KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Hortus poeticus. Valimik eesti taimeluulet

Taimed on meie luuletajaid ja kunstnikke alati inspireerinud. Ent rääkides taimedest, räägime läbi nende enamasti siiski inimtunnetest.

Siinsesse, nii sisult kui vormilt poeetilisse taimeluulekogumikku on tee leidnud üle 140 eesti autori loodud luuletuse, mis on valitud võimalikult laia ajaskaalat ja eripalgelisust silmas pidades. Leidub nii armastatud klassikat kui lustlikumat nüüdisluulet. Eestis sündinud või Eestiga seotud botaanilise kunsti esitamisel ja valimisel on samuti eesmärgiks seatud mitmekülgsus. Luuletusi ilmestavad lisaks suure põhjalikkuse ja täpsusega tehtud taimeportreedele ka herbaariumilehed. See on raamat, mida saab nii lugeda kui vaadata, aeglaselt ja korduvalt.

Dörte Hansen. Õunamaa

1945. aastal põgeneb viieaastane Vera koos emaga Ida-Preisimaalt Õunamaa tallu. Selles vanas majas elab ta kogu oma elu, tundes end võõrana, ent suutmata ka lahkuda. Kuuskümmend aastat hiljem seisab koos oma väikese pojaga tema ukse taga õetütar Anne, kes põgenes Hamburgist pärast lagunenud kooselu, sunnitud otsima uut algust. Vera ja Anne on teineteisele esialgu võõrad, kuid koos elades avastavad kaks väga erinevat ja tugeva tahtega naist, et neid seob rohkem, kui nad arvasid. Nii leiavad nad ootamatult midagi, mida nad pole kunagi otsinud: perekonna.

Eia Uus. Eluisu

Siin raamatus on seitsme aasta jagu mõtteid ja kirjutisi sõprusest, armastusest, argipäeva helgetest hetkedest, aga ka isolatsioonist, hirmust, kaotusvalust.

Hetkedest, mis laastasid ja neist, mis tõstsid jälle sügavusest üles.
Sellest, kuidas kõige suurema kurbuse sees õppisin rõõmu tundma ja igas hetkes kõigi meeltega kohal olema. Eluisust, elujanust ja eluilust.

Edward Rutherfurd. Forest. Romaan Inglismaa ajaloost

William Vallutaja aegadest kuni tänapäevani on Inglismaa lõunarannikul laiuv New Forest olnud üks müstiline paik, mis on kuulus oma hirvede, iidsete tammede, rookatusega talumajade ja ponide poolest. Ammustel aegadel tegutsesid seal salakaubavedajad, kellega võimud lootusetut võitlust pidasid, aga juhtus salapärasemaidki asju, sest seal tegutsesid ka nõiad ja olevat nähtud koguni draakonit. Nii ongi see piirkond aegade jooksul saanud osaks arvukatest rahvapärimustest, millele Edward Rutherfurd rajabki oma tuhatkond aastat tagasi kuningas William Rufuse salapärase mõrvaga algava loo, kuhu peagi lisanduvad salakaubavedajate, salaküttide, kohalike meremeeste, tsistertslastest munkade, aga ka aadlimeeste seiklused. Tihedalt põimuvad läbi ja jõuavad lausa tänapäeva sinivereliste Albionide, kaupmeeste dünastia Tottonite, põliste metsameeste Pride’ide, Puckle’ide ja Furzeyde saatuse keerdkäigud.

Santa Montefiore. Gracie kiusatus

Gracie Burton on vanaema, kes elab vaikselt Devonis. Juba nelikümmend aastat pole ta oma külast õieti ära käinudki. Tema tütar Carina on mõjukas ärinaine Londonis. Tal on väga vähe aega 17-aastase tütre Anastasia jaoks, kes õpib internaatkoolis, ja veelgi vähem oma vananeva ema jaoks. Need kolm naist vaevu tunnevadki üksteist.

Kui Gracie näeb ajakirjas Toscanas toimuva kokanduskursuse reklaami, otsustab ta kulutada kõik oma säästud sellele, et sõita Itaaliasse. Tütar ja tütretütar otsustavad temaga kaasa minna, teadmata, mis Graciet õieti Itaaliasse tõmbab. Ka naabrid imestavad, miks ta ei võiks kokaraamatu järgi süüa tegema õppida. Neil pole aimugi, et Gracie varjab saladust erakordsest elust enne neid …

Rebecca Serle. Itaalia suvi

Ema surm lööb Katy täielikult rivist välja. Carol oli palju enamat kui lihtsalt ema – ta oli parim sõber ja esimene inimene, kellele helistada. Tal olid alati vastused, ja nüüd, kui Katy teda kõige enam vajab, Carolit enam ei ole. Olukorra teeb veel veidramaks see, et tal seisab ees reis Positanosse, lummavasse linna, kus Carol veetis suve vahetult enne Katy isaga kohtumist. Katy on aastaid oodanud, et Carol ta sinna viiks – ja nüüd peab ta selle seikluse ette võtma üksi.

Amalfi ranniku kaunid sillerdavad merevaated, imelised kaljud, südamlikud kohalikud elanikud ja loomulikult hõrgu toidu nautimine teevad oma töö – Katy tunneb, kuidas ta taas ellu ärkab.

Ja siis ilmub tema ette terve, päevitunud ja kolmekümneaastane Carol. Katy ei mõista, mis toimub või kuidas see võimalik on – ta suudab mõelda vaid ühele: et ta on kuidagi, täiesti võimatul moel, oma ema tagasi saanud. Ühe Itaalia suve jooksul õpib Katy Carolit tundma mitte oma ema, vaid noore naisena enne tema sündimist. Kuid Carol pole sugugi selline, nagu Katy on teda ette kujutanud, ning peagi peab ta leppima tõsiasjaga, et inimene, kes teadis alati kõike, oli ükskord ise noor naine, kes alles otsis vastuseid.

Colleen Hoover. Langenud naine

Varem panid ta sõnad leheküljed elama, kuid ühe ebakindlusest sündinud otsuse tõttu kogeb menukirjanik Petra Rose valusalt, mis juhtub, kui veebimaailm pöördub sinu vastu. Tema järgmise põnevusromaani kondikava on valmis ja säästud peaaegu otsas. Lootuses inspiratsiooni leida, taandub Petra eraldatud metsamajja päästmaks oma karjäär – ja ka iseennast.

Ja siis ilmub ta ukse taha mees. Uurija Nathaniel Saint süütab Petras taas loovuse sädeme, mille naine oli enda arvates igaveseks minetanud. Sõnad voolavad taas ja väljamõeldud politseinik hakkab vägisi võtma pärispolitseiniku kuju, kellest saab Petra muusa.

Nende ühised „materjali kogumise“ sessioonid muudavad piiri fantaasia ja tegelikkuse vahel ähmaseks. Iga pilk, iga puudutus kisub Petra üha sügavamale, tema jaoks täiesti võõrasse maailma. Sellist elujanu pole ta varem tundnud. Ent nii võimsa inspiratsiooni eest tuleb maksta ränka hinda.

Boo Walker. Päikesetõus Hispaanias

Abikaasa ja ema surmaga kohanemine pole Baxter Shawʼle ja tema kaheksa-aastasele tütrele Miale kerge olnud. Baxter on lahkunud bändist ja hüljanud oma unistused, et pühenduda üksikisa rollile, kuid sellest ei piisa – Mial on tekkinud aina kasvavad käitumisprobleemid. Ja kumbki neist pole suutnud minevikule silma vaadata – kuni minevik tuleb silma vaatama neile.

Saanud kätte üllatavad DNA-testi tulemused, sõidavad Baxter ja Mia Kagu-Hispaaniasse oma müstiliste juurtega kohtuma. Peatudes kuulsa viinamarjaistanduse juurde kuuluvas sajanditevanuses villas, õpivad nad tundma perekonda, mille olemasolust neil aimugi polnud, sealhulgas naist, kelle jõud ja kirg istanduse vastu tuletab Baxterile meelde kaotatud armastust – ja seda, et pole veel hilja omaenda unistused taas ellu äratada.

Angela Marsons. Lapsemäng

Ühel hilisel suveõhtul kutsutakse uurija Kim Stone Haden Hill Parki hirmutavale mõrvapaigale: kuuekümnendates naine on kinnitatud okastraadiga kiige külge ja tema kuklale on kraabitud X-täht.

Ohver Belinda Evans oli pensionile jäänud ülikooli lastepsühholoogia professor. Kui Kim ja tema meeskond Belinda kodu läbi otsima lähevad, leiavad nad lühikeseks reisiks pakitud koti, mille sisu tekitab veel rohkem küsimusi, ning hakkavad lahti harutama Belinda ja tema õe Veronica keerulist suhet.

Seejärel leitakse veel kaks samasuguse X-tähega surnukeha ja Kim taipab, et tegemist on ritualistliku sarimõrvariga. Kuna Penn on seotud ühe oma varasema juhtumi kohtuprotsessiga, on Kimi ülejäänud meeskonnal käed-jalad tööd täis, tabamaks üht jõhkraimat mõrtsukat, kellega neil on eales tegemist olnud.

Larry Niven. Neutrontäht

Ulmekirjanduse 31. suurmeister Larry Niven (1938) ei ole eesti lugejatele tundmatu. 2003. aastal ilmusid meil ta romaanid «Rõngasplaneet» (Ringworld; 1970) ja «Rõngasplaneedi ehitajad» (The Ringworld Engineers; 1979). Kuid juba 1993. aastal ilmus Põhjanaelas ta tuntuim novell «Neutrontäht» (Neutron Star; 1966), mis avas kosmilise seikleja Beowulf Shaefferi sarja, mille kõik tekstid on koondatud nende kaante vahel ilmuvasse kogumikku, mis ilmus originaalis 1994. aastal. Need lood, nagu ka Rõngasplaneedi romaanid, kuuluvad kirjaniku loodud Tuntud Kosmose (Known Space) nime kandvasse tulevikuajalukku. Kaks selles kogus ilmuvat jutustust on võitnud Hugo auhinna ning «Neutrontähte» loetakse üheks 1960ndate kuulsaimaks ulmelooks. Kuigi Niven tuli ulmesse uue laine kirjanduslike stiilipiruettide ja keelemängude kümnendil, sai ta kuulsaks eelkõige just teaduslikult tõepäraste astronoomiliste kirjelduste ja loogiliselt põhjendatud ulmemaailmade väljamõtlemise poolest. Koos Gregory Benfordi, Michael Crichtoni, David Brini ja Greg Beariga sai temast üks 20. sajandi teise poole tähtsaim tõsiteadusliku fantastika (hard science fiction) viljeleja.

Mallu Mariann Treimann. Iga teine lugu

Armas lugeja,

see raamat sündis sadadest kirjadest, mille naised on mulle aastate jooksul saatnud. Kirjadest, mis rääkisid lähisuhtevägivallast. Need lood olid erinevad, aga ometi häirivalt sarnased.

Samu mustreid, samu hirme, samu vaikimisi kohtasin kirjas kirja järel. Neid kokku pannes sündis Iga teine lugu – pealkiri, mis peegeldab kurba tõde: lähisuhtevägivald ei ole erand, vaid paljude jaoks argipäev.

See raamat räägib vägivallast lapse, ema, naise ja sõbranna vaatenurgast. Nähtust, mis ei jäta haavata ainult üht inimest, vaid terveid elusid.

Kui sa tunned end nendes lehekülgedes ära, siis tea: sa ei ole üksi.

Ingrid Maasik. Hoovused

Ta remondib maja – ja ühtlasi ka iseennast. Ta teeb korda paadid ja viib need vette.

Ta hakkab uuesti pildistama – seekord maastikke –, ja rändab vaateid otsides mööda saari ning läbi aastaaegade.

Tema lähim naaber vana Robert on pärit ajast, mil meri oli veel triiki kalu täis.

Kui tema lapsepõlvekaaslane Tommy tuleb suvel Haralaiule pärimisasju ajama, siis rahulik meeleolu muutub. Tekkivat külgetõmmet püüavad mõlemad isegi eneste eest varjul hoida.

Ümberringi laiuv meri on nagu alateadvus, alati ligidal. Hoovused kulgevad omasoodu nii vetesügavuses kui inimese hinges. Need sunnivad lahkuma, aga võivad ka tagasi tuua – ja vahel tulebki käia kaugel, et mõista, kuhu me kuulume.

Annika Lõhmus. Liikuv püha

„Liikuv püha“ on romaan sõprusest, mis peab vastu argielu kaosele, sassis tunnetele ja unepuudusest tehtud vildakatele valikutele. Sõbrannad pea sünnist saati, on Madli ja Liis nii iseenda suurimad kriitikud kui ka teineteise jäägitud toetajad. Koos leitakse igast olukorrast midagi head ja mõnikord ongi sõprus see, mis kõike koos hoiab – eriti kui ümberringi igast otsast logiseb.

„Liikuv püha“ räägib naiseks ja emaks olemisest ausalt ja mõnusa huumoriga. See soe ja inimlik lugu tuletab meelde, et elu ei pea olema täiuslik, et olla päris.

Tarmo Pikner. Riigipöörajad, paruness ja puudel

Raamatu kaante vahele on saanud poliitmaiguline triller, kus autori tahtel on pandud ühte aegruumi tõsielulised tegelased Konstantin, Artur ja Viktor. Neil kõigil on riigipööramises kogemusi, kellel vähem, kellel rohkem. Peategelased seiklevad üheskoos ajaloo narratiivide taustal, mis peaksid lugejale tuttavad ette tulema.

Tegelaskujude kohati kentsakas kõnepruugis ei maksa süüdistada autorit, pigem tegelasi endid, sest nii nad just kõnelesid. Osaliselt on kasutatud lausa ajalooliste isikute tsitaate. Enamasti räägivad peategelased asjadest, mis neil mõtteis olnud ja mis ka päriselus toimunud. Raamatus on väga palju tõtt, kuigi tõesed pildid on omavahel seotud fantaasiarikaste juhtumistega.

Tõsiasi on ka paruness Thyra kaunidus, kelle ilu oli laialt tuntud ja juhuslik pole ka talle kuulunud Lauterborni loss Echternachis ning paruni Eesti päritolu. Lossist mitte väga kaugel elas mõnda aega ka üks peategelasi - Artur.