KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Nina Wähä. Babetta

Katja ja Lou on olnud parimad sõbrad sellest ajast peale, kui nad esimest korda keskkooli teatriklassis kohtusid. Kui Katja on pidanud oma näitlejaunistustest loobuma, siis Loust on saanud rahvusvaheline filmistaar, kelle edule pani aluse kostüümidraama „Babetta”.

Käes on suvi ja Lou kutsub Katja puhkust veetma Lõuna-Prantsusmaal asuvasse villasse, kus ta elab koos endast kaks korda vanema prantsuse filmioperaatori, legendaarse Renaud’ga. Katja ootab ülikoolist otsust doktoriõppesse vastuvõtu kohta, nii et reis sobib talle hästi. Aga võib-olla on veelgi olulisem see, et kui Lou kutsub, siis Katja tuleb – see lihtsalt on nii. See on alati nii olnud.

Hoolimata Lou ilmselgest võimueelisest näib, et nende sõprus on püsinud muutumatuna. Nad jagavad kõike nagu õed või nagu ühe peegli kaks poolt. Katja jaoks näib Lou ja Renaud’ maailm sürreaalne, pigem fantaasia kui reaalsus. Ta jälgib oma võõrustajaid vastumeelse lummaga, püüdes lahti mõtestada Lou meeleolu ja tema suhet Renaud’ga. Päev päeva järel tunneb Katja üha enam, et ta on haaratud mingisse mängu. Hakkavad juhtuma kummalised asjad, tõde ja vale on eristamatud, nagu painduks reaalsus kellegi tahte järgi. Kas Loule on nende sõprus lihtsalt osa mingist veidrast, lavastatud mängust?

Tove Alsterdal. Süvasadam

Tove Alsterdali Ådaleni-sarja kolmas ja viimane lugu hakkab hargnema siis, kui sukeldujad uurivad jõe põhjas vanu laevavrakke ja leiavad sealt meesterahva luud. Selgub, et mees on tapetud, aga kes ta on? Niidiotsad viivad tagasi 1960-ndatesse nii Ådalenis kui ka laias maailmas, mida iseloomustasid karmid poliitilised konfliktid ja suur vabadusiha. Politseikonstaabel Eira Sjödin ootab last ja ammu jahtunud lugu satub uurima just tema. Nii kuidas tõde kuritöö kohta hiilib üha lähemale tema ja ta pere elule, jõuab aina lähemale ka sünnitus. Ta ei tea ikka veel, kes on lapse isa. Samal ajal põgeneb õigluse eest põhja poole naine, kelle kuriteo eest istub kinni Eira vend ja kes on vahepeal uuesti tapnud.

Caroline Kepnes. Peidetud kehad

Joe Goldberg, kes on tuntud ka Netflixi sarjast „Sina“ („You“), otsustab kolida New Yorgist Los Angelesse, kõigi võimaluste linna, et leida üles naine, kes murdis tema südame, ja maksta talle kätte. Kuigi väliselt sujub kõik – ta sööb guacamole’t, müüb raamatuid, flirdib ajakirjanikust naabriga ja sukeldub seltskonnaellu –, ei suuda ta olla üle õla vaatamata.

Sest.

Peidetud kehad ei jää peidetuks. Need kerkivad aina esile nagu tumedad mõtted, paljunedes ja ähvardades hävitada selle, mida Joe kõige rohkem soovib – tõelise armastuse.

Caroline Cauchi. Proua van Gogh

Aastal 1890 sureb Vincent van Gogh rahata, tundmatuna, vaimus piinatud mehena. Tal on õnnestunud müüa vaid üksainus teos.

Alles üksteist aastat hiljem pannakse tema tööd Pariisis välja. Vincent van Gogh saab maailmakuulsaks.

See oli ühe naise, Johanna van Gogh-Bongeri väsimatu pingutus.

Kuid kes oli see Jo, kes pühendas oma elu varalahkunud abikaasa Theo ja mehevenna Vincent van Goghi töö jätkamisele ja pärandi hoidmisele, hoolimata sellest, et ta trügis meeste maailma, kus teda sugugi ei oodatud? Mida ta tegi, et võis lõpuks kirjutada „Ma tunnen, et olen oma võitluse võitnud“?

Julie Caplin. Väike kohvik Kopenhaagenis

Reklaamiagent Kate Sinclair elab Londonis elu, mida arvab end alati olevat tahtnud elada: edu, glamuur ja võluv kallim. Hetkeni, mil nimetatud kallim talle noa selga lööb ja edutatakse kohale, kuhu oli kandideerinud Kate.

Kõigele lisaks ootab teda ees tööreis Kopenhaagenisse, kaasas kuus ettenägematu käitumisega ajakirjanikku. Taanlasest ärimees Lars avab Londonis peagi uue kaubamaja ja soovib neile tutvustada veidrat nähtust nimega hygge.

Kate on juba ette skeptiline, kuid täiesti teistsugune elustiil ja mõttemaailm, millega ta Kopenhaagenis kokku puutub, tekitab temas järjest enam tunnet, et ta on siiani asjadest täiesti valesti aru saanud. Ja muidugi on reisil olevate ajakirjanike hulgas Ben: kõige tõredam, ärritavam ja vastupandamatum mees, keda Kate iial kohanud.

Amanda Prowse. Armastada ja olla armastatud

Noorele ja meeletult armunud Merrinile oli kogu maailm valla. Ent just siis, kui ta uus elu oli algamas, niideti naine jalust. Alandusest lööduna põgeneb ta kodust, armastatud kalurikülast, et lakkuda haavu ning pageda teda taga rääkivate sõprade ja naabrite eest.

Mõni aasta hiljem on Merrin rajanud endale uue elu kaugel merest. Ta ei ole enam see impulsiivne tüdruk, kes omal ajal. Ent tragöödia sunnib teda naasma kodukülla, kust ta oli iga hinna eest püüdnud eemale hoida.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.

Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

Arne Dahl. Ringi keskel

Kui terasetehase osakonnajuhataja leitakse Uppsala lähedalt oma põlenud BMW-st surnuna, peetakse seda õnnetusjuhtumiks. Kui aga toimub veel üks samalaadne plahvatus, saab politseikomissar Eva Nymanile selgeks, et see on osa millestki suuremast, millestki, mis on arvatavasti seotud käimasoleva kliimadebatiga. Tema postkasti hakkavad saabuma masinal toksitud kummalised kirjad maailma hävimisest, keskkonnast ja kurjategijatest, kellele tuleb jälile jõuda.

Jäljed viivad Nymani enda minevikku, traumani, mille ta arvas olevat turvaliselt seljataha jätnud. Ja rohelisse metsa, kus erakuna elab tema kunagine mentor, nüüdne maailmalõpuks valmistuja.

Enne järgmist atentaati peab Eva käima saama oma erirühma Nova, et välja uurida, mis toimub.

Sofie Sarenbrant. Avatud uksed

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast. Ta kahtlustab, et mehe võis tappa tema abikaasa, aga kui ühel hilisemal majaesitlusel mõrvatakse veel kaks inimest, ei pea see teooria enam paika. Mis siis õieti toimub selles jõukas ja väliselt idüllilises linnajaos? Ja milline on seos ohvrite vahel?

Chanel Miller. Mul on nimi

Anonüümseks jääda soovinud Emily postitatud ohvrikiri levis nelja päevaga üle maailma ning šokeeris 11 miljonit inimest, sest teda seksuaalselt rünnanud Brock Turner mõisteti vaid pooleks aastaks vangi.

Nüüd soovib Emily avalikkuse ette astuda oma päris nimega, et rääkida lugu traumast, sõnade jõust ning võitlusest isoleerituse ja häbi vastu.
„Mul on nimi“ kõneleb ränkraskest tervenemisest ning muudab igaveseks meie arusaamu seksuaalsest ahistamisest.

George R. R. martin. Tuhande Maailma lood

Selle mahuka kogumiku lühiromaanide ja juttude tegevus toimub kirjaniku Tuhande Maailma nime kandvas tulevikuajaloos, kus inimkond on levinud planeedilt Maa ümbritsevatesse tähesüsteemidesse ning loonud suure Föderaalimpeeriumi. Kohtutakse ka kahe tulnukrassiga, kellega peagi algab sajandeid kestev konflikt, mille käigus kõik kolm tsivilisatsiooni lõpuks kokku varisevad. Inimkond teeb läbi Valitsuseta Aja ja taastub, kuid ei moodusta enam kunagi ühtset poliitilist tervikut. Sõda muudab suhtluse eri maailmade vahel veelgi kaootilisemaks, kui see niigi oli, ja iga planeet kogeb Kollapsit omal viisil ning ajal. Mõnes maailmas katkevad tähelennud viieks aastaks, mõnes viiekümneks, mõnes viiesajaks. Kuid suur sõda ning selle järelmõjud on neile põnevatele planeediseiklustele vaid kaugeks fooniks...