KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Fred Jüssi. Mõttemustrid

Kaunis sametises kinkeformaadis mõttekogumik, kuhu on kogutud Fred Jüssi ajatuid mõtteid elu, inimese ja looduse kohta.

Saatessõna Fred Jüssi mõttepärandist ja mõjust kirjutas Doris Kareva.

Doris Kareva. Maast leitud, tuulte tõlgitud

Selles raamatus saavad kokku Doris Kareva tekstid ja algallikast pärit sõnad – palved, õnnistused või mõtlused, mille autorid enamjaolt teadmata. Doris Kareva sõnastuses kõlavad need omamoodi loitsudena, mis pakuvad tuge ja jõudu ka kõige hämaramatel aegadel.

Mehis Heinsaar. Eesti keelde sukelduja

„Eesti keelde sukelduja“ sisaldab ajavahemikus 2008 - 2025 kirjutatud lühijutte, novelle ja pikemaid jutustusi. Kolmandik kuuteistkümnest loost on ilmunud ka ajakirjanduse veergudel, peamiselt Loomingus ja Vikerkaares. Kuus juttu on päris uued, ega ole varem ilmunud. Lugude ainevald käsitleb Eesti ja eestlaste elu läbi metafüüsilise, maagilise, loodus-, ja seiklusloolise vaateprisma. Kolm novelli on novelližanri piire kompavad, jutustamiskunstiga eksperimenteerivad ja uusi suundi otsivad lood.

Jaagup Mahkra. Vaarisa moodi

Kui ühes Tartu kõrvaltänavas toimub veretöö, on see linnarahva jaoks tragöödia.

Harry Virma jaoks on see võimalus. Võimalus oma vanavanaisa maja tagasi saada.

„Vaarisa moodi“ on auhinnatud autori Jaagup Mahkra esimene kriminull, mis saavutas 2025. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha. See on reibas ja tänapäevane mõrvalugu, mida asub lahendama ebaharilik detektiiv.

„Vaarisa moodi“ tegevus leiab aset suvises Tartus, Karlova aedade keskel. Lugu vaatleb tolle väikese puust linna kummalisi asukaid ja nende elu läbi sisserändaja silmade.

Harry Virma on väliseestlane, võõras, eikeegi. Ta ei ole eales ühtki kuritegu uurinud. Ometi võtab ta juhtumi käsile, sest sellest sõltub tema perekonna pärand.

Kas ta teeb oma vanavanaisa mälestusele au või häbi?

Miina Piir. Noviits

Noore noviitsi teekond mungaks Rooma lähedal asuvas kloostris 16. sajandil, peidab endas saladusi, mis aga ei osutu määravaks, sest igatsus on palju sügavamal.

On õpetajaid, kellele õpilase edu on peamine, sest toob au ka õpetajale. On õpetajaid, kes on valmis õpilase ka hävitama, ja need on alati silmapaistvad õpilased. On Õpetajaid, kes usuvad oma õpilasse sedavõrd, et hoiavad ta eemale melust, mida toob edu ja tähelepanu; ja soovivad, et ta jätkaks palvet ja tööd seal, kus Jeesus on elav iga päev.
Nii on pühadegi hulgas kahte sorti inimesi: neid, kes tahaksid, et sinu kätesse löödud naelte alt voolav veri „teeks“ sinust Jumala lapse; kui ka neid, kelle nappidest sõnadest voolab sinusse kõik see, mille Jumal on talle andnud.

Anu Allas. Allaandmine algajatele

„Allaandmine algajatele” on romaan kirjutamisest ajal, kui kõik tundub olevat juba öeldud, ning elamisest ajal, mil maailm näib lähenevat oma lõpule. Lähitulevikus aset leidva loo keskmes on ootamatult suure mõjuvõimu saavutanud vastupanuliikumise tõus ja langus. Muu tegevuse taustal liigub käest kätte saladuslik tekst, mida õnnestub lugeda vähestel, kuid mis muudab nii sündmuste käiku kui ka seda, kuidas neid sündmusi mõistetakse.

Valerie Perrin. Minu kallis tädi

Ühel päeval saab Agnès telefonikõne politseist: just leiti tema tädi Colette’i surnukeha. Agnès on veendunud, et tegemist peab olema eksitusega, sest tädi Colette suri kolm aastat tagasi. Kuid surnukeha juurest on leitud Colette’i isikutunnistus koos Agnèsi telefoninumbri ja temale adresseeritud viimaste soovidega.

Agnés naaseb oma lapsepõlvekoju, väikesesse Burgundia linna, et veidrasse olukorda selgust tuua. Kes too surnud naine tegelikult on? Ja kui ta on tõepoolest Colette, siis kes on maetud surnuaeda tema nimega hauda?

„Minu kallis tädi“ on põnevaid intriige täis romaan kahest erinevasse põlvkonda kuuluvast ja erinevate eluteedega, kuid ometi põimunud saatustega naisest.

Martin Clunes. Kohtumised erakordsete loomadega

Inglise näitleja Martin Clunes on eestlastele ennekõike tuttav koeri jälestava pahura perearstina sarjast „Doktor Martin“. Päris elus on Clunes aga hella südamega suur loomasõber, kelle Dorseti talus naudivad ühtviisi mõnusat äraolemist nii hobused ja lehmad kui ka koerad ja kassid.

Käesolev raamat on Clunesi kummardus vapratele, ustavatele ja tarkadele loomadele, kes on ühel või teisel viisil meie, inimeste elusid rikastanud, kergemaks teinud, sageli ka päästnud. Sõja- ja teraapiahobused, sõnumeid kandvad tuvid, südid laevakassid, maamiine otsivad rotid, politsei-, pääste- ja juhtkoerad, koertest näitlejad, merehädalisi aitavad delfiinid ja haigusi tuvastavad neljajalgsed – Clunes on nende liigutavad, põnevad ja vahel uskumatudki lood kirja pannud suure soojuse ja sügava poolehoiuga.

 Anthony Hopkins. Meil läks hästi, põnn

Sir Anthony Hopkins jutustab oma karjääri olulisematest punktidest ning pakub meile ainukordset sissevaadet oma geniaalsesse rolliloomingusse. Jago monoloogiga pääseb Anthony Hopkins õppima mainekasse Londoni kuninglikku lavakunsti akadeemiasse. Hiljem kutsutakse ta tööle Royal National Theatre’isse ja Laurence Olivier võtab ta oma dublandiks. Väikese poisina kohtub Anthony juhuslikult Richard Burtoniga ning hiljem „Equusi” etenduse eel juba nimeka näitlejana taas oma kangelasega. Ta laenab ehedaid tundeid oma isa ja vanaisa stoitsismist ning teeb nendega unustamatu rolli „Kuningas Learis”.

Hopkins räägib väga ausalt ka oma eraelust. Alkoholisõltuvus hävitas tema esimesed kaks abielu, rikkus suhted ainsa lapsega ja viis ta surma äärele. Surmalähedane kogemus tõukas teda lõpuks kaineks saama ning kainust on ta peaaegu pool sajandit pidanud. Nagu teisedki tema suguvõsa mehed, võitleb ta pideva sooviga käia eluteed üksi ja vältida suhteid, et mitte haiget saada. Ja aastate möödudes tegeleb ta surelikkuse küsimusega, valmistudes teada saama seda, mida tema isa nimetas Suureks Saladuseks.

Robert Galbraith. Hõbedamärgiga mees

Vabamüürlastega seotud hõbedapoe hoiuruumist leitakse moonutatud surnukeha. Algul usub politsei, et tegemist on süüdimõistetud kurjategijaga, kes on kadunuks jäänud, kuid kõik ei ole selle teooriaga nõus. Üks neist on Decima Mullins, kes kutsub appi eradetektiiv Cormoran Strike’i, kuna on kindel, et hõbedapoest leitud mees on tema kallim, tema äsjasündinud lapse isa, kes on ootamatult ja mõistatuslikult kadunud.
Mida enam Strike ja tema partner detektiivibüroos, Robin Ellacott, juhtumisse süvenevad, seda keerulisemaks ja segasemaks see muutub.
Tuleb välja, et lisaks kurjategijale ja Decima kallimale on veel teisigi kaduma läinud mehi, kes sobiksid hõbedapoest leitud surnukeha kirjeldusega.
Samal ajal, kui juhtum muutub aina keerulisemaks ja ohtlikumaks, seisab Strike silmitsi veel ühe probleemiga – paistab, et Robin on üha enam pühendunud oma kallimale, politseinik Ryan Murphyle, kuid ka Strike’i soov Robinile oma tundeid avaldada on tugevam kui kunagi varem.

Louise Kennedy. Üleastumised

Päev, mil Cushla kohtub tema perele kuuluvas kõrtsis Belfastist pärit abielumehe Michaeliga, ei ole sugugi eriline. Aga Põhja-Iirimaal käib armastuse kannul pahatihti vägivald ning sellel kohtumisel on nende mõlema elule pöördumatu mõju.

Samal ajal kui inimesed igal hommikul üles tõusevad ning tööle, kooli, kirikusse või kõrtsi lähevad, räägitakse päevauudistes, kuidas plahvatas järjekordne autopomm, kuidas veel üks inimene läbi peksti, tapeti või surnu pähe maha jäeti. Algkoolis, kus Cushla õpetajana töötab, on laste igapäevases kõnepruugis sellised sõnad nagu „süütepomm” ja „kummikuulid”. Linnas üha kasvavate pingete taustal proovib Cushla laveerida piiride vahel, mille ületamist ta poleks osanud ettegi kujutada.

Terava, ent liigutava pilguga annab Kennedy edasi 1970. aastate Põhja-Iirimaa olustikku ning loob maailma, mis niipea meelest ei lähe. Ohtralt kiitust pälvinud romaan on ühtaegu õrn ja šokeeriv ning jutustab inimestest, kes proovivad tavatul ajal elada tavalist elu.

Viola Ardone. Rongilapsed

On aasta 1946, kui Amerigo peab jätma maha ema ja kodused Napoli tänavad. Koos tuhandete lastega sõidab ta läbi terve riigi, et lähenev karm talv rikkama Põhja-Itaalia peredes mööda saata. See oli kommunistliku partei algatus, millega sooviti säästa Lõuna-Itaalia lapsi sõjajärgsest viletsusest.

Seitsmeaastasele omase imestuse ja tänavatel üleskasvanud poisi nutikusega näitab Amerigo meile oma pilgu (ja õrnalt iroonilise, vaimuka keelekasutuse) kaudu sõjast taastuvat Itaaliat, kontraste vana ja uue kodu, unistuste ja argielu vahel.

See on liigutav lugu lahkuminekust, valust, mis käib kasvamise juurde.

Ernst Hemingway. Hüvasti, relvad

Hemingway autobiograafiliste sugemetega romaan „Hüvasti, relvad“ on armastuslugu, mis sünnib sõja keskel ja lõpeb vaikuses, mis kõlab valjemalt kui kahuripauk.

Ameeriklasest leitnant Frederic Henry ja briti medõde Catherine Barkley kohtuvad esimese maailmasõja verises kaoses. Nende suhe on kirglik, habras ja lootusetult inimlik – nagu valgus, mis püüab tungida läbi kahurisuitsu.

See lugu ei räägi mitte üksnes armastusest, vaid ka kaotusest, hirmust ja vaprusest jääda inimeseks. Iga lehekülg on täis vaikseid küsimusi: kas armastus suudab ellu jääda, kui maailm kokku variseb? Kas inimene saab põgeneda sõja eest, kui see elab tema sees?

Ernst Hemingway. Ja päike tõuseb

Pärast Esimest maailmasõda rändab väike rühm eksinud hingi – kirjanikke, kunstnikke, armastajaid – Pariisi kohvikute hämaruses ja Hispaania päikese all, otsides elu mõtet, kirge ja iseennast. Jake Barnes, sõja poolt muserdatud, kuid hingelt elus, üritab kulgeda teekonnal täis iha, kaotusi ja vaikivat trotsi.

Ernest Hemingway esimene suur romaan (ilmunud 1926. a) on terav, kaunis ja melanhoolne pilguheit „kadunud põlvkonnale“ – inimestele, kes janunevad elu järele, kuid ei suuda seda täielikult haarata. Tema napp ja täpne stiil loob maailma, kus iga pilk, paus ja veiniklaas kannab tähendust. See on lugu armastusest, mis ei saa teoks, sõprusest, mis püsib trotsides kõike, ja maailmast, mis pöörleb edasi – ikka ja jälle, sest päike tõuseb.

Anne Allan. Tantsud printsess Dianaga

„Tants teeb olemise palju-palju paremaks.“ – Diana
1981. aastal, paar kuud pärast sajandi pulma, sai baleriin ja Londoni Linnaballeti repetiitor Anne Allan ebatavalise tööpakkumise. Tema Kuninglik Kõrgus Walesi printsess Diana soovis tantsutunde. Kas Anne nõustuks tema õpetajaks hakkama?
Õige pea kohtusid Anne ja tema kuninglik õpilane erastuudios esimest korda ning sellest sai üks sadadest salajastest iganädalastest tundidest, mida printsessi ametlikus töögraafikus ei figureerinud ja mille jälile nuhkimislembelisel ajakirjandusel ei õnnestunud saada. Anne’i juhtimisel tegi Diana unustamatu debüüdi Covent Gardeni laval, salvestas oma sooloetteaste Her Majesty’s Theatre’is ning käis salaja lava taga vaatamas ballette ja West Endi etendusi, et pääseda tantsijate elule ja tööle võimalikult lähedale.
Üheksa aasta jooksul said õpetajast ja õpilasest lähedased sõbrad. Diana hindas võimalust rääkida õukonnavälisele inimesele avameelselt oma isiklikest probleemidest ja oma kohast kuninglikus maailmas. Nad rääkisid, naersid, nutsid ning – ikka ja alati – tantsisid.