KÄRDLA LINNARAAMATUKOGU  E-R 10-18  L 10-14

Fernando Pessoa. Rahutuse raamat

XX sajandi Euroopa kirjanduse ühe omanäolisema klassiku Fernando Pessoa (1888-1935) “Rahutuse raamat” ei näinud tema eluajal üldse ilmavalgust, vaid on pandud kokku salapärase kirjaniku mahajäänud paberitest. Pärast ilmumist on sellest aga saanud kultusraamat, mida võib siiani avada pea suvaliselt leheküljelt, nii et selle lausete ebaharilik ilu põlvist nõrgaks võtab.

Fernando Pessoa sisemaastikest võrsuv kaleidoskoop avaldub sellise harvaesineva jõuga, milles enesepettuse kihid lahustuvad kui kevadine jää. “Rahutuse raamat” on kui toost elule — lõikavalt vahe ja metafüüsiline teekond reaalsusesse, mis tiivustab lugejat avastama oma isiklikku Rua dos Douradorest, meie igapäevast, paradoksidest tulvil absurdiuniversumit. Raamat aeglaseks mekkimiseks, kohaoluharjutuste kõrgpilotaaž.

Narine Abgarjan. Simon

Väikeses Armeenia linnas sureb müürsepp Simon. Ta on elanud pika elu, teeninud ära kaaslinlaste austuse, kuid olnud ka kuulus loendamatute armulugude poolest. Nii kogunevadki Simoni koju teda viimsele teele saatma kõik naised, keda ta on kunagi armastanud. Ja igaühel neist on oma lugu

Jenny Hale. Liblikaõekesed

Leigh Henderson on parimas hoos, valmis sõlmima oma elu suurimat tehingut. Ta on selleks valmistunud, miski ei seisa tema teel ‒ kui välja arvata ambitsioonikas kolleeg, kes saab endale tähtsa kohtumise kliendiga ja kelle pärast Leigh töötuks jääb. Aga see on veel väike mure.

Leigh’ emal on uudiseid, mis muudavad kõike. Ta on palunud tütardel tulla perekonna majakesse Old Hickory järve ääres. Lisaks selle, et tagasipöördumine kodukanti toob pinnale Leigh’ leina armastatud vanaema surma pärast, tuleb tal ka õppida tundma õde, keda ta pole kunagi vaevunud mõistma, ning riskida võimalusega, et ta kohtab vana armastust, Colton Harrist, seda ainsat, kellest ta pole suutnud kunagi päriselt lahti lasta. Kas see kõik aitab Leigh’l mõista, kes ta ise päriselt on?

Claudia ja Nadja Beinert. Marylin ja Hollywoodi tähed

Los Angeles, aasta 1942. Üksildase lapsepõlvega Normal tuleb viibida pikki perioode kasuperedes ja lastekodus. Nukrast reaalsusest aitavad põgeneda kino ja filmilinal nii enesekindlana mõjuvad Hollywoodi staarid. Astudes 16-aastaselt korraldatud abiellu, matab Norma Jeane oma unistuse näitlemisest maha. Jim Doughertyst saab siiski Norma esimene armastus, mees, kes äratab tema sensuaalsuse.

Ent elu on ettearvamatu! Norma kohtub fotograafiga, kes tahab temast teha kuulsa fotomodelli. Kaamera ees tunneb Norma end kui kala vees, poseerides kaob isegi tema ujedus. Ja ta mõistab, et vaid rambivalgus võib teha ta õnnelikuks. Astudes vastu ajastu rangetele reeglitele ja vabastades end noortele naistele peale surutud ühiskondlike ootuste kütkeist, tõuseb Norma Marilyn Monroe’na filmiajaloo tuntuimaks ikooniks.

 Lilli Luuk. Kolhoosi miss

Lilli Luugi novellikogu „Kolhoosi miss“ koondab eelkõige lähiajaloost inspireeritud lühiproosat. Ajakirjades Looming ja Vikerkaar ilmunud juttude kõrval sisaldab kogumik ka mitut seniilmumata lugu.

Mann Loper. Inglite linn

Rike oli tulnud, et jääda. Linnas, inimkonna langenud kantsis, võimutsesid tehisintellektid, võimsad ja pidurdamatud. Vähesed suure Sõja järel ellu jäänud inimesed olid sunnitud varjuma pisikestesse oaasidesse, kindlustesse, mille kaitsvatest piiridest väljaspool pidasid masinad neile armutult jahti.
Vanemate inimeste päevad kulusid, maadeldes ühe pakilise probleemiga teise järel. Nemad ei leidnud enam aega ega vaimujõudu mõttelendudeks.
Lonni, umbes kolme kuu pärast viisteist, aga tahtis ja jõudis veel unistada, viitsis isegi mängida mõttega Rikke parandamisest ega tahtnud leppida sellega, et Kindluse seinad peavad alatiseks jääma tema ahta maailma piirideks. Just seepärast ei punninudki ta väga palju vastu, kui Ada ja Karel ta ühte riskantsesse ettevõtmisesse mässisid…

Ivan Turgenev. Aadlipesa

Jätnud seljataha truudusetu abikaasa Varvara ja Pariisi salongide pealiskaudsed keskustelud, naaseb elus pettunud Fjodor Lavretski oma Venemaa kubermangulinna härrastemajja. Juhuslik kohtumine noorukese Liisaga äratab mehes taas armastuse. Prantsusmaalt saabunud teade Varvara surmast kaotab Liisa ja Fjodori teelt viimasedki takistused ning tulevik näib helge ja võimalusterikas. Ent siis pöörab õela saatuse sõrmenips kõik pea peale …

Autori eluajal vaieldamatult populaarseimaks osutunud romaanis kõneleb Ivan Turgenev lüürilises keeles kaotusest, täitumata lootustest ja õnnest, mis kestab üksnes viivu.

Nikolai Gogol. Surnud hinged

„Surnud hinged“ on ühtaegu salvav pilkelugu ja irooniline vaade ühiskonnale, kus lokkab korruptsioon, ahnus, rumalus ja ülespuhutus. Tänu ajatule ja intelligentsele huumorile ning üleelusuurustele karakteritele on Gogoli meistriteos teeninud kindla koha 19. sajandi vene kirjanduse hiilgavaimate pärlite seas.

Sue Roberts. Kui Kreeka kutsub

Vaikselt, tagasihoidlikult, turvaliselt. Nii elab Becky pärast seda, kui tema viimane romantiline suhe ta haiglavoodisse viis. Ta hoolitseb oma poekese eest ja jälgib hoolega, et tema asukoht ta endisele kallimale teatavaks ei saaks.

Becky veedab paar nädalat Kreekas imelisel Skiathose saarel. Ta suundub Kreekasse koos kahe sõbrannaga, kellest üks püüab oma ohjeldamatut kulutamissoovi talitseda ja teine, väikelaste ema, saab ometi kord ööune täis magada.

Koos nauditakse parimat, mida saarel on pakkuda: päikest ja kauneid vaateid, hõrgutavaid roogi, oivalisi randu, kohalike tähelepanu (terekest, kuum restoranipidaja Kyros!) ning seiklusi filmi „Mamma Mia!“ radadel. Peagi seisab Becky silmitsi tunnetega, mida ei arvanud end enam kunagi tundvat, kuid tumedad pilved jõuavad temani isegi nii võrratus paigas. Kodust saabuvad ärevad uudised endise meessõbra kohta ning kojusõidu ajaks on naise süda kaheks kistud unelma ja tegelikkuse vahel.

Oliver Pötzsch. Hauakaevaja raamat

1893: Augustin Rothmayer on kuulsa Viini keskkalmistu hauakaevaja. Ta on põikpäine haritud veidrik, kes kirjutab esimest almanahhi hauakaevajatele. Tema rahu häiritakse jõhkralt, kui talle tuleb külla noor inspektor Leopold von Herzfeldt. Herzfeldtil on vaja surmaeksperti: mõrvatud on mitu teenijatüdrukut, kõik nad on julmalt teibasse aetud. Hauakaevaja teab, et teibasseajamine oli igivana meetod ebasurnute hauas hoidmiseks. Kas Viinis liigub ringi ebausklik sarimõrvar?

Inspektor ja hauakaevaja asuvad koos asja uurima ning peavad nentima, et selle glamuurse maailmalinna väravate taga avanevad sügavad kuristikud.

19. sajandi lõpu Viini lõhnad ja värvid, teaduse õitseng kõrvu äärmise vaesuse ja lokkava kuritegevusega on taustaks võigaste ja esmapilgul üksteisega mitte seotud mõrvade uurimisel ja lahendamisel. Saksa kirjaniku Oliver Pötzschi krimiromaanist leiab lugeja kõike, mida ajaloolisest ilukirjandusest otsib.

Caimh Mcdonnell. Sellise näoga mees

„Sellise näoga mees“ on Caimh McDonnelli „Dublini triloogia“ esimene raamat, mille tempokas ja üle võlli minev sisu on põimitud teravmeelse Iiri huumoriga. Ideaalne raamat, kui tuju vajab tõstmist. Ühtviisi nii põnev kui ka pööraselt naljakas.

M. C. Beaton. Inglismanni veri

Kuigi Agatha Raisin jälestab amatöörteatreid (veelgi rohkem jälestab ta amatöörteatreid amatöördraamat etendamas), istub ta nüüd ühel sellisel etendusel ja püüab viisakas püsida, sest tema sõber proua Bloxby, vikaari naine, on veennud teda kohalikku truppi toetama.

Lõpuks vajub kohalik pagar Bert Sookolli rollis rohelise tossu saatel lavaluugist alla ja Agatha hingab kergendatult, sest see ennustab painava õhtu lõppu …

… on aga paraku alles algus, sest toimunud on mõrv. Agatha avastab provintsiteatris rohkem intriige, tülisid ja paksu verd kui West Endis ning kui ta kinniseotult ja tropp suus mingisuguses laoruumis jahukottide hunnikul lebab, ei ole ta sugugi veendunud, kas tal on iial enam julgust detektiivitööga jätkata.