KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Victoria Belim. Kukemaja

„Kukemaja“ meeltliigutavad memuaarid räägivad ühe perekonna ja kogu Ukraina loo keerulisest ajaloost ohtliku tänapäevani. See jutustab haaravalt vanematest ja lastest, veendunud bolševikest ja kommunismiohvritest, aiamaadest ja kunstist, õnnetutest saatustest ja kaua hoitud saladustest.

 Douglas Stuart. Shuggie Bain

On aasta 1981. Glasgow sureb vähehaaval välja, linnas ellujäämiseks tuleb kurja vaeva näha. Ent Agnes Bain on elult alati enamat oodanud. Ta unistab millestki paremast: majast, mille välisust ta jagama ei peaks; elust, mis on korraga ostetud ja kohe välja makstud (nagu tema täiuslikud hambad, mis siis, et valed).
Liiderdajast abikaasa jätab Agnese maha ja naine jääb koos kolme lapsega hävinud kaevanduslinna lõksu. Kui ta üha sügavamale pudelipõhja vaatab, püüavad lapsed teda päästa, kuid iseenda päästmiseks tuleb neil üksteise järel ema hüljata. Poeg Shuggiel jagub kõige kauem lootust.
Shuggie on teistsugune. Ta on nõudlik ja pirtsakas, samasugune snoob nagu emagi. Kaevurilapsed narrivad teda ja täiskasvanud ütlevad hukkamõistvalt, et ta on veidrik. Kuid Shuggie usub, et kui ta kõigest väest pingutab, on ta ühel päeval normaalne nagu teised poisid ja aitab emal lohutust paigast põgeneda.

Katarina Widholm. Südametuksed

Betty Lind on tagasihoidlik neiu Rootsi väikelinnast, kes läheb Stockholmi doktoripere koduabiliseks. Uus elu on täis üllatusi ja elamusi: näiteks ei tea Betty, et pesu ei leotata pererahva peenes vannis ning neiule tulevad uudistena veel paljud härrasrahva kombed. Rongis kohtab neiu Martinit, kellega teda seob huvi raamatute vastu ja üsna pea areneb tugev sõprus.

Katarina Widholmi esikromaan on sissevaade Teise maailmasõja eelsesse Rootsi ühiskonda. Juba luuravad “pruuni katku” esimesed sümptomid. Rootsi koduabilised moodustavad ühingu, et oma õiguste eest seista. Lühikese ajaga muutub Betty elu pöördeliselt: Martin kaob kui vits vette, Betty abiellub, talle pakutakse tööd raamatukirjastuses ja ta saab emaks.

Cristo Pajust. Kanavarbad ja kotijook

Panustades kahekümneviieselt täispangale, satun justkui teisele planeedile. Maandun kriiskavalt kirevas Malaisias – rasside, kultuuride ja usundite sulatusahjus. Minu esimeseks koduks saab islamiriigi metropol Kuala Lumpur.

Asudes tööle iluettevõttesse, mille asutaja tahab ehitada ilukummardajate sekti, ümbritsevad mind tööl üksnes kaunid hiinlannad. Värban Eestisse jäänud tüdruksõbra endale kolleegiks, kuid enne veel, kui ta kohale jõuab, saab mulle saatuslikuks kohtumine neiuga, kes röövib mu südame, ja nii leian end armukolmnurgast.

Pärast üles-alla tõusu karjääriredelil jõuan malaislannast elukaaslasega tagasi kodusesse Eestisse – meie rollid on nüüd vahetunud ja ühtäkki näen kõike endale tuttavat uuest perspektiivist.

Jodi Picoult. Hullutav mesi

Kui mesiniku Olivia McAfee poega Asherit süüdistatakse oma tüdruksõbra Lily tapmises, ei ole Olivia kindel, kas uskuda oma poja süütust või tõendeid, mis vihjavad kõik Asheri süüle. Olles lahkunud oma pojaga vägivaldse eksabikaasa juurest, soovis Olivia puhtalt lehelt alustada, kuid siis kohtus Asher Lilyga — kauni tütarlapsega, kelle minevikus peituvad piinavad saladused lõid Olivia plaani kildudeks. Kuivõrd võis Asher Lily surmaga seotud olla ning kui palju mõjutas lapsepõlves nähtud isa vägivaldsus tema kasvamist ja iseloomu?

Maryse Conde. Mangroovi ületamine

„Mangroovi ületamine” on romaan, millesse Condé ühtaegu hell ja kriitiline pilk on põiminud Guadeloupe’i kireva ajaloo ja sellest tulenevad keerukad inimsuhted: väikesel saarel elavad kõrvuti Aafrika orjade, India sisserännanute ja Prantsuse kolonisaatorite järeltulijad ning Haiti lihttöölised. Maryse Condé jutustab Guadeloupe’i koloniaalmineviku järelkajadest, kreoolikultuurist, traditsioonilistest uskumustest, naise positsioonist kõiges selles, aga samal ajal ka ühiskonna moderniseerumisest. Condé oivaline jutustajaanne, poeetilised looduskirjeldused ja väikesed, igapäevased tähelepanekud toovad lopsaka Guadeloupe’i saare lugeja käeulatusse.

Julia Kissina. Kevad Kuu peal

Kiievi vanalinna ühes kortermajas kasvab väikekodanlikus juudi perekonnas mässumeelne ja intelligentne kaheteistkümneaastane tüdruk. „Kevad Kuu peal“ on ühe lapse suureks saamise lugu, raamat elust, armastusest ja surmast, täpsemalt sellest, kuidas näeb elu, armastust ja surma laps. Terase pilgu ja hea fantaasiaga tüdruku kirjeldused teda ümbritsevast maailmast, igapäevaelu absurdist ja inimestest on humoorikad, läbinägelikud ja täpsed; ta maalib kirevaid pildikesi täiskasvanute ja eakaaslaste elust, püüab toime tulla muutustega endas ja enda ümber. Ja ta kirjutab kirju oma tuleviku-minale, saatjaks müstiline Kuu.

Gabrielle Zevin. Homme, homme, homme

Gabrielle Zevini „Homme, homme, homme” ulatub üle kolme aastakümne, viib meid Massachusettsi osariigist Cambridge’ist California osariiki Venice Beachi ning lähemaile ja kaugemaile maile, uurib mitmekesiseid minapilte, invaliidsust, nurjumist, lunastuse võimalust mängudes ning eelkõige meie vajadust suhelda: armastada ja olla armastatud.

Urmas Vadi. Kuu teine pool

Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma!

Rein Raud. Katkurong

Aasta on 1911. Äsja tsaariarmee velskrikooli lõpetanud Jakob Sarapik saadetakse koos õpingukaaslastega likvideerima Mandžuurias möllava katkuepideemia tagajärgi. Sel peadpööritaval ja absurdsel reisil kogetu jääb teda veel kauaks vaevama. Aastakümnete pärast, kui Jakob töötab resideeriva velskrina Tallinna Keskvanglas, tulebki tal korraga ootamatult oma minevikule uuesti näkku vaadata… “Katkurong” on romaan põhimõtetest ja reetmisest, armastusest ja vihkamisest, lõpmatusest ja surmast — eelkõige aga patoloogiast, mis võib oma võimusesse võtta nii üksikuid inimesi kui ka terveid ühiskondi.

Mart Kadastik. Naised, raha ja sõda

Suur pilt koosneb alati paljudest pisikestest. Ukrainas käib julm sõda, aga Eestis ajavad inimesed ikka oma igapäevaseid asju. Sõda ei ole näha ega kuulda, ometi on seda kõiges tunda.

Mart Kadastiku seitsmendas romaanis kohtub Eesti mees sõjapõgenikest ukrainlannadega, keda ta püüab omakasupüüdmatult aidata. Suhted võivad võtta ootamatu pöörde, sest pole sugugi selge, kes tegelikult abi vajab.

Eva-Maria Bast. Mata Hari. Pariisi tõusev päike

Ta oli Pariisi päike, keda jälitas pimedus.

Eva-Maria Basti kaasahaarav romaan müütilisest tantsijatarist ja spioonist Mata Harist näitab seda salapärast naist täiesti uues valguses.

Pariis, 1905. Margaretha Geertruida Zelle on purupaljas: meheta, rahata ja oma armastatud lastest ilma jäetud. Talle on jäänud vaid tema ilu – ja kalduvus kelmusele. Ta tantsib kõrgema seltskonna salongides, müüb ennast napis riietuses saladusliku eksootilise kaunitarina, lummab inimesi joovastava seguga erootikast ja elegantsist. Plaan töötab: Margathast saab müüt, ikoon, maailma võimsad mehed lebavad ta jalge ees. Nii sünnib tegelaskuju Mata Hari, „tõusev päike“ Pariisi taevas.

Jenny Hale. Mälestuste hoidja

Hannah on lõpuks valmis looma perekonna. Süda ootusärevusest põksumas, ootab ta lennujaamas oma kallimat Milesi, et teda üllatada puhkusereisiga Barbadosele. Kuid Miles saabub teise naise saatel ning mõnusa rannapuhkuse asemel tuleb Hannah’l läbi lumetormi ja võimatute liiklusolude kiirustada Franklini linnakesse oma haigestunud vanaema juurde. Just siis, kui kõik näib minevat valesti, ulatab Hannah’le abikäe Liam, keda naine tunneb lapsepõlvest saadik.

Kodulinnas seisab Hannah silmitsi süütundega lähedastest ja sõpradest pika eemaloleku pärast, tööprobleemidega, hirmuga vanaema kaotamise ja tuleviku ees ning jahmatava tõsiasjaga, et memme kallis lillepood on laostunud. Kõige krooniks näib Hannah’ ja Liami vaheline kunagine sümpaatia ikka veel alles olevat, kuid mees pole enam see, kes ta kunagi oli ... Lähedaste keskel viibides hakkab Hannah tasapisi mõistma, mis talle tõeliselt oluline on, ja pühendab kogu oma tarmu kaotatud aja tagasitegemisele.

Marianne Cederwall. Surm trühvlifestivalil

Mullvaldi küla ootab põnevusega trühvlifestivali, kohale sõidab rahvast lähedalt ja kaugelt. Uuendatakse tutvusi, meenutatakse minevikku … Saabuvad ka proua Anki Stockholmi-sõbrannad, kes lisavad raamatule lõbusamaid, isegi romantilisi noote. Festivali kulminatsiooniks oleval peenel trühvliõhtusöögil variseb aga surnuna kokku Nils Hansson, mees, kelle maadel neid hinnalisi seeni leidub ja kelle pereliikmed peokülalisi teenindavad. Tegemist on ilmselge mürgitamisega. Kas keegi ohvri sugulastest võiks olla süüdlane? Sest mõnelgi neist on probleeme, mida leevendaks suurepäraselt üks pärandus. Ja suhtedki on segased.