Suve lõpus (22.-24.aug) võõrustas Kärdla raamatukogu rahvusvahelise projekti Forward Together partnereid Taanist, Soomest ja Lätist. Projekt toimub Ikast-Brande, Turku, Valmiera ja Kärdla raamatukogude vahel. Kohtumise teemaks oli „Väikeettevõtluse võimalused residentidele ja e-residentidele Ukraina sõjapõgenike kontekstis“, mille käigus toimusid mitmed huvitavad seminarid ja kohtumised.
Esimene seminar toimus Kärdla politseijaoskonnas kriiside juhtimise teemal. Vahur Pihlamägi rääkis COVID-kriisist, politseinike ettevalmistusest kriisis toimetulekuks, meetmetest kriisi haldamiseks ja terve püsimisest. Helle-Triin Nisumaa ja Heleri Aasma rääkisid Ukraina sõjapõgenike kriisist, ukrainlaste saabumisest Hiiumaale ja Eestisse (Hiiumaa politseinikud käisid abiks Ikla piiripunktis), ukrainlaste registreerimisest ja mitmetest emotsionaalsetest hetkedest. Janek Pinta ja Veniamin Luht jagasid kogemusi EL välispiiride kaitsmisest ja võitlusest piiriülese kuritegevusega. Eesti politseinikud teevad tööd ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuuri Frontex heaks ja osalevad erinevatel missioonidel. Pärast seminari näitas Moonika Raudsepp politseijaoskonda ja Kärdla sadamas piirivalve kaatreid. Ühega neist viidi meid merele.
Teine seminar toimus Kärdla raamatukogus. Sotsiaalpedagoog Annely Adamson rääkis Ukraina laste kooliskäimisest Palade koolis, eesti ja ukraina laste erinevatest temperamentidest ning väljakutsest leida ühist keelt, mis oleks arusaadav mõlemale poolele. Mari-Liis Hirv Hiiumaa arenduskeskusest rääkis loo, kuidas temast sai väikeettevõtja, kui lihtne on oma ettevõtet luua ja mis võimalused on e-residentidel. Kerli Varrik Kärdla raamatukogust jagas oma kogemust ettevõtluskontoga, mida tema kasutab hobiga tegelemisel. Nele Eller osales video vahendusel, kus ta rääkis elu võimalikkusest saarel. Selleks et toime tulla, peab tihti tegelema mitme asjaga.
Kolmas seminar toimus Käina raamatukogu ruumides. Eesmärgiks oli kohtuda kohalike ukrainlastega, et kuulda, mis on nende ootused raamatukogudele: kas ja millist koostööd nad näevad. Vestluse käigus selgus, et neil pole raamatukogude suhtes üldse mingeid ootusi, sest neil on mitmeid probleeme, mida oleks vaja esmajärjekorras lahendada. Kultuur on nende nimekirjas praegu teisejärguline. Põhiprobleemiks oli see, et ei ole seda ühte konkreetset inimest, kelle poole nad saaksid pöörduda, kes neid aitaks ja nende eest seisaks. Nad tõid välja mitmeid küsimusi ja sotsiaaltöötaja jättis need meelde.
Ettevõtluse poole pealt tutvusime Triinu Schneideri ettevõtmistega, vaatasime hobuseid, maitsesime õunamahla, rääkisime paar sõna juttu Mishaga.
Näitasime välispartneritele täiesti tavalisi Hiiumaa kohti. Tavalisi selles mõttes, et paljud leiavad, mida siin ikka näidata on. Aga viisime nad metsa. Viisime merele. Viisime vanadesse sõjaväerajatistesse. Viisime Kõppu. Kalestesse. Kärdlasse. Kassarisse. Aino Kalda majamuuseumisse. Kuna Aino Kallas oli Soome kirjanik, siis Soome partneri kiitmise peale ostis Taani partner paar päeva hiljem Kallase taani keelde tõlgitud raamatu „Hundimõrsja“. Nii me üksteist igapäevaselt mõjutamegi – üks sõna siit ja teine sealt viivad meie mõtted mujale ja varsti tegutsed hoopis teisti kui alguses mõtlesid.
Hiiumaa projektikohtumine läks hästi korda. Üks Taani naine polnud elus sellist loodust näinud (mets), mitte kunagi merel käinud ja lubas järgmisel aastal tulla tagasi puhkusele. Taanlased olid vaimustatud ka suitsusaunast, mida neile ühel õhtul pakkusime. Seevastu ise saime teada, et lätlased võivad meid saunatamises ja kala söömises üle lüüa. Aga kõige eelneva taustal olid nad vaimustatud kohalikust giidist, kes rääkis neile kõiki fakte, näitas uusi ehitisi, rääkis elust eelnevatel suletud aegadel, rääkis punkritest, tuletornidest ja kõigest muust, mida külalised aga teada tahtsid. Ja mitte ainult. Vaid tõlkis jutte ühest keelest teise ja siis kolmandast keelest järgmisse. Meeleoluka punkti pani külaskäigule see, kui lennuväljale jõudis äike just sel hetkel, kui külalistel oli aeg astuda lennukisse. Lend lükkus edasi ja külalised pidid kogema pea kohal kõuemürinat ja äikest. Nii said nad teada ka seda, et saarel on oma iseloom ja sa ei saa alati minna, kui tahad.
Annely Veevo
Kärdla linnaraamatukogu direktor
Projekt on saanud rahastuse Erasmus+ programmist, projekti kaasarahastab Euroopa Liit.
