KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Riste Sofie Käär. Aps!

"APS!" on samavõrra minnalaskev kui pealehakkamist täis. Ühe käega ehitab, teisega lammutab, kolmandaga nokib nina, neljandaga segab kaarte ringi. Väga kehvasti, muide. Aeg-ajalt põrkab ta kokku juba tuttavate kohtade ja aegadega, mida ta paraku peaaegu kunagi ära ei tunne, aga usub ikka. "APS!" teab, et kõigile maailma tunnelitele on lõpud ehitatud ainult valgustitööstuse tungival pealekäimisel (läbimüügi suurendamiseks) - ja see meeldib talle.

Kai Vare. Linnupesa elevandirajal

Kai Vare uus romaan otsib vastust küsimusele, kuidas inimene, kes teab ja näeb ohumärke, ei tunne neid ära ega võta midagi ette.

Mari on endale lapsest saadik lubanud, et elab hoopis teisiti kui tema vanemad. Enda meelest ongi tal unistuste elu: huvitav töö, armsad lapsed ja tore mees, kes ostab Eesti taasiseseisvumise järel Soomes teenitud rahaga perele maja, viib naise korra aastas välismaale puhkama ja armastab temaga sageli küünlavalgel veini juua.

Ja ometi …

Richard Osman. Võimatu vedamine

Kellel on aega mõelda mõrvadest, kui pulm tahab korraldamist?

Neljapäevasel mõrvaklubil on olnud vaikne aasta. Joyce on hõivatud istumisplaanide ja esimeste tantsudega. Elizabeth leinab. Ronil on muresid perekonnas ja Ibrahim pakub endiselt teraapiasessioone oma lemmikkurjategijale.

Aga kui Elizabeth kohtub pulmakülalisega, kes kardab oma elu pärast, süttib temas taas endine leek. Üks alatu kelm jahib ligipääsu murdmatule koodile ning ei kohku selle saamiseks tagasi millegi ees.

Meie naksakas nelik on taas kistud sündmuste keerisesse. Kas neil õnnestub lahendada mõistatus ja mõrv enne, kui on hilja?

Guzel Jahhina. Eisen

Kuulus režissöör Eisenstein – või Eisen, nagu teda kutsuti – oli keeruline natuur, kes peitis end saja maski taha ja keda püütakse mõista ning lahti muukida tänase päevani. Oli ta lihtne nõukogude võimu propagandist või maailmakino geenius? Oli ta legendaarne armastaja või jäise südamega egoist? Oma hirmudesse uppunud egotsentrik või suur teadlane? See raamat kutsub mõtisklema, tundma vaimustust ja õõva, paneb armuma ja põlgama, vahel ka laginal naerma. Just selline emotsioonide palett möllas kõigis, kel oli kunagi õnn või õnnetus Eiseniga suhelda.

Stephanie Rendon. Eesti muld ja Mehhiko süda

Stephanie Rendón tuli hiigellinnast Mexico Cityst Eestisse elama 2014. aastal. Raamatus võrdleb ta elu Eestis ja Mehhikos ning räägib lähemalt Mehhiko elust ja traditsioonidest. „Mehhiko ja Eesti on sarnasemad, kui ma üksteist aastat tagasi oma Eesti teekonna alguses arvata oleks osanud. Ehk ongi see põhjuseks, miks ma sellesse riiki armusin. Võib-olla suutsin seetõttu siinse eluga nii sügavalt harmoneeruda ja Eestis endale uue kodu luua. Raamatu kirjutamise idee sündis arusaamast, et Mehhikos on palju, mida tahaksin teistega jagada. See lugu on pilk Mehhikosse läbi Eesti silmade. Sel pole midagi ühist nende rohkete ajaloo- või reisiraamatutega, mida võib leida laialipillutuna taaskasutuskauplustest ning õdusatest raamatupoodidest. Mõte on aidata mõista minu Mehhiko hinge - selle Mehhiko olemust, kus ma üles kasvasin. Raamatu abil saate heita pilgu mehhiklaste veidratesse kommetesse, minu pere lugudesse ja mu sealse elu naeruväärsetesse seikadesse ning sellesse, mida arvavad Mehhikos elanud eestlased riigist ja selle kodanikest.“ 2022. aastal avaldas Hea Lugu Stephanie raamatu „Teekond Mexicost Setomaale“, kus autor kirjeldas oma senist teekonda ja Eestiga kohanemist.

Kate Morton. Kauged tunnid

Edie Burchill ja tema ema elavad teineteisest justkui mööda, ja kui ühel pühapäeva pärastlõunal saabub aastakümneid kaotsis olnud kiri, hakkab Edie kahtlustama, et ema emotsionaalne distantseeritus varjab vana saladust. Miks ei taha ema rääkida elust Milderhursti lossis, kuhu ta kolmeteistaastasena juhuse tahtel sattus, kui paljud Londoni lapsed sõja jalust evakueeriti? Miks eitab ta minevikku nii kangekaelselt, et on valmis koguni valetama?

Kate Mortoni lummav lugu tütre teekonnast ema minevikku on tummine lugemine, heas mõttes vanamoodne romaan. Autor toob lugejani sõjaaegse maaelu pildid ja helid, õõvastava Mudamehe, ekstsentrilised õed Blythe’id, kummitusliku lossi ja välksõjast räsitud Londoni. Järk-järgult tulevad ilmsiks salajane armastus, mahavaikitud kuriteod, hullumeelsus ja kangekaelne eitamine. Põnev kuni lõpuni, autor veab lugejat (taas!) meisterlikult ninapidi, aga ei võta lootust, et viimaks paljastub tõde mineviku „kaugetel tundidel” juhtunu kohta.

Eve Chase. Kesköötund

Tänapäeva Pariis: Maggie Parkerile helistatakse. Tema pere kunagise Notting Hilli kodu uued omanikud teevad keldris kaevetöid. Neil pole aimugi, mis sealt alt võib välja tulla…

London, kakskümmend üks aastat varem: teismeline Maggie hoiab oma väikevenda ja ootab asjatult koju ema, kes on üheks õhtuks välja läinud. Ema salapärase kadumise jälgi ajades satub ta suursuguste ridamajade juurest kihavatele kõrvaltänavatele – ja kellegi embusse.

Rohkem kui kakskümmend aastat hiljem tiksub viitsütikuga pommina saladus, mis on valmis purustama Maggie täiskasvanuelu. Aga mineviku tõmme on vastupandamatu…

Lee Child. Küllaltki ohutu ja muud lood

Viimased kolmkümmend aastat on Lee Child olnud üks maailma menukamaid autoreid, seda eeskätt tänu tema põnevike ülipopulaarsele kangelasele Jack Reacherile. Lee Child on aga kirjutanud ka väljapoole seda sarja jäävaid lugusid, milles on tegelasi nii seaduse kaitsjate kui ka rikkujate seast. Kakskümmend tema krimilugu ilmuvad esimest korda kogumikuna.

„Kümnes kilos” leiab uimastivedaja, et peab jagama oma hirme ja süütunnet võhivõõraga. „Igati normaalses” saadetakse algaja politseiametnik tööle jaoskonna arhiivi, kus ta avastab seoseid ajalooliste daatumite vahel, mis aitavad lahendada kuritegusid. Ihukaitsja loobub oma tööst, kui ta üle kavaldatakse. Palgamõrtsukas võtab rajalt maha teisi palgamõrtsukaid. Üheskoos vaatlevad Childi lood kurjategijate ja kuritegevuse vastu võitlejate kaootilist maailma; ükshaaval võttes on need meisterlikult kavandatud jutud. Childile omase põnevuse ja pingega vürtsitatud lood näitavad autori meisterlikkust ka lühivormi loojana.

Arne Dahl. Seitse imet

Stockholmi on ühel ööl ilmunud koopia Zeusi kujust, mida linnaelanikud esialgu peavad vägevaks tänavakunstiteoseks. Kui vihm uhab kuju põsest välja surnukeha, muutub see hetkega mõrvajuurdluseks. Eva Nymani juhitud kogenud uurimisrühm Nova saab ülesandeks välja uurida, kes on kuju püstitaja ja kes on selle seest leitud mees. Ja mis siis, kui järgneb veel imesid? Antiikajal oli neid ju seitse?

„Seitse imet“ on teine raamat Arne Dahli Nova rühma sarjast, mille juhatas sisse „Ringi keskel“ – intensiivne lugu kättemaksust, kunagisest ülekohtust ja kinnisideedest.

Gillian Harvey. Kesköö Pariisis

Kümme aastat. Kaks inimest. Viimane külaskäik.

Sophie ja Tom käisid esimest korda koos Pariisis tudengitena. Maailma kõige romantilisemas linnas nädalalõppu veetes oli armumine – linna ja teineteisesse – lihtsalt möödapääsmatu.
Nad otsustasid Pariisi naasta igal suvel ja pidasid sõna hetkeni, mil juhtus midagi, mis muutis nende maailma täielikult.
Sellest on möödas viis aastat ja Sophie on üksi teel Pariisi, et kohtuda Tomiga taas keskööl nende erilises paigas, Pont du Carrouselil.
Sest elu on nad lahku viinud. Ja nüüd peab Sophie Tomile midagi ütlema. Midagi sellist, mis muudab kõike …

L.J. Ross. Surmakosk

Peainspektor Ryani halvim õudusunenägu on tõeks saanud. Kurikuulus sarimõrvar Hakkija on vanglast põgenenud ning röövinud ühe Ryani parimatest detektiividest tolle enda kodust. Kurjategija jõhkrus on legendaarne – meest esimesel korral õigusemõistmise ette toimetades kaotas Ryan õe ja peaaegu ka elu. Kas Ryan on suuteline taas tegudele asuma, et päästa oma sõber?

Käsil on üleriigiline inimjaht, kuid jälg on jahtunud ja hirm levib kulutulena. Ryan ja tema meeskond peavad Hakkija leidma, enne kui mees röövib veel kellegi elu – aga kas nad on juba hiljaks jäänud? Kell tiksub …

Anna Jansson. Üle laipade

Örebro ülikooli aastapäevapidustused lõppevad traagiliselt: mitu inimest langeb mürgitamise ohvriks. Ent kuidas sai see hoolega turvatud üritusel juhtuda ja miks leidsid oma lõpu just need inimesed?

Nädal aega varem põleb Hallsbergis maha vana kinohoone, mille varemetest leitakse aastakümnete eest kadunuks jäänud noormehe surnukeha. Noormeest peeti oma tüdruksõbra mõrvariks, mistõttu kogukond ütles tema perest lahti, kuid uute asjaolude valguses on vaneminspektor Kristoffer Barkil põhjust ammustes arvamustes kahelda. Mis toona tegelikult juhtus?

Bark on sattunud mõlema juhtumi keskpunkti ja tema salasuhe psühholoog Miaga kogub samuti tuure. Ent politseiülema plaanid pingestavad Barki töist tegevust, Mia minevikuvarjud ja kolleegide abieluprobleemid põhjustavad ärevaid hetki ja segadust nende eraelus ning tagatipuks on keegi sihikule võtnud ka vaneminspektori enda.

Kristel Vilbaste. Minu Pärnumaa

Öeldakse, et kõik inimesed lähevad lõpuks oma sünnipaika tagasi. Julgen öelda, et Pärnumaa on minu jaoks tuhat korda huvitavam Itaalia mäetippudest ja Rooma vanalinnast, Pariisi tänavamelust ning Vahemere kuldsetest liivadest. Pärnumaal on kõike. Siin saab kõhuliblikad rippsillal kõikudes, muistse maailmaga aitavad ühenduse luua allikad ja hiiesaared. Kui linnamelust on küllalt saanud, võivad Soonatagana raba metsisekuked hoopis teistlaadse elu keskel olemise elamuse pakkuda. Pärnumaa liivarannad võtavad põlved nõrgaks ka palju näinud rannalõvidel ning marjasood ja Nedrema seeneniit teevad hinge hellaks korilastel. Pärnumaal on veel võimalik saada ettekujutus, kuidas oli aururongiga jaamast jaama kulgeda, ja proovida tundma õppida Tori hobuse maailma. Sindi taastatud kärestik on süstaslaalomi harrastajate Meka ja Kabli küla pirukasõprade paradiis, kõheduseotsijatel õnnestub Kihnus ja Puhtus vaimudega trehvata…

Kristin Hannah. Naised

Ka naistest võivad saada kangelased. Kui kahekümne ühe aastane õeõpilane Frances (Frankie) McGrath neid sõnu kuuleb, saab ta otsekui ilmutuse. Lõuna-California päikeseküllases, idüllilises maailmas konservatiivsete vanemate kaitse all kasvanuna on ta alati uhkusega arvanud, et teab, mis on õige. Aga 1965. aastal maailm muutub, ja järsku söandab ta ette kujutada hoopis teistsugust tulevikku. Kui Frankie vend läheb teenima kodumaad Vietnamis, ühineb Frankie sõjaväeõdede korpusega ja hakkab käima venna jälgedes.
Frankiet, kes on sama roheline ja kogenematu nagu Vietnamisse võitlema saadetud mehed, vapustab sõjas valitsev kaos ja häving. Iga päev on elu ja surma, lootuse ja reetmise õnnemäng; siin sõlmitud sõprussidemed on tugevad, ent võivad hetkega puruneda. Sõjas kohtab ta nii õnneseeni, kangelasi, katkiseid kui ka kadunud hingi – ja muutub ka ise üheks neist.
Aga sõda on Frankie ja tema sõjaveteranidest sõprade jaoks alles algus. Tõeline lahing algab siis, kui nad jõuavad koju, muutunud ja lõhestunud Ameerikasse, kus neid ootavad ees vihased protestijad ja riik, mis tahab Vietnami unustada.

Katherine Pancol. Krokodillide kollased silmad

Kui Joséphine’i krooniliselt töötu mees kaob armukesega Keeniasse krokodillifarmi pidama, jääb kaht tütart kasvatav ja kasinat teadlasepalka teeniv naine õnnetusse olukorda, mida näib veelgi rõhutavat tema õe Irisi igakülgne sarm ja edu.

Ent Iris, võlunud ära tuntud kirjastaja ja saanud temalt magusa pakkumise romaani kirjutamiseks, teeb õele ettepaneku: too kirjutab romaani ja saab raha, teos avaldatakse aga Irisi nime all. Plaan tundub hea, kuni romaan ilmub ja sellest saab kirjanduslik sensatsioon …