Hiiu Valla Raamatukogu korraldas 28. novembril koolituse maakonna raamatukoguhoidjatele.
Koolitus jagunes kaheks osaks, kus esimeses vaatasime üle teiste raamatukogude kodulehed, et aru saada, kuidas nemad on näinud koduloo andmebaaside loomist ja koduloo materjalide kogumist. Teises osas oli teemaks arhiivindus, kus koolitajateks olid arhivaar Mare Olde ja kliendivaldkonnajuht Liina Maadla Rahvusarhiivist.
Nad rääkisid, et Rahvusarhiivi põhiülesandeks on ühiskonna kirjaliku mälu säilimise tagamine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Samuti kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja - kohustuste kaitse. Rahvusarhiivi kodulehe andmetel on kogudes ca 9 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast), enam kui 20 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 2,5% kogudest, ca 265 000 paberalusel säilikut), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist) ja veel palju teisi dokumente.
Koolituse käigus tegime läbi reaalseid päringuid arhiivi infosüsteemis ehk AIS-is ning nägime kuidas otsing toimib ning mis laadi andmeid selleks sisestama pidi. AIS on Rahvusarhiivi ja Linnaarhiivi andmebaas, kus on teave arhiivis hoitavate dokumentide kohta. Olemuselt on AIS sarnane raamatukogude elektrooniliste andmebaasidega, mille abil saab raamatuid üles leida. Arhivaale, mille sisuga tutvuda soovitakse, tuleb aga siiski minna arhiivi kohapeale, sest koju neid laenutada ei saa. Rahvusarhiivi suuremad üksused asuvad Tallinnas ja Tartus.
Huvitava faktina saime teada, et Hiiumaa arhiivi hoidla asub Tartus. Nii et kui soovida mõnda säilikut oma silmaga uurida, peab selleks kohale sõitma Tartusse. Praeguseks on üldse digiteeritud 2% kogumaterjalist, mis on protsentuaalselt väike, kuid pärisosana suur. Digiteerimisega tegeletakse alates aastast 2000.
Mare Olde rääkis, kuidas 14. märtsil 1940 sõitis Tallinna sadamast Stockholmi jäämurdja "Suur Tõll", millega meie Stockholmi saatkonna pressiatašee Karl Ast viis kaasa 4 kasti meie riigile olulisi dokumente, sh ka Tartu rahulepingu. Kogu selle aja oli see tähtis dokument hoiul Rootsis, kuni 21. juunil 2002. aastal andis tollane riigisekretär Aino Lepik von Wiren selle üle riigiarhivaar Priit Pirskole. Nii jõudis Tartu rahuleping taas tagasi koju, mis on ka nüüdseks digiteeritud ning nähtaval digiteeritud allikate keskkonnas SAAGA (arhiiviviide ERA.957.18.4).
Raamatukogu üheks ülesandeks on koduloomaterjalide kogumine ja säilitamine. Kärdla raamatukogus on olemas juba praegu kodulootuba, kust leiab nii Hiiumaa autorite poolt väljaantud raamatuid kui ka teiste autorite poolt kirjutatud raamatuid Hiiumaast. Samuti on tuppa kogutud turismialaseid väljaanded. Raamatud ja muu materjal on toas hõlpsasti leitav, sest kogu andmebaas on liigitatud riiulitele teemade kaupa. Raamatukogus on säilitatud ka kohalikku ajalehte alates 1952a. Olgu veel siinkohal märgitud, et koduloo elektroonilist andmebaasi saavad vabalt kasutada kõik soovijad. Selleks tuleb avada maakonna Rikswebi andmebaas ning sisestades täpsema otsingu lehel märksõnad Hiiumaa ja kodulugu.
Kohtumise korraldamiseks saime raha kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist projektile „Hiiu maakonna raamatukogutöötajate pädevuse tõstmine”.
Kerli Varrik
Arendusspetsialist-vanemraamatukoguhoidja
