27.septembril külastab Hiiu Valla Raamatukogu ajaloolane ja endine poliitik Küllo Arjakas.
Toimub kaks kohtumist -
kell 10:00 Eesti ajaloo 20.sajandi olulised pöördepunktid.
Eesti Vabariik 100 raames (mitte ajaloolastele arusaadavas keeles)
Kell 16:00 Balti kett 30
Balti keti korraldamise tagamaad, läbiviimise eripärad Lätis ja Leedus, Nõukogude Liidu kompartei keskkomitee järgnevad ähvardused jm põnevat
Maakondliku koolituspäeva kokkuvõte ajalookirjanduse teemal.
Hiiu Valla Raamatukogus toimus 27. septembril maakondlik koolituspäev ajalookirjanduse teemal, millest said osa Hiiumaa valla raamatukoguhoidjad ja teised asjahuvilistest soovijad. Koolitajaks oli ajaloolane ja endine poliitik Küllo Arjakas.
Küllo Arjakas on uurinud peamiselt 20. sajandi Eesti poliitilist ajalugu. Ta on panustanud raamatute kirjutamisele, millest tuntumad on "Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud", "Eesti raudtee 140", "Kui väikesed olid suured: Balti kett 25". Toimus kaks koolitust. Esimene neist hommikul pealkirjaga Eesti ajaloo 20. sajandi pöördepunktid ja teine pealelõunal Balti kett 30.
Arjakas rääkis erakorraliste volitustega Eestimaa Päästmise Komitee loomisest, mis moodustati 19. veebruaril 1918 maanõukogu vanematekogu poolt. Komiteesse kuulusid Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik. Toetudes rahvusväeosade üksustele, kasutas päästekomitee omariikluse proklameerimiseks julgelt soodsat ajahetke, mis tekkis 23. – 25. veebruaril nõukogude võimu lahkumisel ja pealetungivate keiserliku Saksamaa vägede lähenemisel.
24. veebruaril 1918 trükiti ja levitati Tallinnas manifesti, millega Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Omariikluse otsene väljakuulutamine toimus päev varem, 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Manifest algab ridadega: “Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes“.
Arjakas rääkis ka Eesti Vabariigi relvajõududest sügisel 1939, baasidelepingu sõlmimise eel ning järgnevate traagiliste aegade suurtest inimkaotustest. Ta kirjeldas 1980. aastate lõpu Eesti laulva revolutsiooni otsest eeskuju teistele liiduvabariikidele. Kõneleja rõhutas, et Eesti vabanemine augustis 1991 Nõukogude Liidust ilma ühegi inimohvrita on 20. sajandi Euroopa ajaloos harukordne saavutus. Riikide teke, okupeerimine või taasteke on alati murranguline ühiskondlik-poliitiline sündmus, mis toimub enamasti rohke vere ja inimohvritega.
Teises loengus rääkis Arjakas põhjalikumalt Balti keti korraldamise tagamaadest. Suuraktsiooni üks teravik oli suunatud itta, Moskva ja just Kremli raputamiseks, et saavutada MRP ja selle salaprotokolli hukkamõistmine. Aktsiooni teine teravik suunati läände, veenmaks sealseid poliitikuid ja avalikku arvamust, et iseseisvust nõuavad ikkagi Balti rahvad. Sel ajal läänes ülipopulaarne nõukogude riigijuht Mihhail Gorbatšovi retoorika rääkis vaid Baltikumi üksikutest separatistlikest gruppidest.
Kuulajaid lausa hämmastas kuivõrd kiiresti ja nappide tehniliste võimalustega korraldati augustis 1989 Balti kett. Aega korraldustöödeks kulus vaid kolm-neli nädalat. Paberile tehti lihtsad skeemid osalejate ja nende transpordi paigutamiseks, ürituse paljudel korraldajatel polnud isegi kodust telefoni. Slaididelt vaadati toonaseid tegevusplaane ning huvipakkuvaid pilte. Näiteks silmatorkavalt palju lätlannasid tuli Balti ketti rahvarõivastes. Nad ühendasid üksteist pikkade rahvarõivavöödega, et täita tühimikud inimketis. Leedus asetati kahelt madalal lennanud lennukilt allavisatud lilled Balti tee keskele. Nii rääkiski Arjakas ühe alateemana pikemalt inimketi korraldamise eripäradest Lätis ja Leedus. Huvitava faktina tuleb siinkohal märkida, et juulis 2009 arvati Balti inimkett UNESCO maailma mälu registrisse. See register koondab dokumentatsiooni maailma oluliselt mõjutanud sündmustest. Loengu lõpus vaadati slaididelt püstitatud mälestusmärke Balti keti auks.
Kohapeal oli autorilt võimalik osta ajalooraamatuid ja saada autogramm. Koolituse tulemusel said raamatukoguhoidjad teatava ülevaate ajaloo valdkonnas ilmunud kirjandusest ning lisandusid oskused vastava kirjanduse soovitamiseks Hiiumaa raamatukogude teavikutest.
Oli väga sisutihe ja huvitav päev! Raamatukogu tänab Arjakut tema panuse eest tulla Hiiumaale ning loomulikult ka kohalviibinud asjahuvilisi ja kõiki Hiiu maakonna raamatukogude töötajaid.
Kohtumise korraldamiseks saime raha kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist projektile „Hiiu maakonna raamatukogutöötajate pädevuse tõstmine”.
Kerli Varrik
Arendusspetsialist-vanemraamatukoguhoidja
