KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18 

Eesti novell 2025

Mis on ühist nähtamatul mehel müstilise ehitamistungi ja taevase elektrikuga? Või prill-lauaseiklustel mänguloomade turismi ja äärelinnatüdrukutega? Kõik leiavad oma koha värskes novellikogumikus koos teiste täiesti inimlike tegelaste ja kummaliste juhtumitega, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Hoolikalt valitud novellid on nagu Eestimaa suvi - kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa.

Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Nende hulgas on ka sajandivanune novell ja kõige uuemad Tuglase preemia võidulood.

Piret Eesmaa. Hiirekõrvul

Raamat käsitleb poeetiliselt väga delikaatset teemat, millest Eesti ühiskonnas ülearu palju ei räägita: lapse saamise keerukus, karid ja kadalipud. Tegemist on elegantselt ja õhuliselt kirja pandud looga, mille sugestiivset tooni toetab proosaluule vorm. Teos vastab levinud loosungile „Saage rohkem lapsi!“, näidates, et see ei ole sageli lihtsalt teostatav, isegi kui tahe on tugev. Lugejal on võimalik teha kaasa pikk ja keeruline teekond, mille käigus kogeb mina-tegelane meeleheitehooge ja lootusetust, samal ajal on aga peategelase kõrval elukaaslane, kes teda toetab ja armastab. See on kui tango, milles mõlemad peavad tasakaalu hoidmiseks teineteist toetama.

Carolina Pihelgas. Ikka veel

„Ikka veel“ on nii ajakajaline kui ka autori lapsepõlve vaatav luulekogu.

Kuidas rääkida sellest, millest kõnelemiseks pole sõnu? Kuidas leida üles hääl, kui eluaeg on õpitud vaikima?

Selles luulekogus saab isiklikust poliitiline, sisekaemusest kasvab välja otsekohene pilguheit süsteemile, mis vaikimisi loob võimalused vägivallaks. „Ikka veel“ astub vaikusest välja, hülgab dogmad, loob end uueks.

Indrek Koff. Ära oota midagi

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Tapio Koivukari. Põletatud mehe tütar

„Põletatud mehe tütar“ on lugu ühe hulluseliigi levikust inimeste seas ja selle traagilistest tagajärgedest. Sedakaudu jutustab raamat meile ka me endi ajast, selle nähtustest, nüüdsetest nõiajahtidest. Autor loob ajastupildi ilma tagantjärele tarkusest tuleva üleolekuta. Jah, selle karmi ja vaese ranna asukate mõttemaailm on teistsugune kui meil, ent pärast kõike, lõppude lõpuks on nad samasugused nagu sina ja mina. Siin ja praegu.

 Andres Adamson. Õuenõunik

Sügis 1767. Kummalistest teadetest võõraste kohta, kes Turu saarestiku asukaid kimbutamas käivad, saab alguse juurdlus, mille väliseks ajendiks hoopis suur laevarööv Kolga mõisa vetes. Uurimine viib kolleegiuminõunik de Hio ja tema vana teenri Reinu Peterburist nende kodusaarele Hiiumaale, kus põrgatakse aga sootuks ootamatutele asjaoludele, nii et mõlema mehe elugi ohtu satub.

Haruki Murakami. Linn ja tema muutlikud müürid

Keskkoolipoiss tutvub tüdrukuga, kes avaldab saladuse, et ta on tegelikult iseenda vari, aga tema pärismina elab salapärases müüriga ümbritsetud linnas. Ta jutustab poisile linnast, kus inimestel puudub vari ja kus elavad müstilised ükssarvikud. Ühel päeval tüdruk kaob, ilma midagi seletamata või hüvasti jätmata. Noormees läheb tüdrukut otsima ning järsku seisabki linnaväravas, kus peab loobuma oma varjust, et linna sisse pääseda. Ta asub tööle vanade unenägude lugejana linna raamatukogus. Peagi avastab noormees, et see linn ei ole üldse tavaline paik: linnamüürid on elus ning linnal paistab olevat justkui omaenda tahe ja võim linnaelanike üle.

Teise osa minategelane on keskealine mees, keda ei rahulda töö raamatute müügimehena. Ta kolib mägisesse kolkalinna, et asuda tööle väikese raamatukogu juhatajana. Seal tutvub ta raamatukogu endise juhi härra Koyasuga, kuid peagi selgub, et Koyasu on juba aasta eest surnud.

Hisham Matar. Minu sõbrad

„Minu sõbrad” on lugu kolme noore liibüalasest sõbra maapaost Qaddafi valitsemise ajal ja sellest, kuidas mõjutas nende omavahelisi suhteid ja vahekorda kodumaaga Araabia kevad.

Minategelane Khaled lahkub kodumaalt, et asuda õppima Suurbritanniasse, kus tutvub Mustafaga, kellest saab tema parim sõber. Koos saavad nad Qaddafi-vastasel meeleavaldusel haavata, misjärel kodumaale naasmine on võimatu. Hiljem tutvub Khaled Hosamiga, kirjanikuga, kelle mõistukõneliselt ühiskonnakriitiline novell meest õgivast kassist oli talle teismeliseeas kustumatu mulje jätnud.

Võimalus kodumaale naasta avaneb 2011. aastal. Kuigi sõbrad otsustavad revolutsionääridega ühineda, valib Khaled pärast pikki kõhklusi siiski maapakku jäämise.

Lisaks sõprusele arutletakse selles liigutavas, ent sügavas romaanis armastuse, paguluse, perekonna, kirjanduse, poliitika üle. Ka pakub romaan üsna põhjalikku sissevaadet Liibüa ajalukku.

Ingeborg Arvola. Vestersand

„Vestersand“ jätkab ajaloolist triloogiat „Laulud Põhja-Jäämere äärest“. Sarja esimene osa „Nuga tulle“ ilmus 2024. aastal.

Brita Caisa ja Mikko kannavad arestimaja karmides tingimustes karistust oma taunitava kooselu pärast. Kui naine lõpuks vabaneb, ei tea ta, kuhupoole minna, mis temast õigupoolest saab ja kas Mikko üldse tema juurde jääb. Lapsest, keda Brita Caisa ootab, pole mees veel kuulnudki.

Teos keskendub Brita Caisa ja Mikko oma kodu rajamise püüdlustele kogukonnas, kus neid ümbritseb mõistmatus, hukkamõist ja ebaõiglus, kuid kus leidub neidki, kes ulatavad abikäe. Brita Caisa ja Mikko keelatud armastuse lugu on täis kirge, lootust ja pettumust, sündi ja surma.

Zane Daudzina. Lapsepõlv kommunaalis

Kogu omaaegne Nõukogude Liit Riia lahest Musta mereni, Balti vabariikidest kauge Habarovskini oli üks suur Kommunaalia.

See raamat on omamoodi ajarännak autori lapsepõlve nõukogudeaegses Riias. Lugematud detailid ja vaimukad kirjeldused toovad elavalt silme ette tolle ajastu inimesed ja esemed, pildid ja helid, isegi maitsed ja lõhnad, pakkudes äratundmisrõõmu mitmele eri põlvkonnale. Lisaks ühe ajastu portreteerimisele pakub raamat ka intiimset sissevaadet läti kultuuri ning võimalust läbi süütu ja uudishimuliku lapse silmade maailma avastada.

Annika Prangli. Minu Prangli

Lugu, kuidas Lõuna-Eesti juurtega perekonnanimi Prangli esimest korda Pranglile satub, algab hoopis Norras. Sedaviisi erilisi teid mööda kulgeb ka saare elu, mis on igas mõttes teistmoodi kui mandril: omas rütmis, oma seadustega, põlvest põlve kandunud tarkustega. Kuidas aga nii väikesel saarel nagu Prangli ettevõtlust arendada ning samas hoida ennast, saare loodust ja kogukondlikku elu? Mismoodi on omavahel seotud August Gailiti „Karge meri“ ja Prangli? Või mis asi on maailmakuulus pranglimine?

Erinevate tegelaste kaudu tõdeme, et saare inimest on hea võrrelda rändrahnuga: ta soojeneb päikese käes aeglaselt, aga kui lõpuks üles soojeneb, on tema vastu maru hea toetuda. Nii polegi ime, et kes sellele imelise looduse ja rahvaga saarele juba käima hakkab, ei see enam pidama saa.

Florian Illies. Vaikuse võlu

“Vaikuse võlu” on kirjutatud tähistamaks 250 aasta möödumist maalikunstnik Caspar David Friedrichi (1774–1840) sünnist, kuid see ei ole kindlasti tavapärane elulooraamat. See kirjanduslik mosaiik kirjeldab veidrate juhtumite ja värvikate lugude kaudu, kuidas Friedrich ning tema maalid on inimesi ja maailma mõjutanud vähem ja rohkem ootuspärasel moel: kuidas tema maalid tõid sakslaste hinge igatsuse ja muutusid maastikeks Disney “Bambis”, kuidas Friedrichit ülistati ja vahepeal pea täielikult unustati ning milliseid keerulisi teekondi on läbi teinud tema maalid. “Vaikuse võlu” maalib pildi inimesest maalide taga ning kunsti kirjust peegeldusest ühiskonnas.

Satu Rämö. Rakel

Uurija Hildur Rúnarsdóttiri argipäev on pikka aega olnud rahulik ja vaikne on olnud ka Läänefjordides. Ka Jakob Johanson on rahul, kuigi Jakobi poja Islandile toomine pole läinud probleemideta. Hildur käib regulaarselt hooldekodus oma peresõpra Helgat vaatamas. Vanu aegu meenutades hakkavad Hilduri ema Rakeli kohta uued ja üllatavad asjad ilmsiks tulema. Ootamatult Helga tapetakse ning Hilduri lapsepõlvekodu renoveerimisel selgub halvim võimalik saladus. Samal ajal toob Ísafjörðuri saabuv kruiisilaev endaga kaasa hulgaliselt uusi probleeme, mis panevad proovile Islandi politsei.

Jojo Moyes. Me kõik elame siin

Lila Kennedyl on käsil pingelised ajad.

Luhtunud abielu, kaks isepäist tütart, liiga suur lagunev maja ja eakas kasuisa, kes näib olevat vaikselt sisse kolinud. Naise karjäär on vabalangemises ja armuelu… on keeruline. Nii et kui ta pärisisa – mees, keda ta pole kolmkümmend viis aastat näinud – ootamatult tema ukselävele ilmub, tunneb ta, et tema kannatusekarikas on viimseni täis.

Nagu Lila jaoks aga peagi selgub, on isegi neil pereliikmetel, kellele sa enda arvates poleks iialgi suutnud andestada, sulle võib-olla üht-teist õpetada: nii armastuse kui ka selle kohta, mida perekond tegelikult tähendab.

Frances Mayes. Suurepärane abielu

Nädalavahetuseks New Yorki sõitnud Dara Willcox tutvub kunstigaleriis Austin Clarke’iga. Nende kahe elavaloomulise ja ambitsioonika noore inimese eluteed on tegelikult erineval kursil: mees on inglane, ajutiselt New Yorki tööle suunatud, naine Põhja-Carolinast, alustamas juuraõpinguid. Kuid neile ei lähe see korda.

Kihluse tähistamine toob Dara vanematekoju kokku pere ja lähemad sõbrad. Dara isa Rich ütleb toosti. Järsku ajab Lee ümber veiniklaasi, erkpunane vein valgub laudlinale ja Austini riietele. On see märk tulevastest raskustest?

Mõne aja pärast saab Austin Londonist vapustava teate, mis nurjab kõik ta plaanid. Pikemalt mõtlemata otsustab Dara pulmad ära jätta, varjates tegelikku põhjust oma lähedaste eest, mis on vastuolus nende peret seni iseloomustanud usaldusliku avameelsuse õhkkonnaga. Lee ja Richi enda abielu peavad kõik lausa suurepäraseks ja Dara vanaema Charlotte’i abielu kadunud senaator Manniga oli isegi veel täiuslikum. Ekstsentriline psühholoogiametit pidav Charlotte on sel teemal raamatuidki avaldanud, tema menukid õpetavad, kuidas saavutada hea või – mis veel parem – suurepärane abielu.