KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Tõnu Õnnepalu. Tööpäev

Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused.

Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi.

Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.

Rachel Kushner. Loomise järv

„Loomise järv” on romaan vabakutselisest salaagendist, kolmekümne nelja aastasest halastamatust taktikust, julgete arvamuste ja laitmatu ilu poolest tuntud ameeriklannast, kes saadetakse Prantsusmaale dissidentide põllumajanduskommuuni jälgima. Sadie Smithi nime all imbub ta kommuuni sisse ja selle nime all tutvustab ta end ka Lucienile, noorele heast perekonnast pärit pariislasele, kellest saab Sadie kallim ja keda ta kasutab ära oma hämarate tööandjate aina nõudlikumate eesmärkide täitmiseks. Hõredalt asustatud, vanade talumajade ja eelajalooliste koobastega Prantsuse maanurgas elutseb ka Bruno Lacombe, noorte aktivistide salapärane leebe mentor, kes usub, et tee emantsipatsioonini ei peitu mitte vastuhakus, vaid kaugesse minevikku tagasi pöördumises. Samal ajal kui külmalt kaalutlev Sadie on veendunud, et tema vaatlusalused on tal täielikult ümber sõrme keeratud, vajub ta ise üha sügavamale Bruno hiilgavate alternatiivsete ajalootõlgenduste, sõnaosava kaeblemise ja liigutava isikliku loo võrku

Chloe Dalton. Kasvatades metsjänest

Kui ülihõivatud tööinimene Chloe koroonapiirangute tõttu linnakodust maale elama kolis, ei osanud ta arvata, et temast saab vastsündinud jänesepoja hoolekandja. Ometi, leides eest ohustatud, üksildase ja vaevalt peopesasuuruse olendi, ei saa ta teisiti, kui anda jänesele võimalus ellu jääda.

„Kasvatades metsjänest“ on nende ühise teekonna kroonika, mis pajatab jänesepoja eest hoolitsemise ja tema metsikusse loodusesse naasmisega seotud katsumustest. Näeme inimese ja looma vahelist haruldast suhet, mis aitab meis taasloita imetlust metsiku looduse ja selle elanike vastu. See ebatõenäoline usaldussuhe meenutab meile, et kõige ainulaadsemad kogemused, mis toovad kaasa rohket lootust, saavad meile osaks sageli siis, kui me neid kõige vähem oodata oskame.

Jostein Gaarder. Teisel pool peeglit

Jostein Gaarderi poeetiline teos juhatab meid arutlema elu ja igaviku üle. Viimaks on kauaoodatud jõulud käes – allkorruselt kostab Cecilie kõrvu nõudekõlinat ja jutukõma, ninna tõuseb kuuselõhna. Varsti tuleb ema üles ja siis toob isa Cecilie teiste juurde. Kuuse all pakkide hulgas pole küll ühtki, mille sees võiksid olla suusad... või kelk, mida tüdruk kõige rohkem soovib. Aga jõulude ajal on ka varem imesid juhtunud.

Jostein Gaarderi stiil muudab pealtnäha lihtsakoelise loo sügavaks ja filosoofiliseks, paneb kaasa tundma ja järele mõtlema. Gaarderil on imeline oskus rääkida keerulistest teemadest selgelt ja meid oma lugudega puudutada. Ta ei muutu usust rääkides jutlustavaks ega surmast rääkides masendavaks, vaatleb ja arutleb näiliselt emotsioonideta, erapooletult, aga poeb just niimoodi sügavale lugeja hinge.

Juan Gomez-Jurado. Must hunt

Antonia Scott on Punase Kuninganna projekti võtmeisik, kes töötab kulisside taga, et lahendada kõige salakavalamaid ja ohtlikumaid kuritegusid. Antonia ei suuda oma eelmisest juhtumist lahti lasta, kuniks tappev sündmuste jada ta taas töölainele sunnib.

Lõuna-Hispaanias Costa del Solis leitakse maffiajõugu liige Juri Voronin oma luksusvillast jõhkralt mõrvatuna. Mehe lapseootel abikaasa Lola Moreno pääseb aga napilt talle kaubanduskeskuses korraldatud tapmiskatsest ja põgeneb.

Nüüd peab Antonia koos oma abilise ja kaitsja, inspektor Jon Gutiérrezega, Voronini abikaasa üles otsima, kuid nemad pole ainsad, kellele Lola huvi pakub – samuti on naise jälil palgamõrvar hüüdnimega Must Hunt.

Antonia, keda painavad ikka veel isiklikud deemonid, peab selle hirmuäratava ja salapärase rivaali üle kavaldama ning temast kiiremini tegutsema.

Eduard Vilde. Külmale maale

19. sajandi lõpukümnendi Eesti külas elab noor kehviktalupoeg Väljaotsa Jaan koos ema ja kolme väikese õe-vennaga popsisaunas. Aus ja uhke mees teeb heal järjel oleva külavanema Virgu Andrese talus juhutöid, püüdes iga hinna eest oma perekonda ülal pidada ja koos hoida, ent vaesus ja nälg sunnivad teda samm-sammult oma põhimõtetest taganema.

Jaani ja jõuka taluperemehe tütre Anni armastus satub vastuollu ühiskondlike normidega ning viib traagilise lõpplahenduseni – teekonnale külmale maale.

Tove Jansson. Päikeselinn

Florida väikelinnas St. Petersburgis kulgeb aeg kiiktoolide õõtsumise rütmis. Butler Armsi külalistemaja verandal on neid kaheksa. Pealtnäha on elu rahulik ja tasakaalukas, kuid pinna all pulbitsevad intriigid ja draama. Eakad asukad kannavad pika elu jooksul kogunenud arme ning võistlevad tähelepanu ja hoolimise pärast, mõnikord üksteise arvel. Elanike seas on ka õed Pihelgad „kuskilt Baltikumist“, kes käivad kogu aeg koos, loevad kogu aeg raamatuid.

„Päikeselinn“ räägib vananemisest, aga veelgi enam sellest, kui oluline on esmalt iseendaks saada. Kuigi vanaduspõlve kujutatakse ilustamata, on „Päikeselinn“ optimistlik ja väga naljakas raamat. Tove suhtumine oma tegelastesse on niisama soe kui Florida päike.

Gabrielle Zevin. A. J. Fikry märkimisväärne elu

Tõredal Island Booksi omanikul, A. J. Fikryl, on rasked ajad: ta raamatupoel ei lähe hästi, ta on kaotanud oma armastatud naise ja kõige hinnalisema vara – ühe raamatu haruldase esmatrüki.

Ühel päeval aga leiab A. J. Fikry raamatupoe põrandalt istumas kaheaastase Maya, kelle külge on kinnitatud kiri, mis palub poeomanikul tema eest hoolt kanda. A. J. Fikry – ja Maya – elu muutub igaveseks.

Gabrielle Zevini võluv romaan on armastuskiri raamatute maailmale – vastupandamatu ülistuslaul sellele, miks me loeme ja miks me armastame.

Jennifer Probst. Meie Itaalia suvi

Ainiti oma karjäärile pühendunud töönarkomaan Francesca on meeletult sõltumatu ja edukas kõigis eluvaldkondades peale ühe: oma perekonna. Ta ei leia aega oma teismelise tütre Allegra jaoks, mille tulemusena neist on saanud teineteisele peaaegu võõrad. Kui Allegra hakkab läbi käima uute sõpradega ja jääb kanepi omamisega politseile vahele, annab Francesca järele ema soovile, et nad võtaksid ette ainulaadse suvise puhkusereisi oma perekonna juurte juurde Itaaliasse. Aga Francesca ei näinud ette, et tal tuleb seista silmitsi otsusega, mis võib muuta kogu tema elu.

Allegra tahab vanaemale rõõmu teha, aga ta ei talu mõtet, et on sunnitud olema kogu aeg emaga koos, ning tõotab endamisi, et punnib sellele nõmedale reisile igal sammul vastu, kuni noormees, kellest on saamas preester, näitab talle, milline jõud on andestamisel, tervenemisel ja armastusega kaasas käivatel raskustel, mis murravad südame.

Amanda Prowse. Täiuslik tütar

Kunagi ammu olid Jacks Morganil unistused. Tal on karjäär ja ta reisib maailmas ringi. Ta kodu asub mere ääres ja ta veedab oma kallimaga pikki õhtuid, jalutades tähistaeva all.

Kuid elu läks teisiti. Kõigepealt sündis Martha ja siis Jonty. Siis kolis ema tema juurde elama ning nüüd on nende väike ridaelamumaja puupüsti täis.

Robert Bryndza. Mineviku varjud

Rutiinsest hädaabinumbrile tehtud kõnest alguse saanud juurdlus areneb tohutu kiirusega heidutavaks müsteeriumiks, kui peainspektor Erika Foster leiab surnukeha tühjast korterist, kust on kõik DNA-jäljed maha küüritud. Kui aga eksperdid avastavad korteri laest kokaiinijäljed, kutsub Erika kohale narkokoerad, kes juhivad ta pakiautomaati pandud salapärase pakini.

Enne kui Erika arugi saab, seisab ta silmitsi ilmvõimatuga: ta vahib otsa Jerome Goodmanile, narkoärikale, kes tappis kümne aasta eest Erika abikaasa. Erika vahistab mehe, aga ilmneb, et passi järgi on tolle nimi hoopis midagi muud ja teda pole kohtulikult karistatud.

Erika ülemused nõuavad, et ta võtaks välja puhkuse ja tegeleks posttraumaatilise stressihäirega. Isegi tema lähimad töökaaslased kahtlevad ta kaines mõistuses. Taanduma sunnituna võtab Erika aga ette eraviisilise juurdluse.

R. L. Killmore. Surm Kollase Nartsissi võõrastemajas

Cinnamon Fallsis võidutseb kevad ja iga-aastane Kollase Nartsissi kevadpidu on täies hoos.
Morgan Taylor, kes aitab üsna tõrksalt oma vanematel Kollase Nartsissi võõrastemajas üritust korraldada, soovib, et ta hing rahule jäetaks ja tal lastaks omaette unistada Willist, ohtlikult seksikast üksikisast, keda ta enam peast välja ei saa.

Kevadpidu lõpetaval tantsupeol leiab ta end Williga silmitsi. Kuid nende imelise hetke purustab verd tarretama panev karjatus.
Võõrastemaja aiast on leitud külalise surnukeha ja suust suhu liigub sosinal sõna: mõrv.

Kuna kaalul on võõrastemaja tulevik, ühendavad Morgan ja Will saladuse lahendamiseks jõud. Kas neil õnnestub tõde paljastada enne, kui on liiga hilja, või lõpevad nende püüdlused murtud südamega?