KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Boriss Akunin. Lego

Filoloogiline romaan-konstruktor vene kirjandusest, selle kõigist kuuest põlvkonnast alates romantilisest LE-st ja karnevalilikust GO-st kuni selleni, millega see kõik lõppes. Või ehk ei lõppenudki. Sellele me vastust veel ei tea ...

Grant Harrold. Kuninglik ülemteener

Kuningas Charles III endise ülemteenri Grant Harroldi mälestused pakuvad erakordse võimaluse heita pilk Inglise kuningliku pere majapidamisse. Monarhi ja tema teenijaskonna ainulaadne suhe on alati olnud saladuselooriga kaetud, kuid nüüd saab ka laiem üldsus osa valitsejate koduseinte vahel aset leidnud senikuulmata lugudest.

GRANT HARROLD oli kuningaperest vaimustuses juba lapsena ning leidiski lõpuks oma kutsumuse, kui asus ametisse nende majapidamise südames, töötades aastaid kuningas Charles III ja kuninganna Camilla juures. Tema peamiseks töökohaks oli nende maakodu Highgrove House Cotswoldsis, kus tema ülesannete hulka kuulus kuninga ja kuninganna, Walesi printsi ja printsessi ning Sussexi hertsogi teenindamine, kuid ta on töötanud ka lahkunud kuninganna Elizabeth II ja tema abikaasa Edinburghi hertsogi prints Philipi heaks

Kristina Sabaliauskaite. Silva Rerum

Silva Rerum tähendab ladina keeles „asjade metsa”; nii nimetati 16.–18. sajandil populaarset, põlvest põlve edasiantavat Leedu aadlike „pereraamatut”, kuhu peale selliste oluliste elusündmuste nagu sündide, pulmade ja surmade kuupäevade pandi kirja ka kõige erinevamaid sententse, luuletusi, kõnekäände, pidustustel lausutud tooste, tervituskõnesid ja panegüürikat. Nii et mida pelgab Jan Maciej Narwoysz iga kord, kui perekonna silva avab ja sule kätte võtab?

Ajaloolise romaani žanri Leedus taaselustanud Kristina Sabaliauskaitė viib lugeja otse 17. sajandi keskpaiga Leedu suurvürstiriiki – kangaste autentsed faktuurid, värvid, vääriskivide sädelus, roogade maitsed ja lõhnad – autor kingib lugejale tõelise ajareisi.

 Takis Würger. Polinale

Neljateistkümneaastaselt armub Hannes Prager tüdrukusse nimega Polina. Oma armastuse näitamiseks loob erakordselt andekas poiss meloodia, mis puudutab Polina kõige hellemaid hingekeeli, sest see ongi Polina ise oma tunnete ja salajaste soovidega.

Kuid siis võetakse Hanneselt kõik: tema ema hukkub, muusika sureb koos emaga ja Polina kaob Hannese elust.

Aastaid ei tunne noormees midagi muud peale tühjuse. Leiba teenib ta kolimisfirmas, kuid klaverite transport on tema jaoks palju enamat kui mööblitüki liigutamine ühest kohast teise – ta viib inimestele koju muusika ja vahel teeb ta nad sellega õnnelikuks.

Ühel spontaansel hetkel annab Hannes järele oma igatsusele ja sealsamas, kolimisauto kõrval, kõlab suurepärasel Érardi klaveril tema loodud pala „Polinale“.

Stephen King. Ära iial tagane

Kui Buckeye City politsei saab häiriva kirja isikult, kes ähvardab „tappa 13 süütut ja 1 süüdlase“, et lunastada ühe süütu mehe mõttetut surma, ei tea uurija Izzy Jaynes, mida arvata. Tappa neliteist inimest haiges kättemaksuaktsioonis? Uurimise edenedes saab Izzy aru, et kirja kirjutaja on surmtõsine, ja ta pöördub abi saamiseks oma sõbranna Holly Gibney poole.
Samal ajal rünnatakse vastuolulist naisõiguslast Kate McKayd ja saboteeritakse tema loenguturneed. Esialgu ei saa keegi viga, aga jälitaja muutub julgemaks ja Holly palgatakse Kate’i ihukaitsjaks – keeruline töö, kui sul on kangekaelne tööandja ja sihikindel vaenlane, keda kannustab raev ja kõigutamatu õiglustunne.
Kaks lugu sulanduvad üheks kõhedust tekitavaks ja vaatemänguliseks lõpplahenduseks, mida on võimeline välja mõtlema ainult Stephen King.

Varlam Šalamov. Kuritegeliku maailma kroonikad

Varlam Šalamov (1907–1982) veetis ühtekokku seitseteist aastat Stalini-aja vanglates, asumisel ja sunnitööl. Üheks oma peamiseks ülesandeks kirjanduses pidas Šalamov võitlust kriminaalkurjategijate piiramatu idealiseerimisega, mis oli eriti levinud vene kirjanduses 1920ndatel aastatel. Kuid kirjanik nägi ette muudki – nägi, et selline idealiseerimine oli juba ammuilma raamatulehtede vahelt vene inimeste igapäevaellu jõudnud, hullutades lugejat oma „romantikaga“. Paljud tema tähelepanekud kuritegeliku maailma kohta kehtivad Venemaal kuni tänase päevani. Ja seda palju kõrgemates sfäärides kui vangilaagri barakid.

Sellesse raamatusse on valitud jutustused kahest suurest tsüklist – „Vasak kallas“ ja „Ülestähendusi kuritegelikust maailmast“. Oma eluajal Šalamov neid lugusid kodumaal trükituna ei näinud. See tähendab, et ka selle tõlke aluseks olevaid tekste ei ole n-ö „toimetatud“, kõik peaks olema täpselt nii, nagu kirjanik need paarikopikalistesse joonelistesse koolivihikutesse üles tähendas.

Juhan Habicht. Tuugenite ümber

Habichti uus romaan on järg ja tükati ka eellugu 2023. aastal ilmunud ulmeromaanile „Kui tuugenid vaikisid“. Seal tutvus teismeline noormees eluga katastroofijärgses Eestis. Nüüdki on keskne küsimus selles, kas Eestis oluliselt vähenenud, kuid kirev elanikkond suudab asuda tsivilisatsiooni vähehaaval üles ehitama või tuleb hakkama saada uute ja raskemate katsumustega. Olgu öeldud, et tegemist ei ole meile tuttava, vaid mõneti paralleelse Eestiga. Kokkupuutepunkte küll on, aga mitte kuigi palju.

Isaac Asimov. Robortiunenäod

Isaac Asimovi robotilugude paremik on küllalt ülevaatlikult esindatud kaheosalises kogus, millest esimene on „Nägemused robotitest“ (siin sarjas nr 86, „Robot Visions“) ja teine on käesolev („Robot Dreams“). Kogumiku lood ei ole kõik robotitest, kuid neid seob toimumine millalgi tulevikus – need on inimese ja tehnoloogia kokkupuutest, ehk kuhu progress meid võib viia ja kuipalju me seal iseendiks suudame jääda.

Taavi Liias. Äärmuslane

Luureohvitser Tanel Liivak on naasnud missioonilt Afganistanis ja maadleb posttraumaatilise stressihäirega. Oma vanema venna, kaitsepolitseis töötava Lauri Liivaku sünnipäeval kohtab ta meest, kelles arvab ära tundvat endise Talibani komandöri. Tema hoiatust ei võeta aga tõsiselt.
Lisaks kahele vennale on loo keskmes isa ja poeg – Afganistanist põgenenud, kuid juhuse tahtel Eestisse sattunud Juma Gul ja nooruke Ahmed.
See pingeline lugu uurib, kuidas sõda, trauma ja kultuuriline võõrandumine võivad kujundada inimeste valikuid – ning millised on need siis, kui otsustama peab sekundite jooksul.

Erle Stanley Gardner. Rohesilmse sõsara juhtum

Kaunis Sylvia Bain Atwood on hääbuva isa pärandi valitseja, tema õde aga nende isa hooldaja. Ent isa varandusel on hämar päritolu ning nüüd asub üks kreeditoridest perekonda šantažeerima. Kui sündmused arenevad mõrvani, tuleb mängu advokaat Perry Mason, kellele keeruline juhtum annab keskmisest rohkem tegemist.

Ann Cleeves. Aasta pimedaim öö

Detektiivinspektor Vera Stanhope asub talve esimesel tuisusel õhtul teele, et sõita mägedesse oma koju. Tee on küll tuttav, ent tugevas lumesajus möödub ta kogemata õigest ristmikust ja taipab peagi, et on eksinud. Eespool on üks auto kitsalt teelt välja libisenud, selle uks on lahti ja Vera jääb seisma, et hädalist aidata. Juhti ei ole näha, mistõttu ta oletab, et too on läinud abi otsima. Vera otsustab samuti lahkuda, kuid kuuleb siis nutust häälitsust – auto tagaistmel turvatoolis on pisike laps.

Vera haarab mudilase endaga kaasa ja edasi sõites jõuab varsti kohani, mida ta hästi tunneb. Brockburn on Northumberlandi üksildases kolkas asuv suursugune, kuid üsnagi käest lastud häärberilahmakas, mis kuulub Vera suguvõsale ja kus kasvas üles ka tema isa Hector. Majas käib pidu, vilguvad jõulutulede vanikud ja kostab naeru. Pidutsejate teadmata lamab väljas lumes surnud naine.

Ja Vera ongi paugupealt otse uue juhtumi keskpunktis. Kas surnud naine võib olla selle lapse ema? Peokülalised on majas lumevangis, Brockburn hakkab juurdluse edenedes tasapisi oma saladusi loovutama ja päevavalgele kerkib ka inspektori enda perekonna keerukas minevik.

Kätlin Hommik. Minu Maroko

Olen moslem juba kakskümmend neli aastat, abielus kakskümmend. Pean seda täpsustama, sest arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast. Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus on mind toonud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, koduperenaise-elu Marokos ja koolijuhitöö Šotimaal kuni tõdemuseni, et ma olen, kes ma olen. See kõik on osa minust, olen mosaiik oma elukogemustest ja tõdemustest, nagu me kõik.