonna, et selgitada välja, kas salapärane veinikelder on olemas või mitte.

Marina Stepanova. Aed

19. sajandi keskpaik. Vürstipaar Borjatinskitel sünnib hiline, soovimatu laps, tütar, kes lammutab varem ideaalsena tundunud perekonna. Tusja ei ole algusest peale selline, nagu teised. Ühiskonna poolt seatud rangetes raamides käitub tema justkui absoluutselt, lausa ebanormaalselt sõltumatu inimene. Otsustab ise, millal sündida ja millal rääkima hakata. Kuidas käituda, millest huvituda, keda armastada ja keda vihata. Lugu sellest, kui keeruline on olla vaba inimene mittevabas ühiskonnas.

Helju Pets. Ööliblikatants

Ruben ja Sigma, noor juristipaar, kolivad perelisa ja töö tõttu Tallinna oma elu peale. Elul aga on neile varuks mitmeid üllatusi, ent ka lihtsalt ... elu ennast. Kõige selle taustal on lähimineviku sündmused ja kuumad teemad valimistest koroonakriisini.

Kazuo Ishiguro. Lohutu

Nimekas pianist Ryder saabub Kesk-Euroopa linna, kus tema hotellituba osutub ta poisipõlve magamistoaks Inglismaal, ning tasapisi hakkab talle meenuma, et portjee tütar ja tütrepoeg on tema naine ja (kasu)poeg. Nii portjee, hotelli juhataja kui ka viimase poeg, nagu ka terve hulk teisi linnakodanikke, ründavad pianisti kõikvõimalike tungivate isiklike palvetega, külastuse ametlikku ajakava talle aga ei näidatagi ning banketile viiakse ta hommikumantlis ja toatuhvlites.

Linnas valitseb kriis, sest kultuurielu peamine tugisammas tšellist Christoff, kelle ümber linna kunstieliit oma elu on keerlema pannud, pole nende usaldust õigustanud. Tuleb leida uus iidol ning sellega on mingil salapärasel moel seotud kogu linnarahva õnn ja hea käekäik. Selgub, et linna tuntuim joodik Brodsky on kunagi olnud dirigent ning tema mainet püütakse taastada, hoides teda kainena ning näidates teda linnarahvale auväärt seltskonnas – see üritus peakski tipnema Ryderi esinemisega, kusjuures orkestrit juhatab Brodsky.

Teele Rebane. Minu Hongkong. Veel õli tulle!

"Prussakas kergitab tundlaid ja vaatab mulle mõnitavalt otsa. Noh, lähed või ei lähe? Lähen, juba lähen. Ta seisab keset kitsast kõnniteed ja võtab rajalt maha minusuguseid pisikesi blonde, kes liiga palju tahavad ja arvavad. Hüppan tast üle ja kiirustan oma teed. Oma asju ajama, ülikooli ja peole ja matkama. Hobuste võiduajamisele ja kirjanduse jumala palge ette palvetama. Ainult et vanainimesed kõnnivad nii aeglaselt, et jään nende taha ummikusse toppama. Kas nad siis ei näe, et mul on palju teha? Kui praegu kiirustan, saan õhtuks maailma vallutatud. Aga siis süüdatakse prügikastid, tänavad mattuvad pi sargaasi ja miski muu pole enam oluline. Linna kohal kõrguva Lõvikalju valvsa pilgu all pulbitseb revolutsioon. Hongkonglased asuvad suure Hiina kiuste vabaduse eest võitlema. Sest linnas, kus kõik on müügiks, on vabadus hindamatu. Meeleavaldustest saab elustiil ja minust rindeajakirjanik.
Miljonil häälel kõlab hüüd: „Veel õli tulle!“"

 Ann Patchett. Hollandi maja

„Hollandi maja“ tegevus kandub üle viie aastakümne ning kujutab sünget muinaslugu kahest targast inimesest, kes ei suuda leppida oma minevikuga. Hoolimata kõigist õnnestumistest ja edust tunnevad Danny ja Maeve end tõeliselt vabana vaid üksteise seltsis. Nad pöörduvad ikka ja jälle oma kulunud loo juurde, arutades naeruhoogude ja vihapursete saatel lõputult kõige selle üle, mille nad on kaotanud. Hellitatud Danny ja teda alati kaitsnud Maeve’i suhte tõeline proovikivi saabub aga alles siis, kui nad on sunnitud seisma silmitsi nendega, kes neid aastakümneid tagasi maha jätsid.

Emmi Pesonen. Maailma kauneim sõna

Kahekümne üheksa aastane lastetu Amanda naudib vaba ja vallalise naise muretut elu, vastutades üksnes oma armsate toataimede eest. Ühel heal päeval aga sööstab tema hästi korraldatud ellu kollase mikrobussiga Onni, tuues kaasa neli last ja kohutava kaose.

Onni juures valitseb talumatu segadus, alatasa on midagi kadunud, köögis kõrguvad nõudevirnad, vannitoas pesumäed. Armunud Amanda aga on kindel, et tema ja Onni suhe on väga eriline, peab vastu kõigele ning tema saab suurpere kasuemana hakkama.

Onni on hinnatud fotograaf, kellel jätkub tööd hilisõhtuni. Värske suhe annab talle justkui tiivad ja tundub, et mees suudabki kõike. Töökoormuse suurenedes jääb aga lastele aina vähem aega ja pinged kuhjuvad.

Vähehaaval muutub Onni käitumine aina kummalisemaks ning Amanda on sunnitud üha sagedamini mõtlema, mida suudab armastus ja kui kaua see vastu peab.

Santa Montefiore. Salatunnid. Deverillide kroonika IV

Uhke ja veidi hirmuäratav Arethusa Clayton on surnud. Kõiki üllatab tema viimne soov, et ta tuhastataks ja tuhk puistataks Iirimaale Deverilli lossi juurde. Las tuul viib mu kaasa ja leebe vihm uhub mu Iirimaa mulda, kust ma pärinen. Ja antagu andeks mu patud – nii kirjutab ta oma testamendis.
Arethusa tütar ja poeg on segaduses. Ema oli küll Iirimaalt pärit, aga ei rääkinud sellest kunagi. Poeg Logan peab tema soovi lihtsalt tujuks ja arvab, et ema tuleks matta isa kõrvale.
Tütar Faye otsustab sõita üksi Iirimaale, et ema päritolu kohta rohkem teada saada. Uurida, kes Arethusa oli, milline oli tema perekond, miks ta pärast lahkumist sugulastega ühendust ei hoidnud ja kes on salapärane kolmas pärija, kellele Arethusa on lisaks tütrele ja pojale jätnud kolmandiku oma varast.
Fayed ootavad Ballinakellys mitmed üllatused ja saladused. Arethusa päeviku ja sugulaste abil rullub lahti tema lugu, mille avastamise käigus saab Faye teada palju uut ka enda kohta. Kõiges selles on muidugi oma osa ka Faye korduval unenäol.

Elin Hildebrand. 28 suve

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult.

On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit.

28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu. Kui järele mõelda, siis tundub see tegelikult täiesti taevalik suhe ...

Katrin Pauts. Tallinna tume

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Lumimari unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Lumimari pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu.

Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel.

 Tõnis Vilu. Tundekasvatus

Tõnis Vilu seni kõige avameelsem raamat kõlgub isikliku ja poliitilise, sooja ja külma vahel, katsudes leida mingitki lepitust enda passiivsusega – sellega, et ta ei suuda ega taha olla parem inimene. Kuigi peaks.

Amy Chua. Ematiigri võitlus

Eneseiroonilises võtmes kirjutatud raamat räägib ühe ema loo, kes kasvatas oma kaht tütart Lääne ühiskonnas Aasia mudeli järgi, püüdes tõestada viimase ülemuslikkust. Ta seadis eesmärgid, et neist saaks maailma parimad: treenis ja survestas ning pühendas lastele lõputult aega ja raha. Kuni noorem, viiulivirtuoosist tütar tema vastu lõpuks mässu tõstis.

Kui kaugele saab, tohib või peab minema, et laste eeldusi ja andeid arendada? Etniliste konfliktide ning üleilmastumise eksperdi Amy Chua isiklik ja puudutav raamat on pälvinud nii USAs kui ka Aasias jõulist vastukaja. „„Ematiigri võitlus” on intrigeeriv ja kaasahaarav jutustus laste kasvatamisest nn Aasia ja Lääne kasvatuskultuuride pingeväljal. Kes teab, mis on lapsele kõige parem – kas vanem, laps ise või ümbritsev kogukond?“ arutleb raamatu soovitaja Marge Varma, Postimehe haridusportaali toimetaja. „Kas on üldse võimalik valida konkreetne kasvatusviis ja seda järjekindlalt ellu rakendada? See on tähelepanuväärne sissevaade haridusäreva ema igapäevaellu, mis pakub palju mõtteainest ja ärgitab kirglikke arutelusid kindlasti ka Eestis.”

Natalie Jenner. Jane Austeni selts

Vahetult pärast teist maailmasõda leiab Inglismaal väikeses Chawtoni külas üksteist kummaline punt mõttekaaslasi, kel on soov saata korda midagi tähelepanuväärset.

150 aastat tagasi oli Chawton Inglismaa ühe tähtsama kirjaniku Jane Austeni viimane kodukoht. Nüüd leiab sealt vaid paar tema kauget sugulast ja nende allakäiva mõisamajapidamise. Kui Austeni hääbuvat pärandit ähvardab oht, võtab väike, ent kirju seltskond kätte ja seab endale eesmärgi kaitsta nii Jane Austeni kodu kui ka tema pärandit. Lihttöölist, noort leske, kohalikku tohtrihärrat, filmitähte ja muid tegelasi seob armastus Austeni ja tema loomingu vastu. Igaüks neist peab sisevõitlust omaenda kaotusvalu ja läbielatud traumaga – keda on tabanud sõda, keda mõni ammusem tragöödia –, kuid nad kõik leiavad elujõudu ühisest eesmärgist asutada Jane Austeni selts.