Ernst Enno (8.06.1875 – 7.03.1934) oli Eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta sündis küll Tartumaal, kuid koolinõuniku amet tõi ta tihti Hiiumaale. Talle meeldis sealne loodus, rahvas, õpilased ja õpetajad. Hiiumaa inspireeris teda kui loojat, eriti armastas Kassarit. Ta kirjutas luuletusi matkadel, käies piki saare sopilist rannajoont.
Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümboliteks olid tee ja kodu. Enno luule kõige uuenduslikum osa on koondatud raamatutesse "Uued luuletused" (1909) ja "Hallid laulud" (1910), luule suur koondkoguna on ilmunud "Rändaja õhtulaul".
Allikad: http://krzwlive.kirmus.ee/ , T.Heldema “Hiiu luule raamat”
“All Hiiumaa liivasel rannal”
All Hiiumaa liivasel rannal
Ma seisin üksinda –
Ja kaugele mõtete veerul
Pilk viibis vaatama.
Mul oli, kui oleksid liiva
Viind ära mere teed,
Mul oli, kui oleksin joonud
Ma ära kõik silmaveed.
Mul oli, kui kasvaks mul kaugel
Üks üksik „unusta mind“.
Üks üksik kui pisar laugel,
Lill valge, kes tunneks küll sind?
Ja tasa enese ette
Ma seisan üksinda,
Nii tasa enese ette
Kui meri merega.
(1929; valikkogu „Rändaja õhtulaul“ 1998)
