KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Anton Hansen Tammsaare. Tõde ja õigus I

„Tõde ja õigus“ I (1926) on eesti kirjanduse üks ikoonilisemaid romaane – tüvitekst, mis pakub põnevust, keerulisi inimsuhteid, eksistentsiaalseid änge, eesti ajalugu ja eestluse otsinguid. Käesoleva kommenteeritud juubeliväljaandega tähistame 100 aasta möödumist romaani ilmumisest.

Kommenteerinud Marju Kõivupuu, Jaan Lahe, Ülle Tarkianen, Maarja Vaino.

Toomas Raudam, Katrin Ruus. Võrdsed

Toomas Raudam ja Katrin Ruus kirjutavad oma lugusid, nagu võiks neil olla ühine lapsepõlv. Kriitik Arno Oja on Raudami „Sõpru seinast“ ja Ruusi „Prügimaja Dionysost“ võrreldes märkinud: „Problemaatikalt, käsitlusviisilt ja ainestikult on need raamatud väga lähedased… Hauakivi varjus maailma muredega – nõnda elavad ja sellest kirjutavad mõlemad kirjanikud!“ (Postimees, 30.11. 2024)

 Claudie Hunzinger. Koer minu lauas

Maja – vana askeetlik talukoht mägedes.
Eraklik abielupaar – Sophie, kes tõuseb koos päikesega, lahustub metsadesse, kirjutab, ja Grieg, kes elab öös, sulgeb end kirjandusse, loeb.
Vanadus.
Hävingu eelaimdus.
Ja korraga nälginud koer, kes nende ukse ette ilmub.
Sellest hetkest ärkab kõik ellu.
„Koer minu lauas” on seiklus läbi looduse, läbi sõnade, läbi eksistentsi. See on ood armastusele ja sõprusele. See on raamat inimestele, kes vaatavad olevikku illusioonideta, kuid kes pole veel kaotanud lootust.

Marius Ivaškevicius. Väljaheitmine. Londoni nõel

Kui Ben Volkswagen Transporterist Londoni pinnale astus, oli see samm tema isiklikus mikrokosmoses samaväärne inimese esimese sammuga Kuul. Astronauti parafraseerides: see oli väike samm Londoni jaoks (sel tunnil üks miljardist), kuid hiiglaslik hüpe inimese jaoks.

Ben oli iseendale ja tolleks mõeldamatuks juhuks, kui keegi peaks tema käest selle kohta midagi küsima, sõnastanud Väljaheitmise ööd, „mil Kaksikud olid veel püsti, aga Printsess juba hukkunud“. Teisisõnu eksleb ta 1997. aasta 31. augusti ja 2001. aasta 11. septembri vahel – maa all toimunud muinasjutulise lõpu (printsess Diana surm Pariisi tunnelis) ja jõhkra, ei millegagi arvestavate jumalate õhusõja alguse vahel (kaaperdatud lennukite rünnak New Yorgi kaksiktornidele).

Tommi Kinnunen. Pimedad kuud

On aasta 1947, Soome toibub aegamööda sõjast. Nii nagu kõigest muust, on puudus ka õpetajatest. Kuuekümnendates Elna Suorajärvi saab tööd väikeses koolis Nõukogude piiri lähedal. Maailmast ära lõigatud üksildases külas ei ole miski nii, nagu peaks: koolimaja aset täidab pehkinud barakk, õppevahendeid ei ole ja õpetajat ennast vaevab salakaval haigus, mis sunnib aeg-ajalt tunde andma voodist. Ent Elna asub tegutsema, sest õpetada ta oskab, isegi kui iga õpiku ja pliiatsijupi pärast tuleb kooli hoolekoguga piike murda.

Talv järvede ja metsade taga on raske ning tõrkuva keha mälusoppidest kerkib üles mõndagi, millele mõelda ei tahaks, ent ühtlasi leiab Elna neil üksildastel kuudel endast uut jõudu ja selgust, kuidas eluga edasi minna maailmas, kus meeste ja naiste jaoks kehtivad erinevad nõudmised ja võimalused ning kus riik ei lase tõrkuva tervisega õpetajat pensionile, aga ükski kool ei taha talle ka enam püsivat töökohta pakkuda.

Jenny Erpenbeck. Kairos

1980. aastate lõpu Ida-Berliin. Juhuslik kohtumine seob kokku kaks eri põlvkonda ja kaks elu- ning ajatunnetust. Noor Katharina ja temast märgatavalt vanem Hans, abielus kirjanik, alustavad suhet, mis on ühtaegu lummav ja lämmatav, intiimne ja hävitav. Nende armastus areneb koos Saksa DV hääbumisega, läbi poliitiliste pingete, väärtuste murenemise ja isikliku vabaduse otsingute, mis kujundavad mõlema elu.

Jenny Erpenbeck loob täpse ja valusa portree suhtest, mille dünaamika nihkub vaimustusest manipuleerimiseni, sõltuvusest vabanemissoovini. Romaani taustal avaneb ajastu, kus terve maailm laguneb ideoloogiliselt ja moraalselt, mõjutades paratamatult ka inimeste kõige intiimsemaid otsuseid ja tundeid.

Henrik Fexeus. Ohvriloom

Kui David saab meili tundmatult naiselt, kes teatab, et tal on infot Davidi lapsepõlve kohta, ei oska mees kuidagi reageerida. Kõige parema meelega ei pööraks ta sõnumile tähelepanu ja süüviks hoopis oma tundmustesse kauni staaradvokaadi Florence’i vastu. Kuid Davidil ei ole oma esimesest kaheteistkümnest eluaastast ainsatki mälestust, nii et uudishimu saab võitu ja ta vastab meilile.

Naine, kes temaga ühendust võttis, kaob aga jäljetult ja Davidist saab peamine kahtlusalune. Samal ajal näib, et keegi on asunud jälitama Davidit ja kõiki, kellest ta hoolib. Florence’i abiga peab ta nüüd selgusele jõudma, kes seda kõike korraldab ja kuidas on see seotud tema enda puuduvate mälestustega. Tegu on aastakümneid olnud varjul saladusega ja tegutsemas on mängurid, kes on valmis milleks iganes, et tõde ilmsiks ei tuleks...

Jennifer Banash. Kes oli Elizabeth Stone?

Rohkem kui kolmkümmend aastat on Elizabeth Stone olnud asendamatu osa kodudes kõikjal maailmas, toidu- ja elustiiliikoon, kelle kaubamärk on sama soe ja kutsuv nagu Uus-Inglismaa pruun leib. Kuni selle hetkeni, mil tema ootamatu surma järel läheb tema pärand ja mitme miljoni dollari suurune impeerium tema tütrele Julietile, kellest oodatakse, et ta sujuvalt ema kingadesse astub.

Juliet leiab end oma elus nii isiklikult kui ka ametialaselt ristteelt, kartes, et ei ole piisavalt hea, et selle naise, keda ta oli jumaldanud, kuvandit ja kaubamärki alal hoida. Kuna ettevõte on rahalistes raskustes, õhutatakse Julieti kirjutama oma ema elulooraamatut – end üles töötanud ettevõtja, täiuslik ema ja tavaline kodukootud naine, kelle lapsepõlv Maineʼis oli täis head toitu ja lihtsat elegantsi. Aga jättes kõrvale selle, mida väikesele Julietile on räägitud, ei tea ta oma ema minevikust eriti midagi.

Jari Järvelä. Mozzarella-kuu ja teisi reisijutte

Mis juhtub, kui odav hotell Cádizis osutub öösel kummitusmajaks? Või siis, kui kvartali jagu Pisa linna elanikke aitab noortel vanematel lapsevankrit läbi akna restorani tõsta?

Seljakotiga rändava kirjaniku Jari Järvelä muhedad lood paikadest, kus voolab vein ja kasvavad oliivipuud, nakatavad tõsise reisipalavikuga ja panevad suu vett jooksma

Bella Mackie. Niimoodi minna

Anthony Wistern on kujuteldamatult rikas. Elegantne naine, kamp fotogeenilisi lapsi, chateau Prantsusmaal, häärber Cotswoldis, lugematu arv armukesi, kalduvus moraalile läbi sõrmede vaadata – see kõik iseloomustab Anthonyt.

Ühtlasi on Anthony surnud. Kahtluse alla satuvad kõik ootamatult varandust pärima valmistuvad pereliikmed, sest motiiv moraalselt laostunud perepea teise ilma saatmiseks olnuks nii Anthony naisel kui ka nende neljal lapsel.

Kui silmapiirile ilmub keegi, kes vaimustub krimilugudest ja on entusiastlikult valmis tapja päevavalgele tirima, ähvardab kõik kolinal kokku variseda.

Louise Douglas. Villa Alba saladus

1968, Sitsiilia. Mõni kuu pärast kohutavat maavärinat, mis hävitas mägilinna Gibellina, on Enzo ja ta naine Irene Borgata autoga teel tagasi koju, taustal varemeteks varisenud kummituslinn. Kui nende auto läheb katki, jätab Enzo naise autosse ootama ning suundub abi järele. Kui ta aga auto juurde tagasi jõuab, pole Irene’ist jälgegi. Ei surnukeha ega ühtegi märki võitlusest, mitte midagi.

Tänapäev. TV sõumees ja krimilugude fanaatik Milo Conti on itaallaste lemmik, kes fännide rõõmuks avastab ja lahendab ajaloolisi kuritegusid. Kui ta hakkab uurima kadunud Irene Borgata lugu, süüdistades mõrvas Irene’i abikaasat Enzot, palub Enzo tütar Maddi appi oma lapsepõlvesõbra. Endine detektiiv April Cobain peaks tal aitama isa süütust tõestada. Aprili ees rullub aga lahti küllaltki sünge pilt: maffiakogunemised, truudusetus, valeidentiteet, lein, vankumatu armastus. Kui Villa Alba saladused hakkavad päevavalgele tulema, siis kas Borgatade perekond ei tunne pigem kahetsust, et nad Aprili appi kutsusid. Pealegi, mis ikkagi juhtus Enzo naise Irene’iga?