KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14 

Trude Teige. Kui vanaema tantsis vihmas

Kolm põlvkonda naisi – üks sünge saladus.

„Kui vanaema tantsis vihmas“ on lugu naise valusast valikust vaikida ja selle tagajärgedest tema lähedastele. See on lugu sellest, kuidas aastakümneid tagasi tehtud otsused mõjutavad inimeste elusid, kes pole sel hetkel veel sündinudki. Ent eelkõige on see lugu armastuse tervendavast väest. Romaan baseerub tõsielulistel sündmustel, rääkides seni valgustamata tahu ka meid lähedalt puudutanud mitte kuigi kaugest minevikust.

Ian McEwan. Õppetunnid

Kui maailm teise maailmasõja kaotusi alles kokku loeb ja raudne eesriie on sulgunud, pööratakse üheteistkümneaastase Roland Bainesi elu pahupidi. Ema kaitsvast hoolest eemal, võõrapärases internaatkoolis haarab ta haavatavus klaveriõpetaja preili Miriam Cornelli tähelepanu, millest Rolandile jäävad sügavad armid ja kustumatu mälestus armastusest.

Kui Rolandi naine kaob, jättes ta tillukese pojaga üksi, on mees sunnitud seisma oma rahutu elu reaalsuse ees. Tšornobõli radioaktiivsuse levides üle Euroopa hakkab ta sügavalt oma perekonna ajaloost vastuseid otsima ja teeb seda kogu edasise elu. Kaotatud võimaluste paines otsib Roland lohutust pea kõigest – muusikast, kirjandusest, sõpradest, seksist, poliitikast, armastusest, mis jääb traagiliselt lühikeseks, ning armastusest, mis ta lõpuks vabaks laseb.

Rolandi teekond tõstatab olulisi küsimusi meile kõigile. Kas me ikka võime oma elust täit võtta, kui sellega teistele hävingut põhjustame? Kuidas maailmasündmused, mida me kontrollida ei saa, kujundavad meie elusid ja mälestusi? Ja mida on meil minevikutraumadest õppida?

Juta Raudnask. Minu Bali

Mul on kahju inimestest, kes tulevad nädalaks Balile, veedavad päevi hotellis kirjude kokteilide taga ja tormavad higistena läbi turismimagnetite. See ei ole päris Bali – mitte see, millest mina teile kirjutan. Bali jaoks tuleb võtta aega. Õigesti tunnetatuna on Balil olemine justkui see aeg päevast, mille veedad mediteerides. Puhastav, rahustav, kirgastav…
Minu Bali on maagiline kultuur iidsete tseremooniate ja rituaalidega, rollerisõidud palmisalude vahel, kodu jagamine troopilise faunaga ja elustiil, mis toetab meie kui biohäkkerite pikaealisuse püüdlusi nii oma tempo, toidu, looduse kui vaimsusega.
Kõik pole aga lõpuni zen, isegi Balil mitte. Saan eluohtliku allergilise reaktsiooni, eksin esimest korda elus rollerit juhtides ära, kohtan peopesasuuruseid ämblikke, söön pesukausist mineraalvee ja seasüdame suppi, võitlen niiskushallitusega, näen, kuidas kohalikud transis väänlema hakkavad, endal silmad pahupidi, ja leian end kose all röökimast.

Edward Rutherfurd. Pariis

Romaani põnev ja romantiline sündmustik saab alguse kuldsel ja hedonistlikul nn belle époque’i ajastul, kui pariislased nautisid rahu ja rõõmu. Ajas sajandeid edasi-tagasi hüpates toob autor lugeja ette köitvad lood, mis viivad Pariisi kõige erinevamatesse kohtadesse ja ajastutesse ehk Montmartre’i agulitest ja iidsest Notre Dame’ist kuni Saint-Germaini bulvariteni, ja seda alates keskajast kuni peaaegu tänapäevani.

Kõrgest soost de Cygne’id on teeninud sajandeid kuningat, lihtrahva hulgast pärit Le Sourdid aga kehastavad Prantsuse revolutsiooni ja Pariisi kommuuni ideaale. Montmartre’i jalamil sirgunud vendadest Gasconidest aitab Thomas ehitajana kaasa Vabadussamba ja Eiffeli torni valmimisele, Luc aga tegutseb Moulin Rouge’i ümbruses kahtlase kuulsusega linnaosas. Louis XV ajal laostunud Blanchardid tõusevad Napoleoni ajal tuhast ja aitavad teha Pariisist tänapäevase linna.

Pariisi lugu on sündmusterohke: juttu tuleb templirüütlitest ja juutide väljakihutamisest, heidetakse pilk aega, mil tegutsesid Jeanne d’Arc ja kardinal Richelieu ning toimusid ususõjad, mööda ei minda ka õukonna elust Versailles’s, Prantsuse revolutsiooni terrorist ja häbiväärsest Dreyfusi afäärist ning Esimese ja Teise maailmasõja traagilistest sündmustest.

Rebecca Yarros. Variatsioon

Eliitbaleriin Allie Rousseau elu keskmes on ränk töö ja teiste inimeste ootused. Tema ema jälgib iga tema liigutust ja eeldab tütrelt täiuslikkust. Alati, mis tahes hinnaga. Kui vigastus seab ohtu kõik, mille nimel Allie on pingutanud, tuleb naine oma suvekoju taastuma, ent seal tuleb tal silmitsi seista mälestustega, mida ta on püüdnud unustada.

Rannikuvalve päästeujuja Hudson Ellis teab hästi, et kõhklus võib otsustada ellujäämise või surma. Ta on alati olnud uhke selle üle, et suudab olla õigel ajal õiges kohas, eriti kui asi puudutab Allie Rousseaud ... kuni õhtuni, mil ta tegi oma elu suurima vea. Hudson ihkab Alliet rohkem kui oma järgmist hingetõmmet, kuid saladused, mida mees hoiab, välistavad nende koosolemise.

Siis aga ilmub Allie ukse taha Hudsoni õetütar, soovides meeleheitlikult leida oma bioloogilist ema. Tema julge plaaniga nõustudes satub Allie kujuteldamatusse olukorda ning peab tõdema, et niit, mis teda Hudsoniga aastaid tagasi sidus, võib küll olla siit-sealt hargnenud, kuid tõde võib nad kas taas kokku tuua või igaveseks lahku viia.

Julia Quinn. Kirjavahetus

Sir Philip Crane teeb Eloise Bridgertonile ettepaneku veendumuses, et neiu on kodune ja tagasihoidlik ning meeleheitlikult abiellumist igatsev vanatüdruk. Ainult et ... Eloise ei ole ju selline.

Kas mees arvas, et Eloise on peast segane? Eloise Bridgerton ei saa ju abielluda mehega, keda ta polnud kunagi kohanud! Kuid siis hakkas neiu mõtlema ... ja enne kui ta arugi sai, oli ta keset ööd tõllas, et kohtuda mehega, kes võiks olla talle ideaalne kaaslane. Ainult et ... Sir Philip ei ole ju seda. Neiu täiuslik abikaasa ei tohiks olla nii tujukas ja kombetu, tahumatu, karm ja otsekohene ning täiesti erinev Londoni härrasmeestest, kes neiu käe pärast võistlevad.

Aga kui mees naeratab ... ja Eloise’i suudleb, siis ülejäänud maailm lihtsalt kaob. Kas see ebatäiuslik mees võiks tõesti olla tema jaoks ideaalne?

Airi Värnik. Lood elust ja enesest

Autor Airi Värnik tutvustab teost nii: „Kutsun lugejat kaasa ajarännakule, kus mu silmadest ja südamest on tihedalt läbi käinud oma pere viie põlvkonna elusaatus vanavanematest lapselasteni. Ma valisin kõnekaid lugusid, kirjeldan olustikku ja panen need lood ajaloo konteksti. Raamat on ka tänuvõlg enam kui kümnele tuhandele patsiendile, kes on avanud mu psühhiaatri praktikas oma elu lood . Aeg on samaga vastata. Ma jutustan oma elu keerdkäikudest, suhetest, saavutustest, hingehädadest ja kirest eriala suhtes."

Andrus Kivirähk. Eesti rahva uued jutud

Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.

Gert Kiiler. Mineviku eest ei pääse

1962. aasta kevadpäike kütab kasiinolinn Viljandi kuumaks. Taas võib tänavail näha edevat Chevy Corvette’i, mis kuulub ei kellelegi muule kui eradetektiiv Paul Johnsonile.
Sume õhtu ja paar martiinit viivad mehe kokku salapärase brünetiga, kes omandab tema mõtteis ootamatult olulise rolli. Ent ei lähe kaua, kui saatuslikust naisest saab abi vajav daam ja Paul on ülepeakaela mässitud väljapressimise ja mõrva puntrasse. Niidiotsad viivad põhjarannikule, kus kummitavad minevikuvarjudena salaviinaäri ja sõjahauad. Või... on need ikka sõjahauad?
Millised sünged saladused õnnestub Paulil päevavalgele kiskuda? Kuidas on asjaga seotud ööklubi Öökull? Kuhu kaob Eva, kes Pauli silmarõõmule sugugi oma heakskiitu ei anna?

Ene-Maris Tali. Kristallmeri

Romaani „Kristallmeri“ peategelaseks on ajakirjanik Mirtel. Meedia on ajakajaline ning ajakirjanik aja ja sündmuste kajastaja. Mirteli elust astuvad läbi järjest uued inimesed. Ta kuulab nende lugusid, mõistab neid ja jõuab neile väga lähedale, kuid suhetes kunstnikust abikaasaga on kõik vastupidi. Elu on justkui kupeldaja, kes ei usu tundeid ning muudab teekonna olulise inimese juurde võimalikult keeruliseks.

Sõbranna ootamatu pakkumine sõita nädalaks enesejuhtimise koolitusele tundub Mirtelile põneva seiklusena, aga juba kursuse esimesel päeval saab naine aru, et temagi mälusahtlid on täis hingehaavu, mis aeg-ajalt pinnale tõusevad.

Enesega rahu tegemiseks otsustab Mirtel tuldud tee eneses uuesti läbi käia.

Lisa Ridzen. Kured lendavad lõunasse

Bo köögisohval veedetavaid rahulikke päevi katkestavad vaid koduhooldajate regulaarsed külaskäigud. Östersundi dementsete hooldekodusse kolinud naisest jäänud tühjuses hakkavad Bod närima kõhklused ja kahtlused. Aega, et lahendada kohati võimatuna tunduvat probleemi – suhteid poja Hansuga – jääb üha vähemaks. Õnneks on tal seltsiks koer Sixten, nii et ta ei ole päris üksi.

Kobamisi püüavad isa ja poeg teineteiseni jõuda. Samas on Hans veendunud, et Sixten tuleb minema viia, sest isa ei jaksa enam temaga jalutamas käia. Koerast ilma jäämise oht tekitab tunnete virvarri, mis paneb Bod vaatama tagasi oma elule, isaks olemisele ja tunnete väljendamisele.

Pia Rosenberger. Venuse saladus

Mira on elanud neli aastat Maremma dominikaanlaste kloostris. Kui Lorenzo de Medici ta tagasi Firenzesse kutsub, kardab Mira, et mälestused, mis ta elu igaveseks muutsid, kerkivad taas esile. Õnneks jäävad mälupildid Pazzide atentaadist Medicite perekonnale uduseks. Miral seisab ees kihlus Enzo di Pierfrancesco de Mediciga, sellele keskendumise asemel veedab ta aga pigem aega hoopis Sandro Botticelli töökojas. Uurides taimi, abistab ta kunstnikku „Primavera“ loomisel, kuid kohtab seal iga kord ka ilusat kaardiväelast Riccardot. Lisaks poseerib ta isegi Botticellile. Kui aga üks kolmest graatsiast leitakse surnuna ja veel üks modell ära kaob, hakkab Mira mõtlema, mis on tegelikult „Primavera“ tähendus ja kas ta ehk ka ise ohus ei ole …

Viveca Sten. Salajane haud

On palav hilissuvi. Sandhamni naabruses asuvalt saarelt leitakse inimluud ning Thomas Andreasson kutsutakse uurimist juhtima.

Nora Linde on pärast eelmise juhtumi sünget pööret haiguspuhkusel: teda vaevavad depressioon, õudusunenäod ja süümepiinad, tema abielu on raskes seisus ja ta eneseuhkus haavatud. Ehk leiab ta lunastust just sellest uurimisest? Sünge leiu tõendid viivad kahe lahendamata juhtumi juurde. Samas on kümne aasta eest salapäraselt kadunud kaks naist, kelle kadumisjuhtumid on üsna kiiresti lõpetatud. Nora tunneb sundi asuda omal käel saladust uurima. Mis võis toona juhtuda ja miks on kahe naise kadumisega kuidagi lepitud?

Thomase ja Nora sõprus pannakse proovile, kui päevavalgele kerkivad kaua varjatud saladused ja traagilised peresuhted.

Keegi saarel teab tõde. Kas selle paljastamiseks tuleb ohverdada veel rohkem elusid?

Alex Smith. Kadunud poeg

Töötu peainspektor Robert Kett püüab tavaellu naasta, ent saab siis ootamatu telefonikõne oma emalt Marylt, kellega ta pole peaaegu kaks aastakümmet suhelnud. Ema nõuab, et poeg peab kohe tulema tema juurde Whytetaili külla Norfolkis.
Ent tegemist ei ole perekondliku rõõmsa taaskohtumisega – selgub, et jumalaema kommuun, kus ema elab, vajab Roberti abi. Caitlyn ja Liam Brown on julmalt tapetud ja nende vastsündinud poeg kadunud – verisesse hälli on jäetud kiri, et kui politsei asjasse segatakse, beebi sureb.
Kett palub endistel kolleegidel Clare’il, Porteril ja Savage’il koos temaga teeselda salapolitseinikke ja avastab, et selles vaikses ja mõtisklevas paradiisis pole asjad sugugi nii harmoonilised, kui esmapilgul paistab.
Kes tappis Brownid ja röövis nende lapse? Milliseid tumedaid saladusi kommuun varjab? Kas tapja on väljastpoolt tulnud isik või on ta üks nende endi seast?

Nicola May. Kuidas sulle öelda?

Kuidas oma elu uuesti üles ehitada, kui see ühe hetkega igaveseks muutub?

Kolmekümne viie aastane Victoria Sharpe töötab illustraatorina, tal on suurepärased sõbrad ja igati kena, ehkki pisut liiga etteaimatav kaaslane. Ometi tunneb Victoria juba mõnda aega, et midagi on puudu …

Soovides pingetest vabaneda, läheb ta koos parimate sõpradega välja. Järgmisel hommikul, pärast üht hooletut tegu, otsustab naine lõpuks, et on valmis kuulama oma südame häält ja asuma tegudele. Ent peagi saab ta laastava uudise, mis näib hävitavat igasuguse lootuse helgeks tulevikuks.

Või vähemalt nii ta arvab … sest kui sõbrad ja pere teda toetama asuvad ning ootamatu uus armusuhe ta südame kiiremini põksuma paneb, avastab Victoria, et mõnikord võib kõige süngemast pimedusest läbi murda kõige kirkam valgus. Aga kas ta suudab pärast kõike läbielatut selle oma ellu lasta?

Mandy Yousal, Linda Watson-Brown. Palun päästke mind

Mandy isa peeti ühiskonna tugisambaks, kuid keegi ei teadnud, mis toimus kodus, suletud uste taga. Tüdruk oli vaevu saanud 11. aastaseks, kui isa hakkas teda vägistama neli korda nädalas, nagu kellavärk, sundides end talle peale isegi siis, kui tütar oli temast rasedaks jäänud. Kui ilmnes, et tüdruk on lapseootel, süüdistas isa tütart kõigi silmis kergemeelses käitumises, vaatamata sellele, et oli ise tütre tulevase lapse isa ja vanaisa. Pärast aastaid kestnud hüljatud ja ignoreeritud olemist leidis Mandy lõpuks kellegi, kes teda uskus ja aitas isa kohtu ette tuua.

Mandy Yousaf võtab kokku julguse ja jutustab oma loo lootuses heita valgust õudustele, mida ilmselt nii mõnigi laps on kogenud.Tema lugu jahmatab iga lugejat, kuid pakub lõppkokkuvõttes ka lootust ja armastust.