KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Kristel Vilbaste. Minu Pärnumaa

Öeldakse, et kõik inimesed lähevad lõpuks oma sünnipaika tagasi. Julgen öelda, et Pärnumaa on minu jaoks tuhat korda huvitavam Itaalia mäetippudest ja Rooma vanalinnast, Pariisi tänavamelust ning Vahemere kuldsetest liivadest. Pärnumaal on kõike. Siin saab kõhuliblikad rippsillal kõikudes, muistse maailmaga aitavad ühenduse luua allikad ja hiiesaared. Kui linnamelust on küllalt saanud, võivad Soonatagana raba metsisekuked hoopis teistlaadse elu keskel olemise elamuse pakkuda. Pärnumaa liivarannad võtavad põlved nõrgaks ka palju näinud rannalõvidel ning marjasood ja Nedrema seeneniit teevad hinge hellaks korilastel. Pärnumaal on veel võimalik saada ettekujutus, kuidas oli aururongiga jaamast jaama kulgeda, ja proovida tundma õppida Tori hobuse maailma. Sindi taastatud kärestik on süstaslaalomi harrastajate Meka ja Kabli küla pirukasõprade paradiis, kõheduseotsijatel õnnestub Kihnus ja Puhtus vaimudega trehvata…

Kristin Hannah. Naised

Ka naistest võivad saada kangelased. Kui kahekümne ühe aastane õeõpilane Frances (Frankie) McGrath neid sõnu kuuleb, saab ta otsekui ilmutuse. Lõuna-California päikeseküllases, idüllilises maailmas konservatiivsete vanemate kaitse all kasvanuna on ta alati uhkusega arvanud, et teab, mis on õige. Aga 1965. aastal maailm muutub, ja järsku söandab ta ette kujutada hoopis teistsugust tulevikku. Kui Frankie vend läheb teenima kodumaad Vietnamis, ühineb Frankie sõjaväeõdede korpusega ja hakkab käima venna jälgedes.
Frankiet, kes on sama roheline ja kogenematu nagu Vietnamisse võitlema saadetud mehed, vapustab sõjas valitsev kaos ja häving. Iga päev on elu ja surma, lootuse ja reetmise õnnemäng; siin sõlmitud sõprussidemed on tugevad, ent võivad hetkega puruneda. Sõjas kohtab ta nii õnneseeni, kangelasi, katkiseid kui ka kadunud hingi – ja muutub ka ise üheks neist.
Aga sõda on Frankie ja tema sõjaveteranidest sõprade jaoks alles algus. Tõeline lahing algab siis, kui nad jõuavad koju, muutunud ja lõhestunud Ameerikasse, kus neid ootavad ees vihased protestijad ja riik, mis tahab Vietnami unustada.

Elizabeth Jane Howard. Selgusetus

On aasta 1942 ja sõja lõppu ei oska keegi ennustada. Suur osa suguvõsast on pikemalt peatuma jäänud suhteliselt vaiksesse Sussexi maakodusse, mis kuulub patriarh Brigile, ent mõned elavad ja töötavad endiselt Londonis – pidevas pommirünnakute hirmus. Sõja käiku iseloomustav selgusetus otsekui peegeldub kõigi nende inimeste elus, kes ei võitle rindel, vaid on jäänud koju.

Põikpäine ja järjest iseseisvamaks muutunud Louise üllatab kogu perekonda sellega, et loobub abiellumise kasuks oma suurest unistusest saada näitlejaks. Tema meheleminekust saab paremal järjel seltskonna suursündmus. Polly ja Clary on nüüd seitsmeteistkümnesed ning lõpuks ometi täitub nende soov elada üheskoos Londonis. Selgub aga, et elu suurlinnas pole päris see, mida nad olid ette kujutanud.

Lena Johannson. Mademoiselle Coco ja moerevolutsioon

Noor Gabrielle Chanel unistab staariks saamisest. Ta paneb end proovile ja temast saab Coco, kuid edu jääb tulemata. Andeka õmblejana tagab ta endale vaid tagasihoidliku sissetuleku. Kuid siis tutvub Gabrielle Boy Capeliga, kellest saab tema elu armastus. Mehe abiga avab ta omaenda moemaja ja mõistab, et tema suurim anne on isikupärane stiil. Juba õige pea vaimustavad tema kleidid Pariisi daame. Kuid kas Boy osutub tõesti meheks, kes aitab tal moemaailmas revolutsiooni teha?

Lena Johannsoni tundeline ja südamlik romaan laseb heita lugejal pilgu erakordse naise ellu, kes muutis naiste suhtumist moodi kogu maailmas ja on jäänud stilliikooniks tänaseni.

Katherine Pancol. Krokodillide kollased silmad

Kui Joséphine’i krooniliselt töötu mees kaob armukesega Keeniasse krokodillifarmi pidama, jääb kaht tütart kasvatav ja kasinat teadlasepalka teeniv naine õnnetusse olukorda, mida näib veelgi rõhutavat tema õe Irisi igakülgne sarm ja edu.

Ent Iris, võlunud ära tuntud kirjastaja ja saanud temalt magusa pakkumise romaani kirjutamiseks, teeb õele ettepaneku: too kirjutab romaani ja saab raha, teos avaldatakse aga Irisi nime all. Plaan tundub hea, kuni romaan ilmub ja sellest saab kirjanduslik sensatsioon …

Anneli Fichtelius. Orelimänija tütar

Eesti, aasta 1886. Rootsi tüdruk Tio Pelmas kasvab üles Johani talus Eesti karmil rannikul. Ehkki kirjade järgi on nad vabad Rootsi talupojad, kiusavad tsaari sõdurid neid taga, lisaks peavad nad renti maksma ja mõisas Saksa paruni heaksw tööd tegema. Raske elu on täidetud ränga tööga, neid kimbutavad ikaldused ja laste suur suremus, nad on jumalakartlikud, kuid hinge toidavad ka armastus, laulud ja mängud. Tiot ei ahvatle tulevik taluperenaisena ja laste sünnitamine. Ta unistab õpetajaks saamisest.

Kõik muutub, kui sakslannast leskparuness talle meeldima hakanud kenast ja krapsakast tüdrukust endale teenijanna kasvatab.

Tiole avaneb uus maailm. Peagi avastab ka noor parun Tio anded ja otsustab hakata talle saksa keelt õpetama. Mõni aasta hiljem saab Tio leskparunessi kammerneitsiks ja töötab rõõmuga mõisas. Kuid elu muutub keeruliseks, kui paruni huvi Tio vastu uue suuna võtab. Tema ümber tiirlevad ka ettevõtlik talupoiss Adam ja noor ning andekas visionäär Nils. Ühel hilissuvisel päeval saabub katastroof, Tio peab kodust kiiruga lahkuma ning alustama uut elu võõras ja kauges linnas.

Kate Foster. Neitsi

Edinburgh, 1679. Leedi Christian arreteeritakse süüdistatuna oma armukese James Forresteri tapmises. Uudistelehed avaldavad lugusid ta kinnivõtmisest ja järgnenud kohtuprotsessist. Pealkirjad ei jäta mingit kahtlust. Abielurikkuja. Hoor. Mõrtsukas.

Vaid aasta tagasi oli leedi Christian jõuka kaupmehe vastne kaasa, auväärne majaemand. Miks riskis ta kõigega armuafääri nimel oma tädimehega? Ta polnud ju kaugeltki ainus naine laird Forresteri elus ja sugugi mitte ainus, kes oleks meest meelsasti surnuna näinud …

Romaan põhineb tõsielusündmustel: 1679. aasta sügisel mõisteti leedi Christian Nimmo süüdi lord Forresteri mõrvas ja hukati Edinburghis Neitsil, giljotiini eelkäijal.

Callum Boodworth. Suvepäevad kommuunis

Ausalt öeldes on lihtsam kommuuni mitte märgata kui see üles leida. Millest on muidugi kahju, sest siin, Stockholmi eeslinnamaja luitunudroosade seinte taga on varjul suurejoonelised lood. Inimestest, kes on käinud läbi tulest ja veest, kuid kes on tänu väiksele abile saanud võimaluse otsast alustada.

Kommuuni rajasid omal ajal kuus sõpra, kuid aastad on möödunud ja neid ei ole enam palju alles. Nüüd on Stina Nilsson otsustanud, et tema aeg on varsti ümber. Enne lõppu on tal veel vaja võita viimane võitlus – et päästa kommuuni tulevik ja hoida elus unistust, mis sellele kunagi aluse pani.

Alison Espach. Pulmarahvas

Newportis Rhode Islandil on kaunis päev, kui Phoebe Stone saabub uhkesse rannahotelli, seljas parim kleit ja jalas kõige ebamugavamad kingad. Teda peetakse kohe ekslikult üheks pulmakülalistest, ehkki tegelikult on ta Cornwall Inni ainus külastaja, kes pole sinna saabunud suurüritust tähistama.

Phoebe on selles hotellis viibimisest unistanud aastaid. Ta lootis seal koos abikaasaga austreid avada ja päikeseloojangul purjetamas käia, kuid nüüd on ta lahutatud, masenduses ega tea, kuidas edasi elada. Ta ei tea juba mõnda aeg, kuidas üldse midagi teha, piirdudes voodis lamamise ning jääd valmistava külmiku helisid kuulates džinni ja tooniku rüüpamisega.

Kui pruut avastab, et see kurb võõras võib rikkuda tema hoolikalt kavandatud pulmapeo, satub ta marru. Ta on kuid keskendunud iga võimaliku üksikasja lihvimisele ja kõikmõeldavate katastroofide ennetamisele – nojah, Phoebe välja arvatud. Peagi on mõlemad naised tunnistajaks oma läbimõeldud plaanide uppilendamisele ja leiavad teineteises täiesti ebatõenäolise usaldusisiku.

Jean Reno. Emma

Emma, noore andeka prantsuse massööri elu muutub, kui tema talendi avastab Omaani mõjuka ministri atraktiivne poeg Tariq, kes kutsub ta tööle sultanaadi pealinna Masqaţi lähedal avatavasse luksushotelli. Naise ülesandeks on koolitada välja sealse spaa massöörid, kuid jõudnud kaugele salapärasele maale, satub ta kogemata keerukate riiklike intriigide keerisesse. Vastu tahtmist peab Emma hakkama osaliseks suurte panustega mängus, mis toob välja tema seni varjul olnud ohtlikud jooned.

Harry Raudvere. Hüüdnimi eestlane

Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Kõik juhtub 20. sajandi üheksakümnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead rünnatud (1990) ning vanad kommunistid püüavad hakata nina uue tuule järgi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed koopera- tiivid ja Eesti hakkab tasakesi Nõukogude Liidust välja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.

Paula Havaste. Saarelaul

Kätte on jõudnud 1967. aasta ja Saaremaal külalistemaja pidav Vilja saab teoks teha oma suure unistuse. Tädi Anna on talle hankinud reisiloa, millega naine saab lõpuks sõita Tallinna. Sama laevaga sõidavad mandrile Vilja tütar Merle ja Aivi poeg Vilmar. Nende tee viib pealinnast edasi Soome rahvusvahelisse noortelaagrisse. Merlet ja Vilmarit ootab ees tähtis esinemine Soome kommunistliku partei kongressi avamisel, kus lisaks pioneerilaulule esitatakse üht vana saare rahvalaulu.

Kas Soome on ikkagi imeline õnnepaik ja kuidas näevad tuttavad asjad kodus välja, kui Vilja, Merle ja Vilmar lõpuks tagasi jõuavad?

Kertu Jukkum. Elu parim elu

See on kirglik lugu sporti vihkavast elupõletajast, piiride ületamisest ja eneseleidmisest. Maratonide, triatlonide, suusamaratonide, mäevallutuste ja ultravõistluste kaudu viib teekond tahtejõu sügavustesse ja näitab, et suurimad takistused oleme seadnud endale ise. Ole valmis inspiratsioonivalanguks, mis innustab tossud jalga tõmbama ja ületama end ses pööraselt mugavas elus.

Anu Raud. Õnnevalajad

Selles raamatus on Anu Raua uued, 2025. aastal kirjutatud lood. Kaksteist juttu õnnest. Anu teab, kuidas saada õnnelikuks tavalises, sageli üsna rutiinselt kulgevas igapäevaelus. Ta jagab lahkesti oma teadmist ka meile. Kirjutab sellestki, kuidas olla siis, kui õnne elus justkui üldse ei olegi.

Eet Tuule. Raske õnn

„Raske õnn“ on Arno ja Urve armastuse lugu. Nende tee õnneni kulgeb läbi raskuste. Pitseri elule vajutavad nii tollased olud kui ka keerulised inimsuhted. Nelikümmend viis aastat hiljem oma esimese kohtumise paika Hiiumaal külastav abielupaar peab tõdema, et rõõm ja mure käivad sageli käsikäes, ent elu läheb edasi: Arno haiglasse sattumise tõttu kunstiinstituudi pooleli jätnud Urvest sai lõpuks ikkagi maalikunstnik ja linnuvaatluspäevikute kõrvalt sahtlisse kirjutanud Arnost paljudele üllatuseks koguni kirjanik.