|
Anne Glenconner. Mida siis veel?Vankumatu ausus, haruldane pilguheit ja rohkem tõsilugusid: „Seltsidaami” autor jagab lugejaga kõike, mida ta oma erakordse ja ootamatu elu käigus on õppinud. „Seltsidaam” pakkus meile kuningakoja maagiat, vahetuid kogemusi ja jahmatavaid lugusid Anne Glenconneri privilegeeritud seltskondades, kus kõik kuldne ei pruukinud alati sugugi särada. Nagu ta oma mälestustes ütleb, on tema elu koosnenud tugevatest kontrastidest: lapsepõlv luksuslikus Holkham Hallis ja elu telgis Mustique’i saare džunglites, maailmareisid koos printsess Margaretiga ja oma ettearvamatu abikaasa lord Glenconneri talumine. Ta on ka üle elanud kahe poja kaotuse traagika ja aidanud kolmandal pojal välja tulla koomast. Nüüd naudib ta oma üheksakümnendaid eluaastaid ja soovib jagada oma elu käigus kogetut, nii tarka, lõbusat, liigutavat kui valgustavat. Abikaasana sai temast rahusobitamise meister: ta teadis, millal vastu hakata, millal abi küsida - ja millal endale armuke soetada. Võõrustajana omandas ta praktilisi oskusi oivaliste pidude korraldamisel ja suursuguste majavalduste eest hoolitsemisel, seltsidaamina pidi ta peensusteni tundma diplomaatiat ja etiketti. Raskeimad kogemused sai ta emarollis, kus ta õppis hindama sõprust, perekonda ja huumorimeelt, et suuta üle elada elu kõige hirmsamaid hetki ning samas osata nautida parimaid. |
|
|
Jen Beagin. Suur šviits45-aastane Greta on poolkogemata sattunud elama oma sõbra Sabine’i juurde vanasse lagunenud talumajja Hudsonis New Yorgi lähistel. Maja on täis mesilasi, linn on täis rikkaid trendikaid hipstereid ja Greta veedab oma päevi kohaliku populaarse seksuaalnõustaja Omi seansside ümberkirjutamisega. Gretale hakkab huvi pakkuma üks Omi klient, veidralt vaoshoitud abielunaine, keda ta hakkab hellitavalt kutsuma Suureks Šviitsiks. Ja siis ühel päeval tunneb Greta koertepargis ära naise hääle ning … edasine tuleb kõigile suure üllatusena. |
|
|
Fionntan de Brun. Koletise kõhusKui Raymond Prout 1988. aastal kodulinnas Belfastis lennukilt maha astub, tunneb ta, nagu oleks sattunud võõrale maale. Tänaval püüavad tema pilku suured plakatid, mis kutsuvad kodanikke üles kergendama südametunnistust ja helistama politsei anonüümsele teateliinile, kui neil peaks olema väärtuslikku teavet terroristide tegevuse kohta. Raymondi mõtted pöörduvad aga tagasi minevikku, kui ta kuuleb noorusajast tuttavat evangelistide hüüdu: „Tulge kuulake lugu Joonast ja valaskalast, kes viis ta ookeani sügavikku!” Ühtlasi meenub talle saatuslik öö 1942. aasta jõulude paiku. Öö, mil tal tuli Põhja-Iirimaa ranniku kohal salaja natside lennukist langevarjuga alla hüpata ja läbi pilkase pimeduse vanematekoju jõuda. Mis oli viinud ta Hitleri-Saksamaale ja mida pidi ta võtma ette, olles muutunud kodumaal tagaotsitavaks? Pärast koletise kõhust pääsemist tuleb Raymondil kõndida mööda kitsast rada, kus kohtuvad mälestused, lojaalsus, õiglus ja süü. See teekond pillutab teda Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahel, jõudes lõpuks dramaatilise kulminatsioonini. |
|
|
Leonora Carrington. KuuldesarvMarian Leatherby on 92 aastat vana, reibas ja hea tervise juures. Kui talle kingitakse kaunis kuuldesarv, mis aitab naisel ümbritsevaga paremini kursis olla, avastab ta korraga, et temast üritatakse lahti saada. Peatselt leiab Marian end veidrast hooldekodust, kus tegeldakse muuhulgas ka salapäraste rituaalidega. Õige pea aga läheb asi käest ära ning järjest jaburamaks kiskuvate sündmuste käigus ilmuvad välja iidsed saladokumendid, maa-alused käigud ja maagilis-mütoloogilised jõud. Ühe XX sajandi olulisema naissürrealisti Leonora Carringtoni tuntuimas proosateoses avaneb meile seesama anarhiline ja fantaasiarikas maailm, mida võib leida ka tema maalidelt. |
|
|
Philip Gwynne Jones. Veneetsia maskeraadCarnevale on täies hoos, Veneetsia tänavad ja veesõidukid kubisevad maskides pidulistest, ent Nathan Sutherlandi teatrikülastusega alanud sünnipäev ei kulge sugugi ootuspäraselt. Ooperiõhtu La Fenices on alati meeldejääv sündmus, ent seekord halvas mõttes, sest ooperi lõpuovatsioonid katkestab jõhker mõrv, mis ühes loožis toime pannakse. Miks aga on mõrvatud mehe rahataskus Nathani nimekaart? Tundmatu mehe mõrvamüsteeriumit lahendades tuleb Nathanil hakata Monteverdi kadunud ooperi jälgi ajama. Süütust aardejahist alguse saanud seiklus juhib Nathani halastamatute kurjategijateni, kes ooperi käsikirja nimel ei kohku tagasi isegi mõrvast – ja Veneetsia Inglise kiriku altariruumist leitakse teinegi surnukeha. Kadunud käsikirja otsingud viivad Nathani taas La Fenice lavale, kus kuriteo viimane vaatus ooperile omase traagilise lõpplahenduseni jõuab … |
|
|
Lucy Score. Asjad, mida me varjame valguse eestSellest, kui Knockemouti politseiülemat Nashi tulistati, on juba mõni aeg möödas, kuid mees on ikka veel iseenda hale vari. Teda piinavad paanikahood, ent ta keeldub kellelegi oma nõrkust tunnistamast. Asi muutub, kui tema kõrvalkorterisse kolib põrgulikult seksikas Lina. Tema tähelepaneliku pilgu eest Nash varjuda ei saa … ja avastab endalegi üllatuseks, et ta ei soovigi seda teha. Nashi venna kunagine silmarõõm Lina elab oma reeglite järgi. Lühike kuum afäär kohaliku seksika politseiülemaga, kelle tagumikku Knockemouti daamid kohalikuks aardeks peavad? Igatahes. Pühendumist nõudev suhe ja paigale jäämine? Mitte mingil juhul. Lina on iseseisev, ohtlik, seiklusaldis, saladustest pungil ja üle kõige kodusoojust ihkava Nashi jaoks nii … vale, kuid ometi ei suuda nad Nashiga teineteisest eemale hoida. Lina plaanib linnast pageda niipea, kui töö tehtud, aga aja jooksul saab järjest selgemaks, et kelle Knockemout on kord omaks võtnud, sellel enam pääsu pole. Ent miks ilmus Lina linna just Nashi tulistamise ajaks? Kas iga sädet on ikka vaja lõkkele õhutada? |
|
|
Maija Kajanto. PesupäevKolmekümneaastane Inka tuli Austraaliast tagasi Soome. Ta tahab oma lapsepõlvelinnas avada 50ndate stiilis pesumaja, kus parandataks ka riideid ning saaks teha kaugtööd. Sobiva hoone leiab ta ruttu ning pank annab ka stardiraha. Inka loodab, et teda ootab nüüd ees uus algus. Kuid ometi kimbutavad teda ka keerukad inimsuhted nendega, kes maakera kuklapoolele maha jäid. |
|
|
Daniel Hurst. PerereisKõik tahavad olla sellised nagu Conwayd – kadestamisväärse eluviisiga rikkad ja ilusad. Rosalindil ja Donovanil on olemas kõik, millest enamik ainult unistab. Kuid perereisil Iirimaale, millesse nad kunagi armusid, hakkavad tasapisi ilmnema nende keerulise mineviku saladused. Conwayde puhul pole miski nii, nagu pealtnäha paistab. Siis lähevad Rosalind, Donovan ja nende kaheksa-aastane poeg Barnaby kaduma. Mitte keegi ei oska tõde ära arvata. Ja mitte keegi ei tea, kus nad on. Peale minu... |
|
|
Alex Brown. Too mulle päikesepaisteGina Bennett on olnud abielus kakskümmend seitse aastat. Ent kui mees teda järjekordselt alt veab, tunneb Gina, et nüüd talle aitab. Otsustanud põgeneda üksluisest elust ja teha seda, mida süda tõeliselt soovib, sõidab ta Kreekasse kaunile Kalosirose saarele, kus veetis oma noorusaja puhkused. Kuid seal kerkivad taas esile mälestused Nicost – nägusast mehest, kellesse Gina omal ajal armunud oli. Saarel kohtab Gina samuti üksi reisivaid Rosiet ja DeeDeed, kellega tal tekib tugev side. Uute sõbrannade toel, kellega asutakse otsima Gina esimest armastust, otsustab naine elada täisväärtuslikku elu. Üheskoos leitakse lahendused nii mõnelegi probleemile, õpitakse end paremini tundma ja muu hulgas avastatakse rõõm, mida pakub alasti ujumine. Kuid kes Gina uinunud südame viimaks taas üles äratab? On see tema noorusaegne kallim Nico, tema abikaasa või hoopis keegi kolmas? |
|
|
Barbara O`Neal. Kaotsiläinud mälestusedMõned kuud pärast oma ema surma näeb kunstnik Tillie Morrisey galeriis maali, mis tekitab temas seletamatul kombel peapööritust ja ebakindlust. Kui aga üks nägus võõras talle appi tõttab, tekib nende vahel side ja veel nii kiiresti, et see näib justkui saatus olevat, ehkki Liam on tulnud vaid paariks päevaks. Kunsti loomine on Tilliele alati pelgupaika pakkunud, ent pärast seda, kui ta avastab oma ema asjade hulgast dokumendi, mis vihjab, et ta elu on olnud üks suur vale, tekitab see temas fuugaseisundi, äratades mälestused, mille puhul ta pole kindel, kas need üldse talle kuuluvad. Samal ajal kui temas kuhjuvad segadus ja lein, läheb Tillie maalist ajendatuna ühte Inglismaa mereäärsesse külla. Ta loodab seal avastada oma kummastava inspiratsiooniallika, selgitada tundeid Liami vastu ning harutada lahti tõe, mida ta ema kümneid aastaid varjas. |
|
|
Olavi Antons. Minu SaaremaaOlavi eelmisest raamatust „Minu Tenerife“ sai lugeja aimu, et elu palmisaarel on kõike muud kui rannal lebamine, papagoi õlal ja kokteilikõrs suus. Ilmselt jäi autoril siiski proovilepanekuid väheseks, sest ta otsustas ennast sisse seada kahele saarele korraga, ning et sellel teisel saarelgi kõik liiga libedalt ei läheks, võttis ette saja-aastase rehielamu ja asus rajama oma väikest Saaremaad, kuhu tasapisi hulluksmineva maailma eest pageda koos kasside ja Kiisuga. |
|
|
Emilia Hart. WeywardKATE, 2019 VIOLET, 1942 ALTHA, 1619 Kuid Weywardi naised kuuluvad loodusega kokku ja neid ohjes hoida ei saa. „Weywardis” on kokku põimitud kolme haruldase naise lugu, mis rullub lahti viie sajandi jooksul. Romaan jutustab naise visadusest ja looduse elumuutvast väest. |